Väärisgaasid
Väärisgaasid on elementide rühm, mis on kõik gaasid. Need elemendid kuuluvad kõik perioodilisustabelis 18. rühma. Kõik nad on üheaatomilised, mis tähendab, et iga molekul koosneb ühest aatomist. Nad ei reageeri peaaegu kunagi teiste elementidega. Selle põhjuseks on see, et neil on 8 elektroni väliskesta. On kuus väärisgaasi:
Kõiki neid gaase leidub õhus. Nad moodustavad umbes 0,96% atmosfäärist. Väärisgaasidest võib moodustada väärisgaaside ühendeid.
Kui väärisgaase kasutatakse külma katoodiga torudes valguse tekitamiseks, on igaühel neist erinev värvus. Kuna radoon on radioaktiivne, ei kasutata seda tavaliselt valgustamiseks. Siin on pildid, kuidas teised välja näevad:
· 
Heelium
· 
Neon
· 
Argoon
· 
Krypton
· 
Xenon
Ununoctium (element 118) on tõenäoliselt järgmine väärisgaas pärast radooni, sest see on sama rühma järgmine kast. Kuid selle poolväärtusaeg on 0,89 ms, mille järel ta laguneb Ununheksiumiks (element 116). See tähendab, et selle kasutamine on tõenäoliselt piiratud.
Väärisgaasid avastasid lord Rayleigh ja Sir William Ramsay. Rayleigh sai 1904. aastal Nobeli füüsikapreemia oma töö eest väärisgaaside alal. Ramsay sai 1904. aastal Nobeli keemiapreemia oma töö eest väärisgaaside alal.
Küsimused ja vastused
K: Mis on väärisgaasid?
V: Väärisgaasid on elementide rühm, mis on kõik gaasid ja asuvad perioodilisustabelis 18. rühmas. Neil on täis 8 elektroni välise elektronkesta, mis tähendab, et iga molekul on üks aatom ja nad peaaegu kunagi ei reageeri teiste elementidega.
K: Kui palju on väärisgaase?
V: On kuus väärisgaasi - heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.
K: Kus neid väärisgaase leidub?
V: Neid väärisgaase leidub õhus ja need moodustavad umbes 0,96% atmosfäärist.
K: Kas väärisgaasidest saab moodustada ühendeid?
V: Jah, väärisgaasidest võib moodustada ühendeid.
K: Mis juhtub, kui väärisgaasi kasutatakse külma katoodtorudes valguse tootmiseks?
V: Kui väärisgaasi kasutatakse külmkatooditorudes valguse tootmiseks, siis on neil kõigil erinev värvus.
Radooni ei kasutata tavaliselt valgustamiseks, sest see on radioaktiivne.
K: Kes avastas väärisgaasid?
V: Nobelgaasid avastasid Lord Rayleigh ja Sir William Ramsay, kes mõlemad said nendega seotud tööde eest Nobeli preemia - Rayleigh sai Nobeli füüsikapreemia 1904. aastal ja Ramsay Nobeli keemiapreemia samuti 1904. aastal.
Küsimus: Milline element järgneb perioodilisussüsteemi 18. rühma kuuluvale radoonile?
V: Oganesson (element 118) järgneb perioodilisussüsteemi 18. rühma osana radoonile, kuid selle poolväärtusaeg on 0,89 ms, mille järel ta laguneb liivermooriks (element 116), seega on selle kasutamine tõenäoliselt piiratud.
