Algkude
Meristem on taimede kude, mis koosneb jagunevatest rakkudest. Need asuvad taime osades, kus võib toimuda kasv.
Taimede diferentseerunud rakud ei saa üldjuhul jaguneda ega toota teist tüüpi rakke. Seetõttu on uute rakkude saamiseks vajalik rakkude jagunemine meristemis. See võimaldab taimele vajalike kudede ja uute organite kasvu.
Meristemaatilistel rakkudel on taimede puhul sama funktsioon nagu tüvirakkudel loomade puhul. Nad on ebatäielikult või üldse mitte diferentseerunud ja on võimelised jätkuvaks rakkude jagunemiseks.
Rakud on väikesed ja protoplasma täidab raku täielikult. Vakuaarid on äärmiselt väikesed. Tsütoplasma ei sisalda plastide (nagu kloroplastid), kuid need on olemas algelisel kujul ("proplastid"). Meristeemilised rakud on tihedalt kokku pakitud, ilma rakkudevaheliste õõnsusteta. Raku sein on väga õhuke primaarne rakusein.
Apikaalne meristem või kasvukoha tipp. Epidermise (L1) ja subepidermise (L2) kihid moodustavad välimised kihid, mida nimetatakse tuunikaks. Sisemist L3-kihti nimetatakse korpuseks. L1- ja L2-kihi rakud jagunevad külgsuunaliselt, mis hoiab need kihid eraldi, samas kui L3-kihi jaguneb juhuslikumalt.
Apikaalne meristem
Apikaalne meristem ehk kasvav tipp asub taimede pungades ja juurte kasvavates otstes.
See alustab uute rakkude kasvu noortes seemikutes juurte ja võrsete tipus (muu hulgas pungade moodustamine). Konkreetselt paneb aktiivne apikaalne meristem kasvava juure või võrse enda taha, lükates end edasi. Apikaalsed meristemid on väga väikesed, võrreldes silindrikujuliste külgmiste meristemidega.
10x mikroskoopiline pilt juure tipust koos meristemiga1 - rahulik keskus 2 - kalüptrogeen (elusad juurekesta rakud) 3 - juurekesta 4 - koorunud surnud juurekesta rakud5 - prokambium
Esmased meristemid
Apikaalsed meristemid võivad eristuda kolme liiki primaarseteks meristemiteks:
- Protoderm - tüve väliskülje ümber ja areneb epidermis.
- Prokambium - vahetult protodermi sees ja areneb primaarseks kileemiks ja primaarseks kloemiks. Sellest tekib ka vaskulaarne kambium, sekundaarne meristem.
- Maapinna meristem areneb viljakestaks. Sellest tekib korgikambium, teine sekundaarne meristem.
Need meristemid vastutavad esmase kasvu ehk pikkuse või kõrguse suurenemise eest.
Sekundaarsed meristemid
Need meristemid põhjustavad sekundaarset kasvu ehk laiuse suurenemist. Sekundaarseid meristeeme on kahte tüüpi:
- Vaskulaarne kambium - toodab sekundaarset kileemi ja sekundaarset kloomi, mis võivad jätkuda kogu taime eluea jooksul. See on see, mis annab taimedele puidu. Selliseid taimi nimetatakse arboreetseteks. Seda ei esine taimedel, mis ei läbi sekundaarset kasvu, st rohttaimedel.
- Korkkambium - tekitab puu koore.
Seotud leheküljed
- Korkkambium
- Vaskulaarne kambium
Küsimused ja vastused
K: Mis on meristem?
A: Meristem on taimede kude, mis koosneb jagunevatest rakkudest.
K: Kus leidub taimes meristem?
V: Meristeemid asuvad taime osades, kus võib toimuda kasv.
K: Miks on rakkude jagunemine meristemis vajalik?
V: Rakkude jagunemine meristeemis on vajalik uute rakkude saamiseks, mis võimaldab taimele vajalike kudede ja uute organite kasvu.
K: Milline on meristemirakkude funktsioon taimedes?
V: Meristemirakkudel on taimede puhul sama funktsioon nagu tüvirakkudel loomade puhul. Nad on ebatäielikult või üldse mitte diferentseerunud ja on võimelised jätkuvaks rakkude jagunemiseks.
K: Milline on meristemaatiliste rakkude suurus ja koostis?
V: Meristemaatilised rakud on väikesed ja protoplasma täidab raku täielikult. Vakuaarid on äärmiselt väikesed. Tsütoplasma ei sisalda plastide, kuid need on olemas algelisel kujul ("proplastiidid").
K: Kuidas on meristemaatilised rakud koes paigutatud?
V: Meristemaatilised rakud paiknevad tihedalt koos, ilma rakkudevaheliste õõnsusteta.
K: Milline on rakuseina olemus meristemaatilistes rakkudes?
V: Meristemaatiliste rakkude rakusein on väga õhuke primaarne rakusein.
