Moskovium on keemiline element. Seda nimetatakse ka eka-vismutiks. Selle sümbol on Mc ja aatomiarv on 115. See on üliraske, täielikult sünteetiline element ning ei esine looduses. Moskoviumit on toodetud kiiritades ameriitsiumi tuumasid rasketeiooniga kaltsiumi (48Ca) — teisisõnu sünteesiti see termotuumareaktsioonide teel.

Ajalugu ja nime päritolu

Moskoviumi esmakordselt sünteesiti 2003. aastal ühinevatele uurimisrühmadele JINR Dubna (Venemaa) ja Lawrence Livermore’i rahvuslikule laborile (USA). Aastal 2016 kinnitas IUPAC elemendi nimeks moscovium (rahvusvaheline nimetus), eestikeelses kirjanduses kasutatakse sageli kujusid „moskovium” või „moscovium”. Element on nimetatud Venemaa linna Moskva või selle ümbruse auks.

Süntees ja tuvastamine

Süntees toimub korrelatsioonidega raskete uute tuumade tekitamiseks, peamiselt reaktsiooniga 243Am + 48Ca → moskoviumi* → jääk + neutronid (näiteks 3n või 4n väljalangemisega), mille tulemusena tekivad eri massiarvudega isotoopid. Uute tuumade olemasolu tuvastatakse peamiselt alfahajumisahelate kaudu — mõõdetakse toodetud tuumade kiirendatust, lahkumistekiirust ja järjestikku tekkivaid tütarduume.

Paigutus perioodilisustabelis ja ennustatavad keemilised omadused

Moskovium paikneb perioodis 7, p-blokis, rühmas 15 (šarnastudes vismutiga). Selle keemilisi omadusi prognoositakse sarnaselt teiste pniktogeenidega, kuid elementide suurimatel tuumadel mängivad olulist rolli relativistlikud efektid, mis mõjutavad elektronide ja keemilise käitumise omadusi. Eeldatavad oksüdatsiooniaste(d) on peamiselt +1 ja +3; kõrgemad oksüdatsiooniastmed (näiteks +5) võivad olla vähem stabiilsed kui kergete rühmakaaslaste puhul.

Isotoopid ja stabiilsus

Moskoviumi stabiilseid isotoope pole leitud. Tegemist on väga raskete ja kiiresti lagunevate isotoopidega — teadaolevad sünteesitud massiarvud jäävad umbes vahemikku 287–290 (erinevatel eksperimentidel on registreeritud eri tuletised). Paljud teoreetilised mudelid viitavad, et „teoreetilise stabiilsuse saare” keskkonnas võiks esineda suhteliselt stabiilsemaid üliraskeid tuumasid; ühe prognoosi järgi võiks stabiilne isotoop moodustuda umbes 184 neutroniga (näiteks massiarv ~299 elementil 115). Valmistatud ja eksperimentides täheldatud isotoopide hulgas on enam esinenud isotoop, millel on 173 neutronit — see vastab massiarvule 288Mc (varem kasutati ajutist nimetust ununpentium, Uup).

Kõigi moskoviumi isotoopide poolestusajad on äärmiselt lühikesed (typilised väärtused jäävad millisekunditest kuni mõne sekundini), mistõttu element eksisteerib vaid väga lühikest aega enne lagunemist alfapunkti ja edasi tütarduumenäitajatesse.

Rakendused ja ohutus

Moskoviumil ei ole praktilisi tööstuslikke rakendusi — seda toodetakse ja uuritakse ainult teaduslikel kaalutlustel väikestes kogustes teaduslaborites. Kuna tegemist on tugevalt radioaktiivse elemendiga, nõuab selle süntees, käsitlemine ja uurimine spetsiaalset varustust, tugevat radiaatiokaitset ning rangeid ohutusstandardeid.

Lisa

  • Varasem töönimetus elementile 115 oli ununpentium (sümbol Uup); tänane ametlik sümbol on Mc.
  • Moskoviumi uurimine aitab paremini mõista üliraskeid elemente, tuumafüüsikat, tuumade tekke- ja lagunemisprotsesse ning relativistlike efektide mõju keemiale.