Marie Curie
Maria Salomea Skłodowska-Curie (Marie Curie) (7. november 1867 - 4. juuli 1934) oli poola füüsik, keemik ja feminist. Ta tegeles radioaktiivsuse uurimisega. Ta oli ka esimene naine, kes sai Nobeli preemia. Ta oli esimene naisprofessor Pariisi ülikoolis. Ta oli esimene inimene, kes võitis kaks Nobeli preemiat. Nobeli füüsikapreemia sai ta Henri Becquereli poolt avastatud kontrollimatu kiirguse uurimise eest.
Ta suri, sest ta puutus oma laboris liiga palju kokku kiirgusega, sest tal puudus kaitse kiirguse mõju eest.
Varajane elu
Curie sündis 7. novembril 1867 Varssavis, Poolas. Ta elas seal kuni oma 22. eluaastani. Tema algne nimi oli Maria. Marie Curie oli oma pere viies laps. Kümneaastaselt suri tema õde Zofia. Tema ema suri kaks aastat hiljem, tema isa oli matemaatikaõpetaja. Ta suri, kui Marie oli 11-aastane. Noore tüdrukuna huvitus ta füüsikast. Ta oli oma keskkooli klassi parim. Ta lõpetas kooli 15-aastaselt. Marie sai õpetajaks, et teenida raha Prantsusmaal Pariisis õppimiseks. Ta käis ka akrediteerimata kolledžis Poolas. Lõpuks lahkus ta Poolast ja läks Prantsusmaale Marie nime all, kui üks tema suurtest õdedest andis talle selleks võimaluse. Pariisis omandas ta kõrgemad kraadid ja tegi oma olulist teaduslikku tööd. Ta asutas Curie instituudid Pariisis ja Varssavis.
Füüsiku karjäär
Curie tegi palju suuri asju. Ta ja tema abikaasa Pierre Curie lõid radioaktiivsuse teooria (see on tema ja tema abikaasa Pierre Curie loodud termin). Nad leidsid erinevaid viise radioaktiivsete isotoopide eraldamiseks ja avastasid kaks uut elementi: raadiumi ja polooniumi. Termin poloonium sai nime tema kodumaa Poola järgi. Ta kasutas oma radioaktiivsuse uuringuid uue vähiravi väljatöötamiseks. Need ravimeetodid kasutasid radioaktiivseid isotoope. Ta oli esimene naine, kes sai Nobeli preemia. Ta oli esimene inimene, kes võitis kaks Nobeli preemiat.
Raadiumi avastamine
Curie avastas raadiumi. See on üks kõige radioaktiivsemaid ja ohtlikumaid metalle. Ta jagas seda avastust Pierre Curie ja Gustave Bemontiga. Nad kolm leidsid raadiumi 1898. aastal. Nad avastasid selle uraanimaagi kasutamisel. See eraldas palju kiirgust. Nad otsustasid, et see pärineb rohkemast kui uraanist. Rühm leidis raadiumi uraanist. Raadiumi kasutatakse nüüd paljude erinevate asjade jaoks. Näiteks kasutasid arstid seda vähirakkude tapmiseks. Raadiumi leiti värvides ja kellades. Paljudel töötajatel, kes valmistasid raadiumi sisaldavaid tooteid, tekkis luuvähk.
Isiklik elu
Kuigi Curie sai Prantsuse kodanikuks, ei kaotanud Curie kunagi oma Poola identiteeti. Ta lõpetas 1893. aastal oma klassi esimesena. Aasta hiljem omandas ta magistrikraadi matemaatikas. Hiljem kohtus ta oma abikaasa Pierre'iga munitsipaalfüüsika ja -keemia koolis. Nad abiellusid 1895. aasta juulis vaid ühe aasta pärast. Nad hakkasid koos ka teaduslikke avastusi tegema. Marie ja Pierre said 1897. aastal oma esimese tütre Irene. Nende teine tütar Eve sündis 1904. aastal. Pierre suri 19. aprillil 1906, kui teda tabas hobuvanker.
Rahastamistegevus
Pärast sõda alustas Marie raha kogumist haigla jaoks. Haigla kogus raha kiirgusuuringute jaoks. Teda kutsuti Ameerika Ühendriikides ringreisile, et soovitada ja kiirendada oma projekti. Ta sõitis 1921. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Ta kogus piisavalt raha ja seadmeid uue labori jaoks. Seejärel hakkas ta rääkima koosolekutel, et koguda rohkem raha, ja temast sai kuulsus. Ta toetas ka maailma rahu, olles Rahvasteliidu nõukogus.
Surm
1920. aastate lähedal hakkasid Curie ja paljud tema kolleegid kannatama vähi sümptomite all. Curie hakkas kaotama oma nägemist. Kataraktioperatsioonid, millega üritati tema nägemist taastada, ei aidanud. Curie teadis, et tema poolt avastatud element (raadium) võis põhjustada sümptomeid, kuid ta ei tahtnud seda endale ega teistele tunnistada. 1930. aastate alguses hakkas Curie tervis kiiresti halvenema. Arstid diagnoosisid tal pernitsioosset aneemiat. Pernioosne aneemia on vere aneemia, mis tekib siis, kui keegi puutub liigselt kokku kiirgusega. Arstid ei rääkinud avalikkusele ega Curie'le endale, mis toimub. 4. juulil 1934, 66-aastaselt, suri ta Prantsuse Alpides asuvas sanatooriumis. Seejärel maeti ta oma abikaasa kõrvale Prantsusmaal Sceaux'sse. Marie Curie oli füüsik ja keemik, kes on kõige paremini tuntud oma tööde poolest radioaktiivsuse alal; ta avastas aga ka elemendid poloonium ja raadium. Talle anti kaks Nobeli preemiat - üks füüsika valdkonnas, mille ta sai koos oma abikaasa ja Henri Becquereliga, ja teine keemia valdkonnas - ning ta oli esimene inimene, kes sai kaks Nobeli preemiat. Ta on siiani üks neljast inimesest (koos Linus Paulingi, John Bardeeni ja Frederick Sangeriga), kes on seda saavutanud. Curie on vastutav radioaktiivsuse teooria loomise eest, kuid kahjuks avastas ta tahtmatult ka radioaktiivsuse fataalse mõju tervisele; ta suri 4. juulil 1934. aastal kiirgusega kokkupuutest põhjustatud aplastilise aneemia tagajärjel.
