Tseesium
Tseesium (või tseesium) on keemiline element, mille aatomiarv on perioodilisustabelis 55. Selle sümbol on Cs.
Tseesium on leelismetall. Selle sulamistemperatuur on madal (28 °C). See on äärmiselt reaktiivne. Oma kõrge reaktiivsuse tõttu on see ohtlik kemikaal. See võib õhus süttida (süttida). See plahvatab kokkupuutel veega. Ta reageerib veega ägedamalt kui teised leelismetallid. Selle tõttu hoitakse tseesiumi mineraalõlis.
Tseesium on haruldane element. Kuna tseesiumi on Maal vähe, on see üsna kallis. Inimkeha ei vaja tseesiumi. Suures koguses on selle keemilised ühendid kergelt mürgised, sest see on lähedane kaaliumile, mida organism vajab.
Ajalugu
Tseesiumi kirjeldasid esmakordselt 1861. aastal Gustav Robert Kirchhoff ja Robert Wilhelm Bunsen. Nad katsetasid Bad Dürkheimi mineraalvett. Pärast kaltsiumi, strontsiumi, magneesiumi ja liitiumi eraldamist nägid nad kaks joont spektri "sinises" vahemikus. Nende joonte tõttu järeldasid nad, et lisaks juba leitud elementidele peab mineraalvees olema veel üks tundmatu aine. Nad nimetasid selle aine sinise värvi järgi tseesiumiks.
Isotoobid ja ühendid
Tseesiumil on vähemalt 39 teadaolevat isotoopi, mille aatommass ulatub 112-st kuni 151-ni. Ainult üks neist, 133Cs, on stabiilne. Seega on tseesiumi looduslikult esinev isotoop 133Cs, mis ei ole radioaktiivne. 133Cs on kasutusel aatomikellades, mille vibratsioonisagedust kasutatakse sekundi pikkuse määramiseks. Teine isotoop 137Cs ei teki looduslikult, vaid tekib pärast tuumalõhustumist. See on väga radioaktiivne ja seda kasutatakse tööstusliku gammakiirguse allikana.
Tseesium moodustab ühendeid paljude teiste keemiliste elementidega. Tseesiumformiaati kasutatakse naftapuurimisel selle suure tiheduse tõttu.
Reaktiivsus
Tseesium on õhus ja vees äärmiselt reaktiivne. Tseesium oksüdeerub õhus kiiresti ja võib igal hetkel spontaanselt põleda (juhuslikult süttida). Seetõttu tuleb seda, nagu ka teisi esimese rühma elemente (liitium, naatrium, rubiidium ja frangium), hoida petrooleumis või mineraalõlis. Vees reageerib tseesium ägedalt, moodustades tseesiumhüdroksiidi (2CsOH). Tseesium vajub umbes üheks sekundiks, seejärel plahvatab. Plahvatus on üle 50 korra suurem kui vette langetatud element ja plahvatus on piisav, et purustada tavaline Pyrex-meeklaas, -kolb või -katlakivi. Video reaktsioonist leiate siit.
Küsimused ja vastused
K: Mis on tseesium?
V: Tseesium on keemiline element aatominumbriga 55 ja selle sümbol on Cs.
K: Millisesse rühma kuulub tseesium?
V: Tseesium kuulub leelismetallide rühma.
K: Milline on tseesiumi sulamistemperatuur?
V: Tseesiumi sulamistemperatuur on madal, 28 °C.
K: Kas tseesium on reaktiivne?
V: Jah, see on äärmiselt reaktiivne.
K: Mis teeb tseesiumist ohtliku kemikaali?
V: Tema kõrge reaktiivsus teeb ta ohtlikuks. See võib süttida ja plahvatada kokkupuutel veega.
K: Miks hoitakse tseesiumi mineraalõlis?
V: Tseesiumi hoitakse mineraalõlis, sest see reageerib veega väga tugevalt.
K: Kas tseesium on tavaline element?
V: Ei, tseesium on haruldane element ja üsna kallis, sest seda on Maal piiratud koguses.
