Pseudoteadus: mis see on, näited ja kuidas seda ära tunda
Pseudoteadus: mis see on, näited ja kuidas ära tunda — õpi eristama valeväiteid teadusest, tuntud näited (kreationism, astroloogia) ning praktilised tunnused ja märgid.
Pseudoteadus ("vale teadus") on idee, mis näeb välja nagu teadus, kuid ei ole seda. Pseudoteadus võib ebaõnnestuda ühes või mitmes teaduse osas. Mõnikord on pseudoteadus ideed, mida peetakse valeks, näiteks teaduslik rassism.
Põhimõtteliselt on pseudoteadus igasugune idee looduse toimimise kohta, mida peavoolu teadlaskond üldiselt tõena ei aktsepteeri. Idee võib olla pseudoteaduslik mitmel põhjusel. Sõna pseudoteadus tähendab sõna-sõnalt "vale teadus". Kreationism ja astroloogia on mõlemad tuntud pseudoteadused.
Pseudoteadust peetakse teadlaste poolt sageli ebamoraalseks mitte sellepärast, et selle väited on tõendamata, vaid sellepärast, et neid esitatakse mõnikord faktidena ja/või tõena. Keskmine inimene ei pruugi ära tunda erinevusi usutavuses telesaate vahel, milles räägitakse selgeltnägijatest, kes väidetavalt loevad inimeste mõtteid, ja telesaate vahel, milles esitatakse tõendeid globaalse soojenemise poolt ja vastu.
Mis eristab teadust pseudoteadusest?
Kuigi pseudoteadus võib kõlada veenvalt, erineb selle lähenemine teaduslikust meetodist mitmel olulisel moel:
- Falsifitseeritus: teaduslikud hüpoteesid on püstitatud nii, et neid saab ümber lükata või testida; pseudoteadus kipub väiteid esitama nii, et neid pole võimalik tõestada ega ümber lükata.
- Tõenduspõhisus ja korduskatsetus: teadus tugineb reprodutseeritavatele katsetele ja sõltumatule kontrollile; pseudoteadus toetub sageli anekdootidele, üksikjuhtudele või kordumata uuringutele.
- Ennetav skeptilisus ja omakorrektsioon: teadus muutub uue tõendusmaterjali põhjal; pseudoteadus püsib sageli muutumatuna, isegi kui tõendid seda ei toeta.
- Peer review ja läbipaistvus: teadusuuringud avaldatakse ja kriitiliselt hinnatakse; pseudoteadus liigub sageli läbi meedia, enda väljaannete või kommertslike kanalite ilma sõltumatu kontrollita.
Kuidas ära tunda pseudoteadust — lihtne kontrollnimekiri
- Kas väited toetuvad enamasti anekdootidele ja isiklikele lugudele?
- Kas kasutatakse keerukat või eksitavat žargooni ilma selgete meetodite või andmeteta?
- Kas väidetakse absoluutset tõde või saladusi, mida «teadus ei taha tunnistada»?
- Kas algkäitajad ignoreerivad vastutõendeid või ei soovi oma meetodeid jagada?
- Kas leidub hulk kinnitusi, aga puudub sõltumatu korduvkatsetus ja meta-analüüs?
- Kas püütakse müüa lahendust (ravimit, vidinat, raamatut) koos väitega, et see "tõendab" teooriat?
Miks pseudoteadus on ohtlik?
- Terviseoht: valeinformatsioon meditsiini kohta võib viia kahjulike otsusteni (näiteks tõhusa ravi vältimine).
- Majanduslik kahju: inimesed võivad kulutada aega ja raha mõttetutele või petlikele tooteile ja teenustele.
- Usalduseerosioon: pseudoteadus võib vähendada usaldust teaduse ja ekspertide vastu, mis teeb ühiste probleemide lahendamise raskemaks.
- Sotsiaalne ja poliitiline kahjustus: pseudoteadusega toetatud ideed (näiteks teaduslik rassism või valeinformatsioon keskkonnateemadel) võivad viia diskrimineerimise ja ebaõigete poliitiliste otsusteni.
Kuidas kontrollida ja hinnata väiteid?
Kui kohtad väidet, mis kõlab liiga hästi, et olla tõsi või mis vastuoluline peavooluteadusega, võta kasutusele lihtsad sammud:
- Otsi algallikad — kas väide toetub eelselgsetele, eelretsenseeritud uuringutele?
- Kontrolli, kas teised sõltumatud uurijad on tulemusi korranud.
- Vaata, milline on ekspertide konsensus ja kas asjakohased teadusorganisatsioonid on andnud hinnangu.
- Ole ettevaatlik anekdootide, lühikeste artiklite ja meedia pealkirjadega — need ei asenda põhjalikku teaduslikku analüüsi.
- Kui võimalik, kasuta usaldusväärseid faktikontrolli allikaid ja teaduslikke andmebaase.
Näited ja kontekst
Mõned tuntud näited, mis tihti nimetatakse pseudoteaduseks: kreationism, astroloogia, teaduslik rassism, samuti kodustatud väited meditsiiniliste imeravimite kohta või rahvatervisevastane valeinformatsioon. Pseudoteadus võib esineda ka teaduspõhiste ideede ümberkujundamisena müügipsühholoogia või meedia abil.
Kokkuvõte
Pseudoteadus sarnaneb teadusele välimuse poolest, kuid selle taga ei ole korralikku teaduslikku meetodit, läbipaistvust ja sõltumatut kinnitust. Õppides ära tundma tunnuseid — nagu anekdootlikud tõendid, puuduv korduvkatsetus, üleliigne sõnakõlks või vastuhakk kriitikale — saab igaüks paremini otsustada, milliseid väiteid usaldada. Skeptiline, kuid avatud meel ja kodaniku teadlikkus aitavad eristada usaldusväärset teadust pseudoteadusest.
Franciszek Rychnowski töötas selle seadme välja 20. sajandi alguses, et mõõta "kosmilist energiat".
Pseudoteaduse ja teaduse erinevused
- Pseudoteaduslikke ideid ei ole testitud või neid ei saa testida (st neid ei saa testida). Teaduslikke ideid testitakse ja need on testitavad.
- Pseudoteaduslikke ideid ei anta teadlastele lugeda, enne kui need lähevad paberile (mida nimetatakse "eksperdihinnanguks"). Teadusartiklid on eksperdihinnanguga.
- Pseudoteaduslikud ideed ei põhine faktidel. Teadus põhineb faktidel ja vaatlustel.
Pseudoteaduse liigid
Ideed (õigemini "hüpoteesid") looduse toimimise kohta võib pidada pseudoteaduslikuks mitmel põhjusel. Mõnikord on hüpotees lihtsalt vale ja seda saab tõestada. Näiteks võib tuua uskumuse, et Maa on lame, või uskumuse, et naissoost inimeste luustikul on üks ribi rohkem kui meestel. Selliseid ideid peetakse pseudoteaduslikeks, sest need on lihtsalt valed.
Mõnikord nõustuvad teadlased, et teatav idee võib olla tõene, kuid selle tõesust ei saa kunagi tõestada, isegi mitte põhimõtteliselt. Näiteks usuvad mõned inimesed, et Maa ja universum tekkisid eelmisel neljapäeval. Nad usuvad, et kui universum tekkis eelmisel neljapäeval, siis loodi see näiliselt mitu tuhat või isegi miljonit aastat vana. Nende usklike arvates on isegi meie kahe nädala tagused mälestused tegelikult vaid valemälestused, mis tulid koos universumi loomisega, mis toimus möödunud neljapäeval. Sellist uskumust peetakse pseudoteaduslikuks, sest see ei ole falsifitseeritav - teadlased ei suuda isegi ette kujutada eksperimenti, mis võiks valgustada, kas see uskumus on tõene või vale.
Muid pseudoteaduse liike peetakse pseudoteaduslikuks, sest need põhinevad pettusel, kuigi kasutatav idee ei ole võimatu. Näiteks on inimesed, kes väidavad, et nad on teinud ajarännakuid, antigravitatsiooniseadmeid või teleportereid. Teadlastel lihtsalt ei ole tänapäeval tehnoloogiat selliste asjade ehitamiseks, kuigi nad võivad seda kunagi teha.
Mõned ideed on vaieldamatult pseudoteaduslikud. See tähendab, et mõned peavoolu teadlased peavad seda ideed pseudoteaduslikuks ja mõned mitte. Teatud ideed aktsiaturu käitumise kohta kuuluvad sellesse kategooriasse.
Pseudoteadus ei ole täpselt sama asi kui erapoolik teadustöö, kus teadlasel on mingi halb motiiv (näiteks isiklik kasu, kuulsus või rahaline kasu) oma tulemuste propageerimiseks. Samuti ei ole see sama mis kontrollimata hüpotees, mis on idee, mida teadlased ei saa veel testida, sest neil ei ole selleks raha või tehnoloogiat. Kvantgravitatsiooniteooriad on testimata hüpoteesid: teadlased võivad kergesti ette kujutada eksperimente nende testimiseks, kuid neil lihtsalt ei ole praegu veel tehnoloogiat selleks. []
Küsimused ja vastused
K: Mis on pseudoteadus?
V: Pseudoteadus on kõik, mis pretendeerib teadusele, kuid ei ole seda. See ei vasta ühes või mitmes osas teaduslikkusele ja seda ei saa kontrollida, ükskõik millised tõendid selle vastu on olemas.
K: Kuidas erineb pseudoteadus religioonist?
V: Astroloogia on pseudoteadus, sest see teeskleb, et põhineb faktidel, kuid ei ole seda. Religioonid esitavad väiteid, mis kindlasti ei ole teaduslikud ja ei ole selleks ka mõeldud. Kuivõrd religioon ei esita mingeid faktilisi väiteid, ei ole see ümberlükkamisele avatud. Kui ta aga esitab faktilisi väiteid, muutub ta haavatavaks.
K: Mis eristab teadust pseudoteadusest?
V: Põhiline erinevus teaduse ja pseudoteaduse vahel seisneb selles, et teadus on avatud testimisele ja parandamisele - isegi kui ideed on kord tõeks peetud, võib neid edasiste tõenditega siiski valeks tunnistada. Pseudoteadus ei võimalda sellist kontrollimist või parandamist, hoolimata selle vastu esitatud tõenditest.
Küsimus: Milline näide illustreerib religiooni ja pseudoteaduse erinevust?
V: Hea näide religiooni ja pseudoteaduse erinevuse kohta on katoliku kiriku otsus kaitsta iidseid ideid (Ptolemaios) uute ideede (Galilei ja Kopernik) vastu. See näitab, et kuigi religioonid võivad esitada faktilisi väiteid, mis võivad muutuda haavatavaks, kui neid vaidlustatakse, ei pretendeeri nad faktidele, nagu astroloogia teeb oma pseudoteadusliku lähenemisega.
K: Kas teadusel on alati õigus?
V: Ei, teadusel ei ole alati õigus, kuid see jääb avatuks korrektsioonidele testimise kaudu, mis teeb selge vahet teaduse ja pseudoteaduse vahel.
K: Kas peavoolu teadusringkond aktsepteerib kõiki teooriaid?
V: Ei, mõned teooriad võivad ebaõnnestuda ühes või mitmes teaduslikuks olemise osas, mistõttu ei pruugi peavoolu teaduskogukond neid aktsepteerida, kuigi neil võib teatud kontekstis siiski olla teatav kehtivus.
Otsige