Keemiline võrrand: määratlus, näited ja tasakaalustamine

Õpi keemilise võrrandi mõiste, näited ja tasakaalustamise võtted — selged seletused, samm-sammult juhendid ning sagedased näited sadenemis- ja redoksreaktsioonidest.

Autor: Leandro Alegsa

02-11-2025 11:51

Keemiline võrrand on viis ennustada, kuidas kaks või enam kemikaali koos toimivad. Kasutades seda, mida keemikud teavad kemikaalide toimimisest, liidame kirjasümbolid kokku nagu matemaatikaülesandes. Nii saame õigesti arvata, kas kahe või enama kemikaali segamisel tekib uus kemikaal ja milline see kemikaal on. Keemiline võrrand kirjeldab reageerivaid aineid (reaktante) vasakul ja tekkivaid aineid (saaduseid) paremal, ning tihti märgitakse ka ainete olekud (tahke, vedel, gaas või vesilahus).

Keemilised võrrandid sõnastatakse või kirjutatakse, kasutades elementide sümboleid, kui palju elementi on ja millises olekus (tahke[s], vedel[l], gaasiline[g]) see on.

Näiteks: Naatriumkloriidi (NaCl[aq]) vesilahus ja teine hõbenitraadi (AgNO₃ [aq]) vesilahus. Need segunevad kokku ja moodustavad naatriumnitraadi (NaNO₃[aq]) ja hõbekloriidi (AgCl[s]).

Mis sümbolites on:

NaCl(aq) + AgNO₃(aq) → NaNO₃(aq) + AgCl(s)

Lahused moodustasid tahke AgCl. Seda moodustumist võib nimetada sademeks ja kahe lahuse vahelist reaktsiooni sadenemisreaktsiooniks, sest tekkinud tahke aine ei ole lahustunud, samas kui kõik teised saadused on lahustunud.

Mis tähendab võrrandi tasakaalustamine?

Iga keemiline võrrand peab järgima massi säilitamise seadust: vasakul ja paremal peab olema iga elemendi aatomitest sama palju. Selle saavutamiseks kasutatakse stoikhiomeetrilisi kordajaid ehk koefitsiente (täisarvud, mida pannakse molekulide ette). Koefitsiendid näitavad, mitu ühikut antud ainet osaleb reaksioonis.

Kuidas võrrandit tasakaalustada — samm-sammult

Kirjuta reaktsioonivõrrand õige keemilise koostise ja olekute märgistusega.
Hinda, mitu aatomit igat elementi on mõlemal poolel.
Lisa koefitsiendid täisarvud nii, et iga elemendi arv muutub võrdseks.
Kontrolli kõiki elemente ja ka laeng tasakaalu korral (kui tegemist ioonidega).
Lihtsusta koefitsiendid, kui kõik jagunevad mingi arvuga.

Näide antud reaktsioonist: NaCl(aq) + AgNO₃(aq) → NaNO₃(aq) + AgCl(s). Siin on kõik aatomite arvud juba võrdsed (Na 1, Cl 1, Ag 1, N 1, O 3), seega koefitsientideks sobivad kõik 1 — võrrand on tasakaalus.

Ioonvõrrandid ja netoioonne võrrand

Vees lahustunud soolad tavaliselt dissotseeruvad ioonideks. Antud näite puhul võime kirjutada täieliku ioonvõrrandi ja sellest edasi netoioonse võrrandi:

Täielik ioonvõrrand:

Na⁺(aq) + Cl^-(aq) + Ag⁺(aq) + NO₃^-(aq) → Na⁺(aq) + NO₃^-(aq) + AgCl(s)

Netoioonne võrrand (eemaldatud kandidaadid, mis ei muutu — nn. vaatlejad):

Ag⁺(aq) + Cl^-(aq) → AgCl(s)

See netovõrrand näitab selgelt, et sadenemine tekib Ag⁺ ja Cl^- ioonide kombineerimisel.

Võimalikud reaktsioonitüübid

Asendusreaktsioonid — üks element asendab teist ühendis (A + BC → AC + B).
Liitumisreaktsioonid — kaks ainet ühinevad üheks (A + B → AB).
Lagunemisreaktsioonid — üks aine laguneb kaheks või enamaks (AB → A + B).
Redoks-reaktsioonid — kaasneb elektronide ülekanne (oksüdatsioon ja redutseerimine).
Sadenemisreaktsioonid — lahustes tekib lahustumatut tahket ainet (näide ülalt: AgCl).

Kokkuvõte ja praktilised näpunäited

Kirjuta alati õiged keemilised valemid ja märgi olekud (s, l, g, aq).
Loenda elementide arve ning kasuta koefitsiente, mitte allindekseid, et tasakaalustada.
Mõtle lahenduste puhul ioonide eraldumisele — tihti on kasulik kirjutada ioonvõrrand, et leida netoioonne reaktsioon.
Kontrolli alati massi ja laengu säilimist.

Rohkem teavet keemiliste võrrandite kohta

Keemilised võrrandid peavad olema tasakaalus, et täita aine säilimise seadust. Keemilised võrrandid ütlevad, et suletud süsteemis ei teki ega hävitata ainet. Keemiline võrrand peab olema tasakaalus, et see järgiks massi säilimise seadust. Tasakaalustatud keemiline võrrand tekib siis, kui erinevate elementide aatomite arv reaktantide poolel on võrdne produktide poolel olevate aatomite arvuga.

Keemiliste võrrandite tasakaalustamine on katse- ja eksimisprotsess. Võrrandi tasakaalustamiseks tuleb muuta reageerivate ainete ja produktide koguseid. Vajaduse korral, lisades koefitsiente vastavate valemite ette. Võrrandi tasakaalustamisel ei tohi kunagi muuta alajaotusi, sest see muudab ainet. Iga elemendi aatomite arvu määramiseks korrutatakse koefitsient iga valemi allmärkustega.

Keemiliste võrrandite tasakaalustamise meetodid

Keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni kirjalik sümboolne esitus. Vasakul poolel on esitatud reaktiivsed kemikaalid ja paremal poolel produkti kemikaalid. Massi säilimise seadus ütleb, et keemilises reaktsioonis ei saa aatomeid tekitada. Samuti ei saa seda hävitada. Seega peab reaktsioonis esinevate aatomite arv tasakaalustama reaktsioonis esinevate aatomite arvu.

Keemilise võrrandi tasakaalustamiseks on kaks meetodit. Esimene neist on tasakaalustamine inspekteerimise teel. Tasakaalustamine inspekteerimise teel on kõige põhilisem kasutatav meetod. See toimib kõige paremini lihtsate probleemide puhul. Keerulisemad nõuavad kogemusi. Teine on tasakaalustamine numbrilisel meetodil. Kõige olulisemad osad numbriline metoodika, erinevalt inspektsioonimeetodist, annab vastuse. Kui reaktsiooni saab tasakaalustada, saab näha koefitsiente. Kui reaktsiooni ei saa tasakaalustada, tähendab see, et tuvastamata väiteid on rohkem kui sõltumatuid väiteid või et väited on vastupidised. Kontrollimeetodiga ei tõestata, et võrrandit ei saa tasakaalustada.

Küsimused ja vastused

K: Mis on keemiline võrrand?

V: Keemiline võrrand on viis ennustada, kuidas kaks või enam kemikaali koos toimivad.

K: Kuidas kasutavad keemikud keemilisi võrrandeid?

V: Keemikud kasutavad keemilisi võrrandeid, et õigesti arvata, kas kahe või enama kemikaali segamisel saame uue kemikaali ja milline see kemikaal on.

K: Kuidas kirjutatakse keemilisi võrrandeid?

V: Keemilised võrrandid sõnastatakse või kirjutatakse, kasutades elementide sümboleid, kui palju elementi on ja millises olekus (tahke[s], vedel[l], gaasiline[g]) see on.

K: Mis on näide keemilisest võrrandist?

V: Keemilise võrrandi näide on: NaCl(aq) + AgNO3(aq) → NaNO3(aq) + AgCl(s)

K: Mis on sade?

V: Sade on tahke aine, mis tekib kahe lahuse segamisel.

K: Mis on sadenemisreaktsioon?

V: Sadestusreaktsioon on kahe lahuse vaheline reaktsioon, mille käigus moodustub sade.

K: Kas kõik sadenemisreaktsioonis moodustuvad tooted lahustuvad?

V: Ei, sadestusreaktsioonis tekkiv tahke aine ei ole lahustunud, samas kui kõik teised saadused on lahustunud.

Otsige