Vakuool
Vaakool on membraaniga seotud organell. Need on omamoodi vesiklid. Vakuaarid on suletud kottid, mis koosnevad membraanidest, mille sees on anorgaanilisi või orgaanilisi molekule, näiteks ensüüme. Neil ei ole kindlat kuju ega suurust ja rakk võib neid muuta, nagu ta tahab. Nad on enamikus eukarüootilistes rakkudes ja teevad palju asju. Nad võivad ladustada jäätmeid. Vakuaarid ja nende sisu eristuvad tsütoplasmast ja liigitatakse mõnede inimeste arvates ergastiks. Vakuaale täitvat lahust nimetatakse rakumahlaks.
See, mida vaakool teeb ja kui oluline see on, sõltub sellest, millises rakus see asub. Taime- ja seenerakkudes on nad palju olulisemad kui loomarakkudes. Vaakoolide mõned tavalised ülesanded on järgmised:
- Hoidke jäätmeid ja hoidke asjad ülejäänud rakust eraldi.
- Hoiab vett taimede rakkudes
- Hoidke raku sisemine hüdrostaatiline rõhk või turgor stabiilsena. Maapealsete taimede puhul hoiab see varre püsti.
- Säilitada happeline pH raku sisemuses
- Väikeste molekulide hoidmine
- Seemnetes on valgud, mida seemned kasutavad idanemiseks, paigutatud "valgukehadesse". Valgukehad on lihtsalt vaakumid, mis on tavalisest veidi erinevad.
Vakuaarid on olulised ka autofaagias, hoides tasakaalu rakkude ja organismide paljude asjade valmistamise ja neist vabanemise vahel. Samuti aitavad nad hävitada ja taaskasutada rakkudesse kogunenud katkiseid valke. Vakuaarid võivad aidata baktereid rünnata ja mõned vakuaariliigid võivad toimida sümbiootiliste bakterite majana. Protistide puhul salvestavad ja aitavad vacuolid ka seedida toitu, mida protist on söönud.
Tüüpilise loomse raku skeem, millel on näidatud raku allosad. Organellid: (1) nukleool (2) tuum (3) ribosoom (4) vesikulaar (5) krobeline endoplasmavõrgustik (ER) (6) Golgi aparaat (7) tsütoskelett (8) sile ER (9) mitokondrid (10) vaakool (11) tsütoplasma (12) lüsosoom (13) tsentrioolid.
Keskne vaakool
Keskne vaakool on rakuorganell, mida leidub taimerakkudes. See on sageli raku suurim organell. See on ümbritsetud membraaniga ja sisaldab materjale ja jäätmeid. Samuti hoiab see taimerakkudes nõuetekohast rõhku ja toetab kasvavat taime.
Evolution
Mitmesuguse evolutsioon toimus Maal mitu korda. See tähendab, et eraldi loomadel, seentel, streptofüütidel (karofüütidel ja maismaataimedel), punavetikatel ja pruunvetikatel. Vaakool arenes tõenäoliselt mitu korda sõltumatult, isegi roheliste taimede sees.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vaakum?
V: Vakuol on membraaniga seotud organell, mis on omamoodi vesikula. See on suletud membraanidest koosnev kott, mille sees on anorgaanilisi või orgaanilisi molekule, näiteks ensüüme.
K: Millise kuju ja suurusega on vaakoolid?
V: Vakuolidel ei ole kindlat kuju ega suurust ning rakk võib neid vastavalt vajadusele muuta.
K: Kui olulised on vakuaolid eri tüüpi rakkudes?
V: Vakuaaride tähtsus sõltub sellest, millises rakus nad asuvad. Taime- ja seenerakkudes on nad palju olulisemad kui loomarakkudes.
K: Millised on mõned tavalised tööd, mida vacuolid teevad?
V: Mõned vakuoolide tavalised ülesanded on jäätmete hoidmine, asjade hoidmine ülejäänud rakust eraldi, vee hoidmine taimerakkudes, raku sisemise hüdrostaatilise rõhu ehk turgori hoidmine stabiilsena, happelise pH hoidmine raku sees, väikeste molekulide hoidmine, valkude hoidmine seemnete idanemiseks ning abi autofaagia ja rakkudesse kogunenud katkiste valkude hävitamise juures.
K: Kuidas kasutavad protistid oma vakuaale?
V: Protistide puhul salvestavad ja aitavad vakuaolid ka seedida toitu, mida protist sööb.
K: Kas valgukehad on sarnased tavaliste vakuaaridega?
V: Jah, valgukehad erinevad vaid veidi tavalistest vakuaolidest. Nad sisaldavad valke, mida seemned kasutavad idanemisel.
K: Kas teatud liiki vaakulid võivad toimida sümbiootiliste bakterite elupaikadena? V: Jah, mõned vakuliigid võivad toimida sümbiootiliste bakterite elupaikadena.
