Sir John Cowdery Kendrew CBE FRS (24. märts 1917 - 23. august 1997) oli inglise biokeemik ja kristallograaf.
Ta jagas 1962. aastal Nobeli keemiapreemiat koos Max Perutziga. Nende rühm Cavendishi laboratooriumis oli esimene, kes määras röntgenkristallograafia abil kindlaks valkude struktuuri. Ta oli ka Cambridge'i Peterhouse'i kolledži õpetaja (Fellow).
MRC molekulaarbioloogia laboratooriumis määras Kendrew kindlaks müoglobiini struktuuri, mis talletab hapnikku lihasrakkudes.
Ta veetis Teise maailmasõja esimesed kuud radariuuringutega. 1940. aastal hakkas ta tegelema operatiivuuringutega Kuninglike õhujõudude peakorteris, omades R.A.F. tiibkorrapidaja aukraadi auastet.
Teadustöö ja meetodid
John Kendrew oli üks esimesi teadlasi, kes tõestas, et keeruliste valkude kolmemõõtmeline struktuur on röntgenkristallograafia abil määratav. Selle saavutamiseks tuli ületada mitmeid tehnilisi probleeme: valgukristallide kasvatamine, faasiprobleemi lahendamine ja andmete töötlemine. Kendrew ning tema kolleegid arendasid ja kasutasid meetodeid nagu raskemetalli derivaatide valmistamine ja isomorfne asendamine, samuti varajasi arvutuslikke lähenemisi, et koostada ja täiustada molekuli mudeleid.
Müoglobiini leid ja tähendus
Kendrew määras müoglobiini struktuuri, mis oli esimene üksikvalkude hulka kuuluvate globulaarsete valkude puhul lahtimõtestatud 3D-struktuur. See töö näitas, kuidas valgud voltuvad ja kuidas nende ruumiline kuju on seotud bioloogilise funktsiooniga — antud juhul hapniku sidumise ning hoiustamisega lihastes. Müoglobiini struktuuri määramine avas tee suuremahuliste valkude, nagu hemoglobiini, uurimiseks ja pani aluse tänapäevasele struktuuribioloogiale.
Kollektiivne töö ja mõju
Kendrew töötas tihedalt koos teiste teadlastega Cavendishi laboratooriumis ja hiljem MRC molekulaarbioloogia laboratooriumis (MRC Laboratory of Molecular Biology). Nende rühmatöö ja meetodite arendamine näitas, kuidas interdistsiplinaarne koostöö — füüsika, keemia, bioloogia ja arvutiteaduse ühendamine — võimaldas vastu võtta ja lahendada bioloogilise makromolekulide keerulisi küsimusi. Tema töö mõjutas sügavalt meditsiini, biofüüsika ja biokeemia valdkondi ning aitas alustada uue ajastu struktuuribioloogias.
Au ja pärand
Kendrew tunnustati mitmete auhindade ja tiitlitega: ta oli CBE ja FRS, talle omistati hiljem rüütliks olemine (Sir). Kõige tuntumaks tunnustuseks jäi koos Max Perutziga jagatud 1962. aasta Nobeli keemiapreemia, mille põhjusena toodi nende töö valkude struktuuri uurimisel. Lisaks teadustööle oli ta aktiivne õppejõud ja juhendaja, olles seotud Cambridge'i Peterhouse'i kolledžiga.
Lõpp ja mälestus
John Kendrew suri 23. augustil 1997. Tema panus struktuuribioloogiasse — eriti valgustruktuuride mõistmises — on olnud kauakestev: paljud kaasaegsed lähenemised valkude funktsiooni ja interaktsioonide uurimisel põhinevad tema ja tema kolleegide arendatud meetoditel. Tema töö inspireeris järgmist põlvkonda struktuuribiolooge ning tema saavutused jäävad teaduse ajalukku kui olulised verstapostid.
