Nobeli keemiapreemia annab välja Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia. Sellega autasustatakse inimesi, kes on teinud edusamme keemia teadusvaldkonnas, kes on teinud palju tööd, et rohkem teada saada, ja kellel on see õnnestunud.
Auhind antakse välja igal aastal. See on vaid üks paljudest Nobeli auhindadest. Kuulus selle auhinna laureaat oli Marie Curie 1911. aastal, kes avastas koos oma abikaasa Pierre'iga raadiumi. Ta oli esimene inimene, kes võitis auhinna kaks korda; esimest korda 1903. aastal füüsika eest.
Mida Nobeli keemiapreemia tähistab?
Nobeli keemiaauhind antakse neile teadlastele, kelle töö on andnud olulise ja püsiva panuse keemiaalasesse teadmisse või tehnoloogiasse. Tavaliselt tunnustatakse avastusi, meetodeid või leiutisi, mis on avanud uusi uurimissuunasid või toonud praktilisi rakendusi meditsiinis, tööstuses, energiasüsteemides jm.
Kuidas laureaadid valitakse?
- Nominatsioon: Iga aasta alguses kutsutakse valdkonna eksperte, professorid ja teised kutsutud kandidaadid nimetama kandidaate. Nominatsioonid on konfidentsiaalsed.
- Vastuvõtt ja uurimine: Nobeli komitee kogub ja hindab esitatud nominatsioone, küsib ekspertidelt arvamusi ja analüüsib tööde tähtsust ja mõju.
- Otsus: Komitee teeb soovituse Rootsi Kuninglikule Teaduste Akadeemiale, kes teeb lõpliku otsuse ja kuulutab laureaadid tavaliselt oktoobris.
- Auhinna üleandmine: Auhind koos medaliga, diplomiga ja rahalise preemiaga antakse tavaliselt üle Stockholmis 10. detsembril — Alfred Nobeli surmapäeval.
Auhinna moodustis ja reeglid
Iga laureaat saab: medal, isiklik diplom ja rahaline auhind. Rahasumma võib aastati erineda, sest see sõltub Nobeli Fondi tuludest. Tavaliselt võib auhinda jagada kuni kolme inimese vahel ühe töö eest; organisatsioone Nobeli keemiaauhindale ei anta.
Valitud tuntud laureaadid ja näited
Allpool on valik mõningatest olulisematest ja viimaste aastakümnete laureaatidest, et anda ülevaade keemiavaldkonna mitmekesisusest:
- Marie Curie (1911) – raadioaktiivsuse uurimine (mainitud eespool).
- Linus Pauling (1954) – keemiliste sidemete olemuse ja molekulaarstruktuuri uurimised.
- Dorothy Hodgkin (1964) – röntgenkristallograafia abil bioloogiliste molekulide struktuuride määramine.
- Ahmed Zewail (1999) – femtokeemia ja kiirete reaktsiooniprotsesside jälgimine.
- John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham, Akira Yoshino (2019) – liitium-ioonakude arendamine.
- Emmanuelle Charpentier ja Jennifer A. Doudna (2020) – CRISPR-Cas9 geeniredigeerimise meetodi väljatöötamine.
- Benjamin List ja David W. C. MacMillan (2021) – asümmeetrilise organokatalüüsi arendamine.
- Carolyn R. Bertozzi, Morten Meldal ja K. Barry Sharpless (2022) – uued keemilised meetodid ja “click chemistry” ning biotehnoloogilised rakendused.
- Louis E. Brus, Alexei Ekimov, Moungi G. Bawendi (2023) – pooljuhtide ja kvantpunktide (quantum dots) uurimine ja rakendused.
Miks auhind on oluline teadusele ja ühiskonnale?
- See tõstab esile läbimurdeid, mis võivad viia uute ravimite, materjalide, energiatehnoloogiate ja töötlemismeetoditeni.
- Auhind suurendab tähelepanu teaduse rahastamisele ning kutsub nooremaid teadlasi uurimistööd tegema.
- Laureaatide töö aitab sageli ühiskondlikke probleeme lahendada — näiteks tervishoid, puhtam energia ja uued tootmismeetodid.
Kust jälgida ja rohkem infot saada?
Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia avaldab igal aastal nominatsioonide, valiku ja laureaatide kohta teateid. Auhinna uudised ilmuvad oktoobris ning auhindade üleandmine toimub detsembris. Lisaks on Nobeli auhindade ametlik koduleht ja suuremad rahvusvahelised teadusuudiste kanalid head allikad, et saada täpset ja ajakohast infot.
Kui soovite, võin koostada täieliku kronoloogilise nimekirja kõigist Nobeli keemiaauhinnaga autasustatud isikutest alates 1901. aastast kuni tänapäevani — andke teada, kas soovite seda kuupäevade ja lühikirjeldustega.