pH (happesuse skaala 0–14): definitsioon, valem ja tähendus

pH (0–14) selgitatud: definitsioon, valem (pH = −log[H+] ja aktiivsus) ning tähendus keemias — kuidas mõõta ja tõlgendada happesust, neutraalsust ja leeliselisust.

Autor: Leandro Alegsa

pH on happesuse skaala, mille tavaline ulatus on 0–14. See näitab, kui happeline või leeliseline on lahus: happelisemate lahuste pH on madalam ja leeliseliste lahuste pH kõrgem. Ainetel, mis ei ole happelised ega leeliselised (st neutraalsed lahused), on tavaliselt pH umbes 7. Hapete pH on väiksem kui 7 ja leeliseliste pH on suurem kui 7.

Mis pH tegelikult mõõdab

pH näitab lahuses olevate prootonite (H+) või hüdroniumioonide (H3O+) aktiivsust. Mõiste võttis kasutusele S.P.L. Sørensen 1909. aastal; täht P pärineb saksa keele sõnast potenz (võimsus või kontsentratsioon) ja H tähistab vesinikiooni (H+).

Kuidas pH arvutatakse

Kõige levinum valem pH arvutamiseks on:

pH = - log 10 [ H + ] {\displaystyle {\mbox{pH}}=-\log _{10}\left[{\mbox{H}}^{+}\right]} {\displaystyle {\mbox{pH}}=-\log _{10}\left[{\mbox{H}}^{+}\right]}

[H+] näitab H+ ioonide kontsentratsiooni (kirjutatakse ka [H3O+], mis on võrdne hüdroniumioonide kontsentratsiooniga), mõõdetuna moolides liitri kohta (tuntud ka kui molaarsus).

Tegelikult on aga õigem kasutada iooni aktiivsust:

pH = - log 10 [ a H + ] {\displaystyle {\mbox{pH}}=-\log _{10}\left[a_{\mathrm {H^{+}} }\right]} {\displaystyle {\mbox{pH}}=-\log _{10}\left[a_{\mathrm {H^{+}} }\right]}

kus a H + {\displaystyle a_\mathrm {H^{+}} }{\displaystyle a_{\mathrm {H^{+}} }} näitab H+ ioonide aktiivsust. Praktikas annab see võrrand enamasti sama tulemuse kui lihtsam [H+] põhinev valem, mistõttu sissejuhatuslikes tekstides kasutatakse sagedasti esimese valemi kuju.

Mida pH-ühikud tähendavad

  • pH ühe ühiku muutus vastab H+ kontsentratsiooni kümnekordsele muutusele (nt pH 3 on 10 korda happelisem kui pH 4 ja 100 korda happelisem kui pH 5).
  • Paljude ainete pH jääb tüüpiliselt vahemikku 0–14, kuid väga kontsentreeritud happed või alused võivad anda pH < 0 või pH > 14.
  • Leeliselistes lahustes domineerivad hüdroksiidioonid (OH−), mille kontsentratsioon on suhteliselt suur.

Seosed teiste suurustega

Vee ioonprodukt (Kw) määrab seose pH ja pOH vahel: pH + pOH = pKw. Tavatingimustel (25 °C) on pKw ≈ 14, seega pH + pOH ≈ 14. Kuid pKw ja seega ka see seos sõltuvad temperatuurist.

Mõõtmine ja praktiline kasutus

pH-i saab määrata mitmel viisil:

  • pH-paber või indikaatorkeel (värvimuutus vastavalt pH-le) – lihtne ja odav, sobib ligikaudseks hindamiseks.
  • pH-meeter (klaaselektrood + referentselektrood) – täpne mõõtmine, vajab regulaarset kalibreerimist (tavaliselt kalibreeritakse pH 4, 7 ja 10 standardlahustega).
  • värviindikaatorid (näiteks fenoolftaleiin) laborikatsetes või biokeemias.

Oluline on arvestada, et pH-mõõtmine võib sõltuda temperatuurist, ioonide tugevusest (ioonitugevusest) ja mõõtmise tingimustest, mistõttu täpsed kvantitatiivsed analüüsid kasutavad tihti aktiivsusi või sobivaid korrigeerimisi.

Praktilised näited ja tähtsus

  • Puhas vesi: pH ≈ 7 (neutraalne).
  • Värske inimveri: pH ≈ 7,35–7,45 (väga range reguleerimine organismis on eluliselt oluline).
  • Hapud toidud: sidrunimahl ~ pH 2, äädikas ~ pH 2,5–3.
  • Magnetopõletid ja kodukeemia: valgendid ja ammoniaak võivad olla pH 11–13; tugevad leelised (näiteks naatriumhüdroksiid) võivad saavutada pH 14.
  • Mõned kontsentreeritud happed (nt tugev väävel- või kloriidhape) võivad teatud tingimustel anda pH alla 0.

pH on oluline paljudes valdkondades: keemia, bioloogia, meditsiin, veekvaliteedi jälgimine, põllumajandus, toiduainetööstus ja palju muud. Näiteks ensüümide aktiivsus ja taimerakkude toitainete omastamine sõltuvad tugevalt pH-st.

Muud mõisted

Buffersüsteemid (stabilisaatorid) aitavad hoida lahuse pH-d suhteliselt muutumatuna, kui lisatakse väikseid koguseid happet või alust — see on eriti oluline organismides ja biokeemilistes protsessides.

Kokkuvõte: pH on logaritmiline mõõt, mis kirjeldab lahuse vesinikioonide aktiivsust; pH 7 on neutraalne, pH < 7 happeline ja pH > 7 leeliseline. Mõõtmine ja tõlgendamine nõuavad tähelepanu kontsentratsioonile, aktiivsusele ja temperatuurile.

Leeliselistes ainetes on vesinikuioonide asemel hüdroksiidioonide (OH-) kontsentratsioon suurem.

pH-indikaatorid

Teatavad värvained muudavad värvi sõltuvalt sellest, kas nad on happelises või aluselises lahuses . pH-indikaator on keemiline ühend, mida lisatakse lahusele väikestes kogustes, et näha lahuse pH (happelisus või aluselisus). pH-indikaator on keemiline detektor hüdrooniumioonide (H3O+) või vesinikioonide (H+) jaoks. Tavaliselt põhjustab indikaator lahuse värvuse muutumist sõltuvalt pH-st.

Tüüpilised indikaatorid on fenoolftaleiin, metüüloranž, metüülpunane, bromotümoolsinine ja timoolsinine. Need kõik muudavad värvi pH-skaala eri punktides ja neid saab kasutada koos universaalindikaatorina.

Teine võimalus on kasutada lakmuspaberit, mis põhineb looduslikel pH-indikaatoritel. Paberi abil saab öelda, kui tugev on kemikaal, kas tegemist on tugevama happe või tugevama alusega.

Mõned tavalised pH väärtused

pH

Akuhape

0

Maohape

1.0

Sidrunimahl

2.4

Cola

2.5

Hapnikuga rikastatud vesi

2.5 - 3.0

Äädikas

3.0

Apelsini- või õunamahl

3.0

Õlu

4.5

Kohv

5.0

Piim

6.6

Puhas vesi

7.0

Veri

7.35 - 7.45

Tavaline šampoon

8.0

Merevesi

8.0

Püsiv laine

8.5 - 9.2

Käesepi

9.0 - 10.0

Juuksevärv

9.5 - 10.5

Maagiline sirge

11.5

Majapidamises kasutatav ammoniaak

11.5

Pleegitamine

12.3

Naatriumhüdroksiid

12.7

Kodumajapidamises kasutatav leelis

13.5

Kanalisatsioonipuhasti

14

Mõnede tavaliste ainete pH väärtusedZoom
Mõnede tavaliste ainete pH väärtused

Neutraliseerimine

Neutraliseerimise võib kokku võtta võrrandiga:

H+
+ OH-
H
2O

(hape + alusvesi)

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on pH?


V: pH on happesuse skaala 0-14, mis mõõdab prootonite (H+) kontsentratsiooni lahuses. See näitab, kui happeline või leeliseline on aine, kusjuures happelisemate lahuste pH on madalam ja leeliselisemate lahuste pH on kõrgem. Neutraalsete lahuste pH on tavaliselt 7.

K: Kes võttis kasutusele mõiste pH?


V: S.P.L. Sørensen võttis selle mõiste kasutusele 1909. aastal.

K: Mida tähendab "p" sõnas "pH"?


V: "p" tähistab saksakeelset sõna potenz, mis tähendab jõudu või kontsentratsiooni.

K: Kuidas arvutatakse pH väärtust?


V: Kõige tavalisem valem pH arvutamiseks on võtta H+ ioonide (ka [H3O+], mis tähistab hüdroniumioonide võrdset kontsentratsiooni) kontsentratsiooni 10-kordne negatiivne logaritm, mõõdetuna moolides liitri kohta (või molaarsus). Siiski on olemas ka võrrand, mis võtab arvesse aktiivsust, mitte ainult kontsentratsiooni, mis võib sõltuvalt olukorrast anda teistsuguseid väärtusi kui tavalisem valem.

K: Millises vahemikus on enamik aineid pH-skaalal?


V: Enamiku ainete pH jääb vahemikku 0-14, kuigi väga happeliste või leeliseliste ainete väärtus võib olla väljaspool seda vahemikku (väiksem kui 0 või suurem kui 14).

K: Kuidas erinevad leeliselised ained happelistest ainetest pH-skaalal? V: Leeliselistel ainetel on skaalal kõrgemad väärtused, kuna neis on vesinikioonide (OH-) asemel vesinikuioone, nagu hapetel.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3