Max Perutz — Austria päritolu Briti molekulaarbioloog ja Nobeli laureaat
Max Perutz — Austria päritolu Briti molekulaarbioloog ja 1962. aasta Nobeli laureaat; avastas hemoglobiini struktuuri, asutas Cambridge'i MRC LMB ning kujundas kaasaegse molekulaarbioloogia.
Max Ferdinand Perutz FRS OM CBE (19. mai 1914 - 6. veebruar 2002) oli Austria päritolu Briti molekulaarbioloog. Ta sündis Viinis, Austrias, juudi perekonnas ning asus 1936. aastal õppima ja töötama Cambridge'is (Peterhouse'i kolledžis). Pärast 1938. aasta Anschluss'i ja Austria annekteerimist natside poolt jäi Perutz alaliselt Suurbritanniasse ning tegi 1930. ja 1940. aastatel oma teadustöö vundamendi Cambridge'is.
Teadustöö ja meetodid
Perutz oli üks varaseid teadlasi, kes rakendas valgustruktuuride uurimisel süsteemselt röntgenkristallograafiat. Tema töö keskendus eelkõige globulaarsetele valkudele ja eriti hemoglobiini struktuurile. Perutz arendas ja kasutas meetodeid, mis aitasid lahendada kristallograafias tuntud „faasiprobleemi” — näiteks raskemetall-derivaatide ja isomorfse asenduse (isomorphous replacement) lähenemisi — ning tõi seeläbi esile elektronitiheduse kaardid, millelt sai konstrueerida aatomilisi mudeleid.
1962. aastal jagas ta Nobeli keemiaauhinna John Kendrew'ga; auhind anti nende töö eest globulaarsete valkude struktuuri uurimise eest — Kendrew keskendus müoglobiinile, Perutz hemoglobiinile. Perutzi uuringud tõid selguse selliste valkude kolmemõõtmelise ülesehituse ja funktsiooni seoste kohta ning aitasid avada ukse kaasaegsele molekulaarbioloogiale.
Karjäär, juhtimine ja panus Cambridge'i teadusesse
Ta asutas ja juhatas Cambridge'is asunud Medical Research Councili Laboratory of Molecular Biology (MRC LMB) aastatel 1962–1979. Selle laboratooriumi töökultuur ja koostöösoodne struktuur meelitaski ligi mitmeid silmapaistvaid teadlasi ning MRC LMB-st on pärit arvukalt suuri avastusi — kokku on seotud laboriga vähemalt neliteist Nobeli preemia saajat. Perutz rõhutas interdistsiplinaarsust: keemia, füüsika ja bioloogia koostööd, mis oli määrava tähtsusega molekulaarbioloogia kujunemisel.
Autasud ja tunnustus
Perutz sai kogu oma karjääri jooksul mitmeid kõrgeid autasusid ja tunnustusi. Peamised neist on tema kuulumine Royal Society'i (FRS), samuti riiklikud ordenid CBE ja OM. Tema teadustöö eest anti talle 1971. aastal Kuningliku Ühingu (Royal Society) kuninglik medal ning 1979. aastal anti talle üks vanimaid ja mainekamaid teadusauhindu — Copley medal.
Sõjaaegne tegevus ja hilisem elu
Teise maailmasõja ajal osales Perutz sõjaga seotud teadustöös ja töötas selleks ajaks ka Kanadas; pärast sõda naasis ta Cambridge'i, kus jätkas kristallograafilisi uurimusi, juhendamist ja teadusorganisatoorset tööd. Perutz avaldas ka populaarsemaid akadeemilisi kirjutisi, mis käsitlesid nii teaduse ajalugu kui teaduse ühiskondlikke aspekte.
Pärand ja tähtsus
Max Perutzit peetakse üheks olulisemaks isikuks molekulaarbioloogia varastes arenguetappides. Tema meetodid ja ideed röntgenkristallograafia rakendamisel valgustruktuuride uurimisel on aluseks tänapäevasele struktuuribioloogiale, mida arendatakse edasi nii röntgenkrüstallograafia, krüo-EM kui ka teiste meetoditega. Tema juhtimine MRC LMB-s ning õpetus ja juhendamine viljelesid terve põlvkonna teadlasi, kelle töö on mõjutanud nii biomeditsiini kui ka põhiteadusi. Perutz jääb meelde nii kui edasiviiv teadlane kui ka teaduse eetika ja inimlikkuse eest seisja; tema töö ja pärand on säilinud tähtsana ka tänapäeva molekulaarbioloogia kontekstis.
Küsimused ja vastused
K: Mida võitis Max Ferdinand Perutz 1962. aastal?
V: Max Ferdinand Perutz sai 1962. aastal Nobeli keemiapreemia, mida ta jagas John Kendrewga.
K: Millist meetodit kasutasid nad hemoglobiini ja globulaarsete valkude uurimisel?
V: Hemoglobiini ja globulaarsete valkude uurimisel kasutati peamiselt röntgenkristallograafiat.
K: Milliseid auhindu Max Ferdinand Perutz veel sai?
V: Lisaks Nobeli preemiale sai Max Ferdinand Perutz 1971. aastal Kuningliku Ühingu kuningliku medali ja 1979. aastal Copley medali.
K: Kus tegi Max Ferdinand Perutz Teise maailmasõja ajal oma sõjatööd?
V: Teise maailmasõja ajal tegi Max Ferdinand Perutz oma sõjatööd Kanadas.
K: Millal kolis ta püsivalt Suurbritanniasse?
V: Ta kolis püsivalt Suurbritanniasse pärast Anschluss'i, mis oli natside Saksamaa poolt Austria ülevõtmine.
K: Mis on dokumenteeritud tema panusest Cambridge'i ülikooli molekulaarbioloogiasse?
V: Tema panus Cambridge'i ülikooli molekulaarbioloogiasse on dokumenteeritud raamatus The History of the University of Cambridge Volume 4 (1870-1990).
K: Milline oli Maxi perekondlik taust ?
V: Maxil oli juudi perekondlik taust
Otsige