AlegsaOnline.com

Maria Skłodowska-Curie: radioaktiivsuse uurija ja kahekordne Nobeli laureaat

Maria Skłodowska‑Curie: teerajaja radioaktiivsuse uurimises ja kahekordne Nobeli laureaat — inspireeriv lugu teadusest, julgusest ja jäävikust teaduspärandis.

Autor: Leandro Alegsa

25-09-2025

Maria Salomea Skłodowska-Curie (Marie Curie) (7. november 1867 – 4. juuli 1934) oli poola füüsik, keemik ja feminist, kes uuris põhjalikult radioaktiivsuse nähtust. Ta on ajaloo üks tuntumaid teadlasi: esimene naine, kes sai Nobeli preemia, esimene naisprofessor Pariisi ülikoolis (Sorbonne) ning esimene inimene, kes võitis kaks Nobeli preemiat.

Skłodowska sündis Varssavis ja omandas algõppe Poolas, sealhulgas salajases õppevõrgustikus (nn Flying University), sest naistel oli ametlikku kõrgharidust raske saada. 1891. aastal kolis ta Pariisi, et õppida Sorbonnes, kus ta omandas kraadi füüsikas ja matemaatikas. Pariisis kohtus ta oma kaasuurija ja tulevase abikaasa Pierre Curiega; nad tegid tihedat teaduslikku koostööd.

Maria Curie avastas ja nimetas kaht uut keemilist elementi: polooniumi (Polonia — Poola auks) ja raadiumi. Tema ja Pierre Curie uurisid kiirguse allikaid ning töötasid välja meetodeid väga väikeste radioaktiivsete ainete isolatsiooniks. Marie Curie pani aluse terminile „radioaktiivsus“ ning tema töö selgitas, kuidas teatud ained eraldavad pidevalt energiat ja osakesi.

Teadustöö tulemused tõid talle rahvusvahelise tunnustuse: 1903. aastal pälvis ta koos abikaasa Pierre Curiega ja Henri Becquereliga Nobeli füüsikapreemia uurimuste eest, mis käsitlesid kiirguse nähtusi. 1911. aastal sai ta teise Nobeli — selleks korraks keemia valdkonnas — rahvusvaheliselt tunnustatud töö eest raadiumi ja polooniumi avastamisel ning raadiumi isoleerimisel puhtal kujul.

Lisaks akadeemilisele tööle rakendas Marie Curie oma teadmisi ka meditsiinis. Esimese maailmasõja ajal organiseeris ta mobiilseid röntgeniseadmeid (nn "väikesed Curied"), mis aitasid arstidel haiglas olijaid ja haavatuid kiiremini diagnoosida. Ta asutas Pariisi Radiumi Instituudi (Institut du Radium), mis sai oluliseks keskuseks radioaktiivsete ainete uurimiseks ja meditsiiniliseks kasutamiseks.

Maria Curie panustas ka teaduse ja hariduse edendamisse ning toetas naiste juurdepääsu akadeemilisele elule. Tema tütar Irène Joliot-Curie järgnes emale teaduslikul teel ning koos oma mehega Frédéric Joliot-Curiega pälvis 1935. aastal Nobeli preemia kunstliku radioaktiivsuse avastamise eest — see kinnitab Curie perekonna tugevat mõju radioaktiivsuse uurimisel.

Elutöö käigus puutus Marie Curie pikaajaliselt kokku ohtliku kiirgusega. Tema laboritingimused olid tol ajal palju vähem kaitsvad kui tänapäeval; kaitsevahendeid ja kiirguse mõistmist oli vähe. Töö tõttu kogunes temas organismis kiirgus, mis kahjustas luuüdi — lõppkokkuvõttes põhjustas see tema surma aplastilise aneemia tõttu. Tuleb märkida, et paljud tema märkmikud ja dokumendid on tänaseni radioaktiivsed ning neid hoitakse spetsiaalsetes pliiümbristes ja piirangutega käitlemisel.

Maria Curie pärand elab edasi nii teaduses kui meditsiinis: tema avastused aitasid tekkinud uutel ravimeetoditel (näiteks kiiritusravi) ning tema elu on eeskujuks paljudele naistele ja teadlastele kogu maailmas.

Varajane elu

Curie sündis 7. novembril 1867 Varssavis, Poolas. Ta elas seal kuni oma 22. eluaastani. Tema algne nimi oli Maria. Marie Curie oli oma pere viies laps. Kümneaastaselt suri tema õde Zofia. Tema ema suri kaks aastat hiljem, tema isa oli matemaatikaõpetaja. Ta suri, kui Marie oli 11-aastane. Noore tüdrukuna huvitus ta füüsikast. Ta oli oma keskkooli klassi parim. Ta lõpetas kooli 15-aastaselt. Marie sai õpetajaks, et teenida raha Prantsusmaal Pariisis õppimiseks. Ta käis ka akrediteerimata kolledžis Poolas. Lõpuks lahkus ta Poolast ja läks Prantsusmaale Marie nime all, kui üks tema suurtest õdedest andis talle selleks võimaluse. Pariisis omandas ta kõrgemad kraadid ja tegi oma olulist teaduslikku tööd. Ta asutas Curie instituudid Pariisis ja Varssavis.

Füüsiku karjäär

Curie tegi palju suuri asju. Ta ja tema abikaasa Pierre Curie lõid radioaktiivsuse teooria (see on tema ja tema abikaasa Pierre Curie loodud termin). Nad leidsid erinevaid viise radioaktiivsete isotoopide eraldamiseks ja avastasid kaks uut elementi: raadiumi ja polooniumi. Termin poloonium sai nime tema kodumaa Poola järgi. Ta kasutas oma radioaktiivsuse uuringuid uue vähiravi väljatöötamiseks. Need ravimeetodid kasutasid radioaktiivseid isotoope. Ta oli esimene naine, kes sai Nobeli preemia. Ta oli esimene inimene, kes võitis kaks Nobeli preemiat.

Raadiumi avastamine

Curie avastas raadiumi. See on üks kõige radioaktiivsemaid ja ohtlikumaid metalle. Ta jagas seda avastust Pierre Curie ja Gustave Bemontiga. Nad kolm leidsid raadiumi 1898. aastal. Nad avastasid selle uraanimaagi kasutamisel. See eraldas palju kiirgust. Nad otsustasid, et see pärineb rohkemast kui uraanist. Rühm leidis raadiumi uraanist. Raadiumi kasutatakse nüüd paljude erinevate asjade jaoks. Näiteks kasutasid arstid seda vähirakkude tapmiseks. Raadiumi leiti värvides ja kellades. Paljudel töötajatel, kes valmistasid raadiumi sisaldavaid tooteid, tekkis luuvähk.

Isiklik elu

Kuigi Curie sai Prantsuse kodanikuks, ei kaotanud Curie kunagi oma Poola identiteeti. Ta lõpetas 1893. aastal oma klassi esimesena. Aasta hiljem omandas ta magistrikraadi matemaatikas. Hiljem kohtus ta oma abikaasa Pierre'iga munitsipaalfüüsika ja -keemia koolis. Nad abiellusid 1895. aasta juulis vaid ühe aasta pärast. Nad hakkasid koos ka teaduslikke avastusi tegema. Marie ja Pierre said 1897. aastal oma esimese tütre Irene. Nende teine tütar Eve sündis 1904. aastal. Pierre suri 19. aprillil 1906, kui teda tabas hobuvanker.

Rahastamistegevus

Pärast sõda alustas Marie raha kogumist haigla jaoks. Haigla kogus raha kiirgusuuringute jaoks. Teda kutsuti Ameerika Ühendriikides ringreisile, et soovitada ja kiirendada oma projekti. Ta sõitis 1921. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Ta kogus piisavalt raha ja seadmeid uue labori jaoks. Seejärel hakkas ta rääkima koosolekutel, et koguda rohkem raha, ja temast sai kuulsus. Ta toetas ka maailma rahu, olles Rahvasteliidu nõukogus.

Surm

1920. aastate lähedal hakkasid Curie ja paljud tema kolleegid kannatama vähi sümptomite all. Curie hakkas kaotama oma nägemist. Kataraktioperatsioonid, millega üritati tema nägemist taastada, ei aidanud. Curie teadis, et tema poolt avastatud element (raadium) võis põhjustada sümptomeid, kuid ta ei tahtnud seda endale ega teistele tunnistada. 1930. aastate alguses hakkas Curie tervis kiiresti halvenema. Arstid diagnoosisid tal pernitsioosset aneemiat. Pernioosne aneemia on vere aneemia, mis tekib siis, kui keegi puutub liigselt kokku kiirgusega. Arstid ei rääkinud avalikkusele ega Curie'le endale, mis toimub. 4. juulil 1934, 66-aastaselt, suri ta Prantsuse Alpides asuvas sanatooriumis. Seejärel maeti ta oma abikaasa kõrvale Prantsusmaal Sceaux'sse. Marie Curie oli füüsik ja keemik, kes on kõige paremini tuntud oma tööde poolest radioaktiivsuse alal; ta avastas aga ka elemendid poloonium ja raadium. Talle anti kaks Nobeli preemiat - üks füüsika valdkonnas, mille ta sai koos oma abikaasa ja Henri Becquereliga, ja teine keemia valdkonnas - ning ta oli esimene inimene, kes sai kaks Nobeli preemiat. Ta on siiani üks neljast inimesest (koos Linus Paulingi, John Bardeeni ja Frederick Sangeriga), kes on seda saavutanud. Curie on vastutav radioaktiivsuse teooria loomise eest, kuid kahjuks avastas ta tahtmatult ka radioaktiivsuse fataalse mõju tervisele; ta suri 4. juulil 1934. aastal kiirgusega kokkupuutest põhjustatud aplastilise aneemia tagajärjel.