Fenomen – tähendus, kreeka päritolu ja näited

Nähtus (kreeka keeles φαινόμενo, pl. φαινόμενα) on täheldatav sündmus või sõna otseses mõttes midagi, mida saab näha või muul viisil tajuda. Termin pärineb nimisõnast φαινόμενον (phainomenon, ‘ilmumine’) ja on seotud ka verbiga φαινειν (phainein, ‘näidata’). Selle mitmuses kasutatakse vahel ka kujul fenomena, kuigi eesti keeles on sagedane ka lihtsustatud mitmus fenomenid. Terminil on vastandmõiste antonüüm lathomenon, mis tähendab “midagi, mis asub pinna all” või peidus olevat asja.

Etymoloogia ja tähendus

Sõna „fenomen” tuleb otse kreeka keelest ja selle tähendus on seotud nähtavuse, esilekerkimise ja ilmnemisega. Algupärane tähendus on „see, mis ilmub” või „see, mis on tajutav”. Läbi ladina ja kesksete filosoofiliste tõlgete on termin jõudnud paljudesse Euroopa keeltesse, säilitades põhimõttelise tähenduse — midagi, mida me kogeme või havaitame.

Filosoofias ja teaduses

Filosoofias eristatakse sageli fenomeni ja noumena (või peenemalt „lathomenon”): fenomen on see, mis ilmub meie tajule, noumenon või „asja ise” jääb teada saamata, kui see ei ole otseselt tajutav. Tema kuulsaim käsitlus on leitud Immanuel Kanti töödest ja hiljem fenomenoloogia traditsioonist (nt Edmund Husserl), kus uuritakse subjektiivse kogemuse struktuure.

Teaduses kasutatakse sõna „fenomen” tavaliselt neutraalselt: see viitab vaadeldavale sündmusele või nähtusele (näiteks atmosfäärinähtus, bioloogiline fenomen, sotsiaalne fenomen). Teaduses eristatakse nähtust (fenomeni) hüpoteesidest ja teooriatest — fenomeen on see, mida tuleb selgitada teaduslike meetoditega.

Igapäevakasutus ja kõmufenomenid

Igapäevases kõnes võib „fenomen” tähendada ka midagi ebatavalist või üllatavalt edukat. Näiteks öeldakse, et kunstnik või laulja on „fenomen” siis, kui ta saavutab suure tähelepanu ja edu, mida peetakse tavapärasest väljaspool olevaks. Samuti kasutatakse terminit kirjeldamaks erilisi loodus- või ühiskondlikke nähtusi (nt virmalised kui loodusfenomen; viiruse kiire levik kui sotsiaalne fenomen).

Vormid, hääldus ja tõlked

• Vormid eesti keeles: fenomen (ainsus), fenomenid (mitmus). Mõnikord kasutatakse ka akadeemilises või rahvusvahelises kontekstis ladinakeelset mitmust fenomena.
• Hääldus: ligikaudu [fe-no-men] (täpne hääldus sõltub kõnekeelest).
• Tõlked inglise keelde: phenomenon (ainsus), phenomena (mitmus).

Näited

• Loodus: virmalised on atmosfääriline fenomen, mis tekib päikesetuule osakeste ja magnetväljaga suhtlemisel.
• Teadus: placeboefekt on psühholoogiline ja meditsiiniline fenomen, mida uuritakse kontrollitud katsetes.
• Kultuur ja meedia: muusikastaarist võib rääkida kui kultuurilisest fenomenist, kui tema mõju ulatub laialdaselt ühiskonda.
• Igapäevane keel: „Ta oli tõeline fenomen — ei ole palju inimesi, kes suudaksid sama asja nii hästi teha.”

Lühidalt: fenomen viitab kõigile tajutavatele või kogetavatele asjadele ja sündmustele — nii neutraalselt teaduslikes kontekstides kui ka metafoorselt kirjeldamaks ebatavalist edu või tähelepanu. Selle vastandina mainitakse peidus olevaid või mittetajutavaid asju (nt lathomenon).

Otsing