Pseudoteadus
Pseudoteadus ("vale teadus") on idee, mis näeb välja nagu teadus, kuid ei ole seda. Pseudoteadus võib ebaõnnestuda ühes või mitmes teaduse osas. Mõnikord on pseudoteadus ideed, mida peetakse valeks, näiteks teaduslik rassism.
Põhimõtteliselt on pseudoteadus igasugune idee looduse toimimise kohta, mida peavoolu teadlaskond üldiselt tõena ei aktsepteeri. Idee võib olla pseudoteaduslik mitmel põhjusel. Sõna pseudoteadus tähendab sõna-sõnalt "vale teadus". Kreationism ja astroloogia on mõlemad tuntud pseudoteadused.
Pseudoteadust peetakse teadlaste poolt sageli ebamoraalseks mitte sellepärast, et selle väited on tõendamata, vaid sellepärast, et neid esitatakse mõnikord faktidena ja/või tõena. Keskmine inimene ei pruugi ära tunda erinevusi usutavuses telesaate vahel, milles räägitakse selgeltnägijatest, kes väidetavalt loevad inimeste mõtteid, ja telesaate vahel, milles esitatakse tõendeid globaalse soojenemise poolt ja vastu.
Franciszek Rychnowski töötas selle seadme välja 20. sajandi alguses, et mõõta "kosmilist energiat".
Pseudoteaduse ja teaduse erinevused
- Pseudoteaduslikke ideid ei ole testitud või neid ei saa testida (st neid ei saa testida). Teaduslikke ideid testitakse ja need on testitavad.
- Pseudoteaduslikke ideid ei anta teadlastele lugeda, enne kui need lähevad paberile (mida nimetatakse "eksperdihinnanguks"). Teadusartiklid on eksperdihinnanguga.
- Pseudoteaduslikud ideed ei põhine faktidel. Teadus põhineb faktidel ja vaatlustel.
Pseudoteaduse liigid
Ideed (õigemini "hüpoteesid") looduse toimimise kohta võib pidada pseudoteaduslikuks mitmel põhjusel. Mõnikord on hüpotees lihtsalt vale ja seda saab tõestada. Näiteks võib tuua uskumuse, et Maa on lame, või uskumuse, et naissoost inimeste luustikul on üks ribi rohkem kui meestel. Selliseid ideid peetakse pseudoteaduslikeks, sest need on lihtsalt valed.
Mõnikord nõustuvad teadlased, et teatav idee võib olla tõene, kuid selle tõesust ei saa kunagi tõestada, isegi mitte põhimõtteliselt. Näiteks usuvad mõned inimesed, et Maa ja universum tekkisid eelmisel neljapäeval. Nad usuvad, et kui universum tekkis eelmisel neljapäeval, siis loodi see näiliselt mitu tuhat või isegi miljonit aastat vana. Nende usklike arvates on isegi meie kahe nädala tagused mälestused tegelikult vaid valemälestused, mis tulid koos universumi loomisega, mis toimus möödunud neljapäeval. Sellist uskumust peetakse pseudoteaduslikuks, sest see ei ole falsifitseeritav - teadlased ei suuda isegi ette kujutada eksperimenti, mis võiks valgustada, kas see uskumus on tõene või vale.
Muid pseudoteaduse liike peetakse pseudoteaduslikuks, sest need põhinevad pettusel, kuigi kasutatav idee ei ole võimatu. Näiteks on inimesed, kes väidavad, et nad on teinud ajarännakuid, antigravitatsiooniseadmeid või teleportereid. Teadlastel lihtsalt ei ole tänapäeval tehnoloogiat selliste asjade ehitamiseks, kuigi nad võivad seda kunagi teha.
Mõned ideed on vaieldamatult pseudoteaduslikud. See tähendab, et mõned peavoolu teadlased peavad seda ideed pseudoteaduslikuks ja mõned mitte. Teatud ideed aktsiaturu käitumise kohta kuuluvad sellesse kategooriasse.
Pseudoteadus ei ole täpselt sama asi kui erapoolik teadustöö, kus teadlasel on mingi halb motiiv (näiteks isiklik kasu, kuulsus või rahaline kasu) oma tulemuste propageerimiseks. Samuti ei ole see sama mis kontrollimata hüpotees, mis on idee, mida teadlased ei saa veel testida, sest neil ei ole selleks raha või tehnoloogiat. Kvantgravitatsiooniteooriad on testimata hüpoteesid: teadlased võivad kergesti ette kujutada eksperimente nende testimiseks, kuid neil lihtsalt ei ole praegu veel tehnoloogiat selleks. []
Küsimused ja vastused
K: Mis on pseudoteadus?
V: Pseudoteadus on kõik, mis pretendeerib teadusele, kuid ei ole seda. See ei vasta ühes või mitmes osas teaduslikkusele ja seda ei saa kontrollida, ükskõik millised tõendid selle vastu on olemas.
K: Kuidas erineb pseudoteadus religioonist?
V: Astroloogia on pseudoteadus, sest see teeskleb, et põhineb faktidel, kuid ei ole seda. Religioonid esitavad väiteid, mis kindlasti ei ole teaduslikud ja ei ole selleks ka mõeldud. Kuivõrd religioon ei esita mingeid faktilisi väiteid, ei ole see ümberlükkamisele avatud. Kui ta aga esitab faktilisi väiteid, muutub ta haavatavaks.
K: Mis eristab teadust pseudoteadusest?
V: Põhiline erinevus teaduse ja pseudoteaduse vahel seisneb selles, et teadus on avatud testimisele ja parandamisele - isegi kui ideed on kord tõeks peetud, võib neid edasiste tõenditega siiski valeks tunnistada. Pseudoteadus ei võimalda sellist kontrollimist või parandamist, hoolimata selle vastu esitatud tõenditest.
Küsimus: Milline näide illustreerib religiooni ja pseudoteaduse erinevust?
V: Hea näide religiooni ja pseudoteaduse erinevuse kohta on katoliku kiriku otsus kaitsta iidseid ideid (Ptolemaios) uute ideede (Galilei ja Kopernik) vastu. See näitab, et kuigi religioonid võivad esitada faktilisi väiteid, mis võivad muutuda haavatavaks, kui neid vaidlustatakse, ei pretendeeri nad faktidele, nagu astroloogia teeb oma pseudoteadusliku lähenemisega.
K: Kas teadusel on alati õigus?
V: Ei, teadusel ei ole alati õigus, kuid see jääb avatuks korrektsioonidele testimise kaudu, mis teeb selge vahet teaduse ja pseudoteaduse vahel.
K: Kas peavoolu teadusringkond aktsepteerib kõiki teooriaid?
V: Ei, mõned teooriad võivad ebaõnnestuda ühes või mitmes teaduslikuks olemise osas, mistõttu ei pruugi peavoolu teaduskogukond neid aktsepteerida, kuigi neil võib teatud kontekstis siiski olla teatav kehtivus.
