Kreatsionism: definitsioon, ajalugu ja vastuolud evolutsiooniga
Kreatsionism: definitsioon, ajalugu ja evolutsiooni vastuolud — sügav ülevaade uskumustest, ajaloolistest juurtest ja teaduslikest vaidlustest.
Kreatsionism on religioosne uskumus, et universum loodi nii, nagu on kirjeldatud religioossetes raamatutes. Vastavalt Moosese raamatule lõi Jumal elu otse tühjusest, mis oli enne seda, parandades olemasoleva kaose. Teistel religioonidel on erinevad loomismüüdid. Esimene lähenemine on tuntud kui creatio ex nihilo, mis on ladinakeelne nimetus loomisele tühjast kohast.
Seda, et Jumal lõi maailma, on õpetanud tuhandeid aastaid sellised kirjanikud nagu Augustinus Hippo.
Ajalooline taust ja modernne areng
Kreatsionismi kui kaasaegse liikumise tuum tekkis 19. sajandil, kui teaduslikud leiud geoloogia ja bioloogia alal hakkasid pakkuma uusi selgitusi Maa ja elu ajaloole. Fundamentalistlike protestantide hulgas kasvas vastuseis teaduslikele teooriatele, eriti evolutsioonile, ning tekkinud oli püüdlus säilitada traditsiooniline kiriklik tõlgendus pühakirjadest. 20. sajandil algasid kreatsionistlikud liikumised ka islamis ja judaismis, kus tekkisid oma tõlgendused ja vastused teaduslikele väidetele.
Lähenemised ja erinevad koolkonnad
- Noa‑ealise maa kreatsionism (Young Earth Creationism): usutakse, et Maa ja elu loodi suhteliselt lühikese ajaga (tuhandeid, mitte miljoneid aastaid) ning pühakirjades toodud kronoloogia võetakse sageli sõnasõnalt.
- Vana maa kreatsionism (Old Earth Creationism): aktsepteeritakse geoloogia ja astronoomia tulemusi Maa vanuse kohta, kuid usutakse, et elu algatas jumalik loov jõud.
- Intelligent Design: väidab, et elusorganismide keerukus näitab sihipärast kavandamist. See liikumine esitatakse mõnikord kui teaduslikku alternatiivi, kuid see on saanud palju kriitikat ja juriidilisi vaidlusi, eriti seoses selle õpetamisega koolides.
Vastuolud evolutsiooniga ja teaduslik kriitika
Peamine konflikt kreatsionismi ja teaduse vahel tekib metoodilisest erinevusest: modernne teadus töötab metoodilise naturalismi põhimõttel — see tähendab, et seletused otsitakse looduslikest protsessidest ja need peavad olema testitavad ja korduvfakte toetavad. Kreatsionistlikud selgitused tuginevad sageli üleloomulikule sekkumisele, mida teadus meetodite tõttu ei saa uurida ega testida.
Teaduslik kriitika hõlmab järgmisi punkte:
- Vastupidised tõendid geoloogia, paleontoloogia, dendrokronoloogia ja astronoomia alal, mis viitavad Maa ja elu pikkale ajaloole;
- Bioloogia ja geneetika uuringud, mis toetavad evolutsiooni mehhanisme, nagu looduslik valik ja geneetiline mutatsioon;
- Puudulikud või ümber lükatud väited, mida mõned kreatsionistid on esitanud (nt fossilide vale tõlgendamine või vanuse määramise meetodite ümberlükkamine).
Haridus, õigus ja ühiskondlikud mõjud
Kreatsionismi õpetamine avalikes koolides on paljudes riikides vaidluste objekt. Mõned kohtuasjad on otsustanud, et religioossete õpetuste esitamine kui teadust rikub sekulaarsust ja põhiseaduslikku erapooletust (näiteks mitmes USA kohtuasjas). Samal ajal jätkub avalik diskussioon hariduspoliitikast, religioonivabadusest ja teaduse rollist kooliprogrammides.
Kokkuvõte
Kreatsionism ühendab erinevaid vanaajalisi ja kaasaegseid uskumusi maailma ja elu päritolu kohta. See on nii teoloogiline kui ka kultuuriline nähtus, millel on mitu haru ja erinevaid tõlgendusi. Teaduse ja kreatsionismi vahelised vastuolud peegelduvad nii akadeemilises arutelus kui ka koolihariduse ja avalikus poliitikas. Mõlemal poolel on laialt levinud pooldajad ja kriitikud; olulisim erinevus on selles, kas seletusi otsitakse meetodite kaudu, mida saab testida ja korrata, või lähtutakse peamiselt usulistest allikatest.
Gustave Doré "Valguse loomine".
Usk
Kreationistid ei usu, et kõik tänapäeva elusolendid on tekkinud lihtsate organismide aeglasest muutumisest või aeglasest arengust. Nad usuvad, et elu loodi paljuski sellisena, nagu see praegu on, ja et üks eluvorm ei saa muutuda teiseks. Samal ajal kui bioloogid ja paleontoloogid ütlevad, et fossiilid erinevad tänasest elust ja neid saab korrastada, et näidata muutusi aja jooksul. Noore Maa kreatsionism ütleb, et elu loodi lühikese aja jooksul praegusel kujul. Nad viitavad Noa veeuputusele, et selgitada enamikku kivimvormidest ja enamikku fossiile. On olemas ka Vana Maa kreatsionism.
Kristlik kreatsionism
Noore Maa kreatsionism on uskumus, et Jumal lõi Maa umbes 6000 või 10 000 aastat tagasi, nagu on kirjas 1. Moosese raamatus. Noore Maa kreatsionistid usuvad, et Jumal lõi maailma kuue päevaga (kusjuures Jumal puhkas seitsmendal päeval), nagu Moosese raamatus öeldakse. Noore Maa kreatsionism ütleb, et Noa üleujutus on kreatsionismi jaoks oluline. Nad väidavad, et "iga rühma esimesed maetud fossiilid on täielikud ja keerulised (keerulised), mis toetavad tugevalt piibellikku kontseptsiooni (ideed), et iga eluliigi loodi hästi kavandatud paljunema oma liigi järgi". Nad usuvad, et Piibel on sõna-sõnalt tõene (vt Piibli eksimatust). Mõned inimesed ütlevad, et probleemiks on see, et fossiilid ilmuvad kihtidena, mida nimetatakse kihtideks.
- Fossiile, mille paleontoloogid usuvad, et need on arenenud varem, leidub kivimites, mis geoloogide arvates on vanemad.
- Fossiile, mis paleontoloogide arvates on tekkinud hiljem, on leitud erinevatest kivimitest, mida geoloogid peavad nooremateks.
Kui fossiilid oleksid pärit üleujutuses uppunud loomadest, siis teadlased arvavad, et need oleksid omavahel segunenud. Kristlikud kreatsionistid väidavad, et see juhtus Noa veeuputuse tõttu, ja osutavad kiiresti surnud loomade fossiilidele. Nad pakuvad mitmeid kaitsevõimalusi. Mõned neist on järgmised:
1. Fossiilid, mis maeti kiiresti maha, nagu Lagerstättenis. Üks fossiil, millest kreatsiooniteadlased räägivad, on see, kus üks kala sööb teist kala, kui see maeti maha.
2. Polüstraatfossiilid on fossiilid, mis läbivad mitu kivimikihte. Kristlased ütlevad, et see ei saa juhtuda, kui kivimikihtide moodustumine toimus kiiresti.
3. Painutatud kivimikihtide puhul on tegemist kivimikihtidega, mis on painutatud viisil, mis kristlaste arvates ei saa juhtuda miljonite aastate jooksul. Kristlased ütlevad, et neid on palju.
Teised kreatsionistid usuvad, et Jumal lõi kõik 13 000-14 000 miljonit aastat tagasi. Seda nimetatakse vana maa kreatsionismiks.
Kreatsionistid viitavad Maa täiuslikkusele, selle suurusele, kujule ja kaugusele, mis on Jumala poolt kavandatud, ning Maa ebatäiuslikkusele kui tõendile, et Maa on inimeste pattude tõttu määrdunud.
Terminit kreatsionism võib kasutada rohkem kui ühes tähenduses.
- Mõnikord tähendab kreatsionism, et Jumal lõi elu ja evolutsiooni ei toimunud.
- Teinekord tähendab kreatsionism lihtsalt seda, et Jumal lõi kõik, kuid see võis juhtuda juba ammu ja teistlik evolutsioon võis toimuda.
Liberaalsed kristlased ei usu Piibli vääramatusse ja ütlevad, et Jumal kasutas evolutsiooni inimkonna ja muu elu loomiseks. Seda ideed nimetatakse teistlikuks evolutsiooniks.
Islami kreatsionism
Islami kreatsionism on usk, et universum (sealhulgas inimkond) on loodud otse Allahi poolt, nagu on kirjas Koraanis. Praegu võtab islam usutekste sõna-sõnalt. Paljud õpetlased ütlevad, et Genesis on Jumala sõnumi moonutatud versioon. Ka Koraanis on olemas loomismüüt, kuid see on ebamäärasem kui Genesis. See võimaldab rohkem tõlgendusi. Mitmed islami liberaalsed liikumised aktsepteerivad üldiselt teaduslikke seisukohti Maa vanuse, universumi vanuse ja evolutsiooni kohta.
Islamil on ka oma teistliku evolutsiooni vorm, mille kohaselt toetab Koraan universumi tekkimise peavoolu teaduslikku analüüsi. Paljud liberaalsed moslemid usuvad evolutsioonilisse kreatsionismi.
Khalid Anees, Suurbritannia islamiühingu president osales konverentsil "Kreationism: Teadus ja usk koolides". Selle konverentsi ajal tõi ta välja muu hulgas järgmised punktid: Ei ole mingit vastuolu selle vahel, mis on ilmutatud Koraanis, ning loodusliku valiku ja kõige tugevama ellujäämise vahel. Mõned moslemid, nagu Adnan Oktar, ei nõustu siiski sellega, et üks liik võib areneda teisest. Teised moslemid usuvad, et üks liik võib areneda teisest.
Kuid ka islami kreatsionismi liikumine kasvab. Sarnaselt kristluse liikumisele on islami kreatsionistid mures selle pärast, et evolutsiooniteooria tulemused võivad olla vastuolus Koraanis kirjutatuga.
Koraanis on mitu salmi, mida mõned kaasaegsed autorid on tõlgendanud nii, et need on kooskõlas universumi paisumise, Suure Paugu ja Suure Krundi teooriaga:
"Kas uskmatud ei näe, et taevas (ruum) ja maa olid omavahel ühendatud, siis Me lõime need lahku ja lõime kõik elusolendid veest välja. Kas nad siis ei usu?" [Koraan 21:30]
"Siis pöördus Ta taeva (ruumi) poole, kui see oli suitsu, ja ütles sellele ja maale: Tulge mõlemad, kas tahate või ei taha. Nad ütlesid: Koraan: "Me tuleme, kuulekad.[ 41:11]
"Ja Meie oleme need, kes on ehitanud taeva (ruumi) võimsalt, ja Meie oleme need, kes seda pidevalt laiendavad." [Koraan. 51:47]
"Päeval, mil Me rullime taeva (ruumi) üles nagu kirjarulli ülesrullimine kirjutiste jaoks, nii nagu Me lõime esimese loodu, (nii) Me kordame seda; see on (Meile siduv) lubadus; kindlasti Me teeme selle teoks." [Koraan. 21:104]
Baha'i kreatsionism
Bahá'i usk peab varasemate Aabrahami usundite loomislugusid sümboolseks ja mitte sõna-sõnaliseks. Bahá'í usk aktsepteerib ka seda, et Maa on iidne. Baha'ullah eksisteeris samal ajal kui Charles Darwin, seega oli ta teadlik Darwini töödest.
Teaduskriitika
Ameerika Ühendriikide religioossed kogukonnad julgustavad üleloomulike seletuste kaasamist nii elu kui ka universumi kui terviku tekke kohta. Evolutsiooni ei lisatud kooliõpikutesse enne 1960. aastaid. Ameerika Ühendriikide ülemkohus tunnistas 1987. aastal, et kreatsionism ei ole teaduslik ja seda ei tohiks avalikes koolides õpetada.
Seotud leheküljed
- Inimese ajaskaala
- Elu ajakava
- Looduse ajakava
- Fundamentalism
Küsimused ja vastused
K: Mis on kreatsionism?
V: Kreatsionism on religioosne uskumus, mis väidab, et universum loodi religioossetes tekstides kirjeldatud viisil.
K: Kuidas lõi Jumal elu vastavalt Moosese raamatule?
V: 1. Moosese raamatu kohaselt lõi Jumal elu, luues selle vahetult enne seda olnud olematusest ja parandades kaose.
K: Mis on creatio ex nihilo?
V: Creatio ex nihilo on ladinakeelne nimetus loomisele tühjast kohast, mis on kreatsionismi esimene käsitlusviis.
K: Kes õpetas ideed, et Jumal lõi maailma tuhandeid aastaid?
V: Kirjanikud nagu Augustinus Hippo õpetasid ideed, et Jumal lõi maailma tuhandeid aastaid.
K: Kuidas sai alguse kreatsionism, nagu me seda teame?
V: Kreatsionism, nagu me seda teame, sai alguse 19. sajandil fundamentalistlike protestantide poolt, kes olid vastu teooriatele, mida teadlased hakkasid esitama geoloogia ja evolutsiooni kohta.
K: Millistest teistest religioonidest said 20. sajandil alguse kreatsionistlikud liikumised?
V: 20. sajandil algasid kreatsionistlikud liikumised ka islamis ja judaismis.
K: Millised on erinevad loomismüüdid teistes religioonides?
V: Teistel religioonidel on lisaks Piibli raamatule Genesis erinevaid loomismüüte.
Otsige