Keemiline element
Keemiline element on aine, mis sisaldab ainult ühte tüüpi aatomit. Kui aine sisaldab rohkem kui ühte tüüpi aatomit, on tegemist ühendiga. Element võib olla tahke, vedel või gaasiline. Sellise elemendi väikseim osake on aatom. Aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
Iga element sisaldab ainult ühte liiki aatomi. Aatomi prootonite arvu nimetatakse aatominumbriks. Näiteks kõik aatomid, millel on 6 prootonit, kuuluvad keemilisse elementi süsinik ja kõik aatomid, millel on 92 prootonit, kuuluvad elementi uraan.
Prootonite arv tuumas põhjustab selle elektrilise laengu. See määrab elektronide arvu selle normaalses (liidetud) olekus. Aatomi orbitaalidel olevad elektronid määravad aatomi erinevad keemilised omadused.
Elemendid on kõikide ainete põhilised ehitusplokid. Kui nad omavahel kombineeruvad, võivad nad moodustada molekule.
Kaasaegne keemia tunneb 118 erinevat keemilist elementi. Neist 92 elementi leidub looduses ja ülejäänud saab valmistada ainult laboratooriumides. Inimkeha koosneb 26 elemendist. Viimane looduslik element, mis avastati 1789. aastal, oli uraan. Esimene inimtekkeline element oli 1937. aastal teketeetium.
Keemilised elemendid on tavaliselt paigutatud perioodilisustabelisse. See, kus elemendid on tabelis, annab meile teavet nende omaduste kohta teiste elementide suhtes.
Väävli elemendil on kristalliline struktuur.
Brom on üks kahest elemendist, mis on 25 °C juures vedelad. Teine on elavhõbe
Keemilised sümbolid
Keemilistele elementidele antakse ka unikaalne keemiline sümbol. Keemilisi sümboleid kasutatakse kogu maailmas. See tähendab, et olenemata sellest, millises keeles räägitakse, ei teki segadust, mida sümbol tähendab. Elementide keemilised sümbolid tulenevad nende ingliskeelsetest või ladinakeelsetest nimedest. Näiteks süsinikul on keemiline sümbol "C" ja naatriumil on keemiline sümbol "Na", mis tuleneb ladinakeelsest nimetusest natrium. Volfram kannab nime "W" selle saksakeelse nime wolfram järgi. Au on kulla sümbol, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast aurum. Teine sümbol, mis pärineb ladina keelest, on "Ag". See on element hõbe ja see tuleneb ladina argentum'ist. Plii sümbol "Pb" pärineb ladina plumbum'ist ja sellest tuleneb ka ingliskeelne sõna plumber, sest varem tehti torusid pliist. Mõned hiljuti avastatud elemendid on nimetatud kuulsate inimeste järgi, näiteks einsteinium, mis sai nime Albert Einsteini järgi.
Ühendid
Elemendid võivad ühineda (reageerida), et moodustada puhtaid ühendeid (näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid). Paljudel juhtudel on neil ühenditel kindel koostis ning oma struktuur ja omadused. Ühendi omadused võivad olla väga erinevad nendest elementidest, millest see on valmistatud. Naatrium on metall, mis vette pannes põleb ja kloor on mürgine gaas. Kui nad reageerivad omavahel, tekib naatriumkloriid (sool), mis on kahjutu ja söödav.
Segud
Mõned elemendid segunevad omavahel mis tahes proportsioonis, et moodustada uusi struktuure. Sellised uued struktuurid ei ole ühendid. Neid nimetatakse segudeks või, kui elemendid on metallid, sulamiteks.
Isotoobid
Enamik looduses esinevaid elemente koosneb erineva neutronite arvuga aatomitest. Isotoop on elemendi vorm, millel on teatud arv neutroneid. Näiteks süsinikul on kaks stabiilset looduslikult esinevat isotoopi: süsinik-12 (6 neutronit) ja süsinik-13 (7 neutronit). Süsinik-14 (8 neutronit) on looduslikult esinev süsiniku radioaktiivne isotoop. Igast elemendist, välja arvatud Ununoctium, on teada vähemalt kaks isotoopi.
Klassifikatsioon
Elemente saab klassifitseerida füüsikaliste seisundite alusel. Toatemperatuuril ja -rõhul on enamik elemente tahked, ainult 11 on gaasid ja 2 vedelikud.
Elemente võib liigitada ka metallideks ja mittemetallideks. Metalle on palju rohkem kui mittemetalle.
Mõnel elemendil on siiski omadusi, mis jäävad metallide ja mittemetallide omaduste vahele. Neid elemente nimetatakse poolmetallideks (või metalloidideks).
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on keemiline element?
V: Keemiline element on aine, mis koosneb ainult ühest aatomitüübist.
K: Millest koosnevad aatomid?
V: Aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
K: Mis määrab aatomi prootonite arvu?
V: Aatomi prootonite arvu nimetatakse aatomi aatominumbriks.
K: Mitu erinevat elementi on tänapäeva keemias teada?
V: Kaasaegne keemia tunneb 118 erinevat keemilist elementi.
K: Mitu looduslikku elementi leidub looduses?
V: Looduses leidub 92 elementi.
K: Millal avastati viimane looduslik element?
V: Viimane looduslik element, mis avastati, oli uraan, aastal 1789.
K: Kuidas aitab perioodilisustabel meil mõista elementide vahelisi omadusi?
V: See, kus elemendid tabelis asuvad, annab meile teavet nende omaduste kohta teiste elementide suhtes.
