Hüpotees
Hüpotees on mingi sündmuse või probleemi kavandatav seletus. Teadusliku hüpoteesi puhul nõuab teaduslik meetod, et seda saaks testida.
Kardinal Bellarmine andis tuntud näite sõna vanema tähenduse kohta, kui ta 17. sajandi alguses hoiatas Galileit, et ta ei tohi Maa liikumist käsitleda reaalsusena, vaid üksnes hüpoteesina.
Tänapäeval viitab hüpotees ideele, mida tuleb testida. Hüpotees vajab uurija poolt rohkem tööd, et seda kontrollida. Testitud hüpotees, mis töötab, võib muutuda teooria osaks või saada ise teooriaks. Testimine peaks olema katse tõestada, et hüpotees on vale. See tähendab, et peaks olema võimalus hüpoteesi vähemalt põhimõtteliselt falsifitseerida.
Inimesed nimetavad hüpoteesi sageli "haritud arvamiseks".
"Kui ei ole selge, millise loodusseaduse alla mingi mõju või mõju klass kuulub, püüame seda lünka täita oletuse abil. Sellistele oletustele on antud nimetus oletused või hüpoteesid". Hans Christian Ørsted (1811)
"Üldiselt otsime uut seadust järgmise protsessi kaudu. Kõigepealt arvame seda ära. ..."
Eksperimenteerijad võivad enne probleemi lahendamist testida ja tagasi lükata mitu hüpoteesi.
Tööhüpotees on lihtsalt ligikaudne hüpotees, mis on esialgu heaks kiidetud edasiste uuringute alusena. Loodetakse, et teooria luuakse, isegi kui hüpotees lõpuks ebaõnnestub.
Teaduses on hüpoteesid eriti olulised. Mitmed filosoofid on öelnud, et ilma hüpoteesideta ei saaks olla teadust. Viimastel aastatel on teadusfilosoofid püüdnud integreerida erinevaid lähenemisviise hüpoteeside testimisele ja teaduslikku meetodit üldiselt, et moodustada terviklikum süsteem. Küsimus on selles, et hüpoteesid on pakutud ideed, mida seejärel katsetatakse katsete või vaatlustega.
Statistika
Statistikas räägitakse korrelatsioonist: korrelatsioon on see, kui tihedalt on kaks sündmust või nähtust omavahel seotud. Väidet (või hüpoteesi), et kaks sündmust on omavahel seotud, ei saa testida samamoodi, nagu testitakse loodusseadust. Näide oleks näiteks, kas mingi ravim on efektiivne mingi haiguse raviks. Isegi kui on olemas tugev korrelatsioon, mis näitab, et see on nii, siis mõned proovid ei vastaks ikkagi hüpoteesile.
Statistilistes testides on kaks hüpoteesi, mida nimetatakse nullhüpoteesiks ja alternatiivhüpoteesiks. Nullhüpotees väidab, et nähtuste vahel puudub seos. Alternatiivhüpotees väidab, et mingi seos on olemas. Alternatiivhüpotees võib olla mitmel kujul. See võib olla kahepoolne (näiteks: on olemas mingi mõju, veel teadmata suunas) või ühepoolne (oletatava seose suund, kas positiivne või negatiivne, on eelnevalt kindlaks määratud).
Seotud leheküljed
- Falsifitseeritavus
- Loogika
- Mõtteeksperiment
Küsimused ja vastused
K: Mis on hüpotees?
V: Hüpotees on mingi sündmuse või probleemi väljapakutud seletus.
K: Millal kasutatakse teaduslikku hüpoteesi?
V: Teaduslikku hüpoteesi kasutatakse siis, kui teaduslik meetod nõuab, et seda saaks testida.
K: Mida nõuab teaduslik meetod teadusliku hüpoteesi puhul?
V: Teaduslik meetod nõuab, et teaduslikku hüpoteesi saaks testida.
K: Kuidas testida teaduslikku hüpoteesi?
V: Teadusliku hüpoteesi kontrollimise konkreetne viis sõltub uuritava sündmuse või probleemi olemusest ning võib hõlmata eksperimente, vaatlusi, simulatsioone või muid uurimismeetodeid.
K: Kas teadusliku hüpoteesi testimiseks on ainult üks viis?
V: Ei, teadusliku hüpoteesi testimiseks on mitu võimalust, mis sõltuvad uuritava sündmuse või probleemi olemusest.
K: Millised tõendid toetavad hüpoteese?
V: Hüpoteese toetavate tõendite hulka kuuluvad eksperimentide, vaatluste, simulatsioonide ja muude uurimismeetodite andmed.
K: Kas kõik hüpoteesid tunnistatakse tõeks?
V: Ei, kõiki hüpoteese ei aktsepteerita tõena; neid tuleb testida ja tõenditega toetada, et neid saaks aktsepteerida kui sündmuse või probleemi kehtivaid seletusi.
