Analüüs
Analüüs on protsess, mille käigus keerukas teema või aine jaotatakse väiksemateks osadeks, et sellest paremini aru saada. Seda tehnikat on matemaatika ja loogika uurimisel kasutatud juba enne Aristotelest (384-322 eKr.), kuigi analüüs kui formaalne mõiste on suhteliselt hiljutine areng.
Sõna pärineb vanakreeka keelest ἀνάλυσις (analusis, "lõhkumine", sõnadest ana- "üles, kogu" ja lysis "lahtisõitmine").
Selles kontekstis on analüüs vastupidine sünteesile, mis tähendab ideede ühendamist.
Järgmised mõisted on selle põhiideega tihedalt seotud:
Mõned määratlused
- Mõiste, väite või fakti lahutamine selle lihtsateks või lõplikeks komponentideks. Cambridge'i filosoofiasõnastik. 2. trükk, 1999, toim. Robert Audi.
- Lahendus lihtsamateks elementideks analüüsimise teel. 2. (Matemaatika) Algebra ja arvutusarvutuse kasutamine probleemide lahendamisel. Kokkuvõtlik Oxfordi sõnaraamat. 1976, ed. J. B. Sykes.
- Elementaarsema eristamine sellest, mis on elementaarsem, sellest, mis on keerulisem, ükskõik millise meetodi abil. Filosoofia ja psühholoogia sõnaraamat. 1925, ed. James Mark Baldwin, I köide
- Algne kreekakeelne tähendus [oli] "lõdvestumine" või "vabastamine". Geomeetria eeldab, et lause on tõene, ja otsib teist teadaolevat tõde, millest võib selle lause tuletada. Füüsika lahutab keerulised tervikud nende elementideks. A Kant Dictionary, 1995, koostanud Howard Caygill.
- Protsess, mille käigus jaotatakse mõiste lihtsamateks osadeks, nii et selle loogiline struktuur ilmneb. Oxford Dictionary of Philosophy. 1996, Simon Blackburn
- Filosoofiline analüüs on uurimismeetod, mille puhul püütakse hinnata keerulisi mõtteviise, "analüüsides" neid lihtsamateks elementideks, mille seosed seeläbi esile tõstetakse. Routledge Encyclopedia of Philosophy. 1998, Robert Hanna sissekanne "Conceptual Analysis".
Küsimused ja vastused
K: Mis on analüüs?
V: Analüüs on protsess, mille käigus keerulised teemad või ained jaotatakse väiksemateks osadeks, et neid paremini mõista.
K: Kui kaua on analüüsi kasutatud matemaatikas ja loogikas?
V: Analüüsi on matemaatikas ja loogikas kasutatud juba enne Aristotelest (384-322 eKr).
K: Kust tuleb sõna analüüs?
V: Sõna analüüs pärineb vanakreeka keelest "ἀνάλυσις" (analusis), mis tähendab "lõhkumine" ja tuleneb sõnast "ana-", mis tähendab "üles, läbi", ja "lysis", mis tähendab "lahtimõtestamine".
K: Mis on analüüsi vastand?
V: Analüüsi vastandiks on süntees, mis tähendab ideede ühendamist.
K: Millised on analüüsiga seotud mõisted?
V: Mõned analüüsiga seotud mõisted on näiteks keeruliste teemade lahutamine väiksemateks osadeks, asjade parem mõistmine selle protsessi kaudu ning analüüsi kasutamine matemaatikas ja loogikas.
K: Kas analüüs on hiljutine areng?
V: Kuigi matemaatikas ja loogikas on analüüsi kasutatud juba tuhandeid aastaid, on analüüsi formaalne mõiste suhteliselt hiljutine areng.
K: Kuidas saab analüüs aidata meil keerulisi teemasid või aineid paremini mõista?
V: Keeruliste teemade või ainete jaotamine väiksemateks osadeks aitab meil analüüsi abil paremini mõista iga osa ja nende omavahelist seost, mis omakorda aitab paremini mõista kogu teemat või ainet.
