Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemiliste elementide perioodilisustabel on nimekiri teadaolevatest keemilistest elementidest. Tabelis on elemendid paigutatud nende aatominumbrite järjekorras, alustades madalaima numbriga ühest, vesinikust. Elemendi aatomiarv on sama, mis prootonite arv selles konkreetses aatomituumas. Perioodilises tabelis on elemendid paigutatud perioodidesse ja rühmadesse. Elementide rida üle tabeli nimetatakse perioodiks. Igal perioodil on number; 1-st kuni 8-ni. Perioodis 1 on ainult 2 elementi: vesinik ja heelium. 2. ja 3. perioodis on mõlemas 8 elementi. Teised perioodid on pikemad. Perioodi elementidel on järjestikused aatominumbrid.
Tabeli alumist elementide veergu nimetatakse rühmaks. Tavapärases perioodilisustabelis on 18 rühma. Igal rühmal on number: 1-18. Rühma elementidel on elektronid paigutatud sarnaselt, vastavalt valentsuselektronide arvule, mis annab neile sarnased keemilised omadused (nad käituvad sarnaselt). Näiteks 18. rühma nimetatakse väärisgaasideks, sest nad on kõik gaasid ja nad ei ühine teiste aatomitega.
On olemas kaks grupinumbri süsteemi: üks kasutab araabia numbreid (1,2,3) ja teine rooma numbreid (I, II, III). Rooma numbrite nimetusi kasutati enamiku 20. sajandi jooksul. 1990. aastal otsustas Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (IUPAC) kasutada uut araabia numbritega süsteemi, mis asendas kaks vana, rooma numbreid kasutavat grupisüsteemi.
Keemikud on perioodilisustabelit kasutanud elementide vaheliste mustrite ja seoste jälgimiseks. Perioodilises tabelis on 3 põhirühma: metallid, metalloidid ja mittemetallid. Näiteks on tabeli alumised ja vasakpoolsed elemendid kõige metalsemad ja parempoolsed elemendid kõige vähem metallilised. (nt tseesium on palju metalsem kui heelium). On ka palju muid mustreid ja seoseid.
Perioodilise tabeli leiutas vene keemik Dmitri Ivanovitš Mendelejev (1834-1907). Tema auks nimetati element 101 tema järgi mendelejiumiks.
Perioodilise tabeli standardvariatsioon
Standardne perioodilisustabel
Rühm → | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | ||||
1 | 2 | |||||||||||||||||||
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | ||||||||||||
3 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||
4 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 | 36 | ||
5 | 37 | 38 | 39 | 40 | 41 | 42 | 43 | 44 | 45 | 46 | 47 | 48 | 49 | 50 | 51 | 52 | 53 | 54 | ||
6 | 55 | 56 | * Lantaniidid | 72 | 73 | 74 | 75 | 76 | 77 | 78 | 79 | 80 | 81 | 82 | 83 | 84 | 85 | 86 | ||
7 | 87 Fr | 88 | ** Aktiniidid | 104 | 105 | 106 | 107 | 108 | 109 | 110 | 111 | 112 | 113 | 114 | 115 | 116 | 117 | 118 | ||
8 | 119 Uue | 120 Ubn | *** Superaktiniidid | |||||||||||||||||
* Lantaniidide seeria | 57 | 58 | 59 | 60 | 61 | 62 | 63 | 64 | 65 | 66 | 67 | 68 | 69 | 70 | 71 | |||||
** Aktiniidide seeria | 89 | 90 | 91 | 92 | 93 | 94 | 95 | 96 | 97 | 98 | 99 | 100 | 101 | 102 | 103 | |||||
*** Superaktiniidide seeria | 121 | 122 | 123 | 124 | 125 | 126 | 127 | 128 | 129Ube | 130Utn | 131Utu | 132Utb | 133Utt | 134Utq | 135Utp | |||||
*** Superaktiniidide seeria | 136. | 137Uts | 138Uto | 139Ute | 140Uqn | 141Uqu | 142Uqb | 143Uqt | 144Uqq | 145Uqp | 146Uqh | 147Uqs | 148Uqo | 149Uqe | 150Upn | |||||
*** Superaktiniidide seeria | 151Upu | 152Upb | 153Upt | 154Upq | 155Upp | 156Uph | 157Ups | 158Upo | 159Upe | 160Uhn | 161Uhu | 162Uhb | 163Uht | 164Uhq | 165Uhp | |||||
*** Superaktiniidide seeria | 166Uhh | 167Uhs | 168Uho | 169Uhe | 170Usn | 171Usu | 172Usb | 173Ust | 174Usq | 175Usp | 176Ush | 177Uss | 178Uso | 179Kasutage | 180Uon | |||||
*** Superaktiniidide seeria | 181Uou | 182Uob | 183Uot | 184Uoq | 185Uop | 186Uoh | 187Uos | 188Uoo | 189Uoe | 190Uen | 191Ueu | 192Ueb | 193Uet | 194Ueq | 195Uep | |||||
*** Superaktiniidide seeria | 196Ueh | 197Ues | 198Ueo | 199Uee | 200Bnn | 201Bnu | 202Bnb | 203Bnt | 204Bnq | 205Bnp | 206Bnh | 207Bns | 208Bno | 209Bne | 210Bun | |||||
*** Superaktiniidide seeria | 211Buu | 212Bub | 213 Aga | 214Buq | 215Bup | 216Buh | 217Bus | 218Buo | 219Bue | 220Bbn | 221Bbu | 222Bbb | 223Bbt | 224Bbq | 225Bbp |
Perioodilise tabeli keemilised seeriad
- Leelismetallid
- Leelismuldmetallid
- Lantaniidid
- Aktiniidid
- Superaktiniidid
- Üleminekumetallid
- Kehvad metallid
- Mittemetallid
- Halogeenid
Seisund standardtemperatuuril ja -rõhul. Elemendi sümboli kohal oleva numbri (aatomiarv) värvus näitab elemendi olekut normaaltingimustes.
- sinise värviga on gaasid
- rohelise värviga on vedelikud
- musta värvi on tahked
- Need, millel on tahked piirid, on stabiilsed isotoobid (algsed elemendid).
- Need, mille piirid on katkendlikud, sisaldavad ainult looduslikult esinevaid radioaktiivseid isotoope.
- Need, millel on punktiirid, ei esine looduslikult (sünteetilised elemendid).
- need, millel ei ole piire, on liiga radioaktiivsed, et neid oleks veel avastatud.
Muud meetodid keemiliste elementide kuvamiseks
Eespool esitatud perioodilisustabel on kõige enam kasutatav versioon. Muud laialt levinud versioonid on esitatud allpool:
·
Theodor Benfey paigutas elemendid spiraalselt ümber vesiniku. Aatomimass määrab elemendi positsiooni.
·
Dmitri Ivanovitš Mendelejev kasutas lillede paigutust; aktiniidid, lantaniidid on kujutatud silmustena peagrupi kõrval.
·
Timothy Stove paigutas elemendid kvantiarvude järgi.
·
Betterman paigutas elemendid nende isoelektriliste omaduste järgi, mida saab teisendada polünoomi kujul.
·
Kolmnurkne versioon, mille on koostanud Zmaczynski ja Bayley.
·
Korraldatud püramiidi kujul.
Vähem kasutatud versioonid
- Standardtabelis on esitatud põhitõed. See on näidatud eespool
- Vertikaalne tabel parema loetavuse tagamiseks veebibrauserites
- Suures tabelis on esitatud põhitõed ja täielikud elementide nimed.
- Suures tabelis on esitatud põhitõed ning elementide täielikud nimed ja aatommassid.
- Elektronide konfiguratsioonid
- Metallid ja mittemetallid
- Elementide nimekiri: sisaldab nime, sümbolit, aatomi numbrit, aatommassi, rühma ja perioodi; sorteeritav mis tahes nende järgi.
- Elementide loetelu sümbolite kaupa
- Elementide loetelu keemistemperatuuride järgi
- Elementide loetelu sulamistemperatuuri järgi
- Elementide loetelu tiheduse järgi
Seotud leheküljed
- Perioodilise tabeli rühm
- Perioodilise tabeli periood
- Laiendatud perioodilisustabel
Küsimused ja vastused
K: Mis on perioodilisustabel?
V: Perioodiline tabel on tabel, mis järjestab kõik teadaolevad keemilised elemendid nende aatominumbrite järjekorras, alustades vesinikuga number üks. Sarnaste omadustega elemendid paigutatakse sageli üksteise lähedale.
K: Mitu perioodi ja rühma on tavalises perioodilisustabelis?
V: Standardses perioodilisustabelis on 8 perioodi ja 18 rühma.
K: Mis on ühistel elementidel ühes perioodis ühist?
V: Perioodi elementidel on järjestikused aatominumbrid.
K: Mida ühist on elementidel rühmades?
V: Rühma elementidel on elektronid paigutatud sarnaselt, vastavalt väärtuselektronide arvule, mis annab neile sarnased keemilised omadused.
K: Kes leiutas perioodilisustabelit?
V: Perioodilise tabeli leiutas vene keemik Dmitri Ivanovitš Mendelejev (1834-1907).
K: Millised on kolm peamist rühma perioodilisussüsteemis?
V: Perioodilise tabeli kolm peamist rühma on metallid, metalloidid ja mittemetallid.
K: Kuidas saab perioodilisussüsteemi abil täheldada elementide vahelisi mustreid ja seoseid?
V: Elementide vahelisi mustreid ja seoseid saab vaadelda, kui vaadata, kus nad esinevad perioodilisussüsteemis; näiteks kalduvad elemendid, mis asuvad sellest vasakule allapoole, olema rohkem metallid kui need, mis asuvad paremal üleval.