Pseudoteadus ("vale teadus") on idee, mis näeb välja nagu teadus, kuid ei ole seda. Pseudoteadus võib ebaõnnestuda ühes või mitmes teaduse osas. Mõnikord on pseudoteadus ideed, mida peetakse valeks, näiteks teaduslik rassism.

Põhimõtteliselt on pseudoteadus igasugune idee looduse toimimise kohta, mida peavoolu teadlaskond üldiselt tõena ei aktsepteeri. Idee võib olla pseudoteaduslik mitmel põhjusel. Sõna pseudoteadus tähendab sõna-sõnalt "vale teadus". Kreationism ja astroloogia on mõlemad tuntud pseudoteadused.

Pseudoteadust peetakse teadlaste poolt sageli ebamoraalseks mitte sellepärast, et selle väited on tõendamata, vaid sellepärast, et neid esitatakse mõnikord faktidena ja/või tõena. Keskmine inimene ei pruugi ära tunda erinevusi usutavuses telesaate vahel, milles räägitakse selgeltnägijatest, kes väidetavalt loevad inimeste mõtteid, ja telesaate vahel, milles esitatakse tõendeid globaalse soojenemise poolt ja vastu.

Mis eristab teadust pseudoteadusest?

Kuigi pseudoteadus võib kõlada veenvalt, erineb selle lähenemine teaduslikust meetodist mitmel olulisel moel:

  • Falsifitseeritus: teaduslikud hüpoteesid on püstitatud nii, et neid saab ümber lükata või testida; pseudoteadus kipub väiteid esitama nii, et neid pole võimalik tõestada ega ümber lükata.
  • Tõenduspõhisus ja korduskatsetus: teadus tugineb reprodutseeritavatele katsetele ja sõltumatule kontrollile; pseudoteadus toetub sageli anekdootidele, üksikjuhtudele või kordumata uuringutele.
  • Ennetav skeptilisus ja omakorrektsioon: teadus muutub uue tõendusmaterjali põhjal; pseudoteadus püsib sageli muutumatuna, isegi kui tõendid seda ei toeta.
  • Peer review ja läbipaistvus: teadusuuringud avaldatakse ja kriitiliselt hinnatakse; pseudoteadus liigub sageli läbi meedia, enda väljaannete või kommertslike kanalite ilma sõltumatu kontrollita.

Kuidas ära tunda pseudoteadust — lihtne kontrollnimekiri

  • Kas väited toetuvad enamasti anekdootidele ja isiklikele lugudele?
  • Kas kasutatakse keerukat või eksitavat žargooni ilma selgete meetodite või andmeteta?
  • Kas väidetakse absoluutset tõde või saladusi, mida «teadus ei taha tunnistada»?
  • Kas algkäitajad ignoreerivad vastutõendeid või ei soovi oma meetodeid jagada?
  • Kas leidub hulk kinnitusi, aga puudub sõltumatu korduvkatsetus ja meta-analüüs?
  • Kas püütakse müüa lahendust (ravimit, vidinat, raamatut) koos väitega, et see "tõendab" teooriat?

Miks pseudoteadus on ohtlik?

  • Terviseoht: valeinformatsioon meditsiini kohta võib viia kahjulike otsusteni (näiteks tõhusa ravi vältimine).
  • Majanduslik kahju: inimesed võivad kulutada aega ja raha mõttetutele või petlikele tooteile ja teenustele.
  • Usalduseerosioon: pseudoteadus võib vähendada usaldust teaduse ja ekspertide vastu, mis teeb ühiste probleemide lahendamise raskemaks.
  • Sotsiaalne ja poliitiline kahjustus: pseudoteadusega toetatud ideed (näiteks teaduslik rassism või valeinformatsioon keskkonnateemadel) võivad viia diskrimineerimise ja ebaõigete poliitiliste otsusteni.

Kuidas kontrollida ja hinnata väiteid?

Kui kohtad väidet, mis kõlab liiga hästi, et olla tõsi või mis vastuoluline peavooluteadusega, võta kasutusele lihtsad sammud:

  • Otsi algallikad — kas väide toetub eelselgsetele, eelretsenseeritud uuringutele?
  • Kontrolli, kas teised sõltumatud uurijad on tulemusi korranud.
  • Vaata, milline on ekspertide konsensus ja kas asjakohased teadusorganisatsioonid on andnud hinnangu.
  • Ole ettevaatlik anekdootide, lühikeste artiklite ja meedia pealkirjadega — need ei asenda põhjalikku teaduslikku analüüsi.
  • Kui võimalik, kasuta usaldusväärseid faktikontrolli allikaid ja teaduslikke andmebaase.

Näited ja kontekst

Mõned tuntud näited, mis tihti nimetatakse pseudoteaduseks: kreationism, astroloogia, teaduslik rassism, samuti kodustatud väited meditsiiniliste imeravimite kohta või rahvatervisevastane valeinformatsioon. Pseudoteadus võib esineda ka teaduspõhiste ideede ümberkujundamisena müügipsühholoogia või meedia abil.

Kokkuvõte

Pseudoteadus sarnaneb teadusele välimuse poolest, kuid selle taga ei ole korralikku teaduslikku meetodit, läbipaistvust ja sõltumatut kinnitust. Õppides ära tundma tunnuseid — nagu anekdootlikud tõendid, puuduv korduvkatsetus, üleliigne sõnakõlks või vastuhakk kriitikale — saab igaüks paremini otsustada, milliseid väiteid usaldada. Skeptiline, kuid avatud meel ja kodaniku teadlikkus aitavad eristada usaldusväärset teadust pseudoteadusest.