Max Perutz
Max Ferdinand Perutz FRS OM CBE (19. mai 1914 - 6. veebruar 2002) oli Austria päritolu Briti molekulaarbioloog.
Ta jagas 1962. aasta Nobeli keemiapreemiat koos John Kendrew'ga, kes uurisid hemoglobiini ja globulaarsete valkude struktuuri. Kasutati peamiselt röntgenkristallograafiat.
Ta võitis 1971. aastal Kuningliku Ühingu kuningliku medali ja 1979. aastal Copley medali. Cambridge'is asutas ja juhatas (1962-79) Medical Research Council Laboratory of Molecular Biology, mille neliteist teadlast on saanud Nobeli preemia. Perutzi panus Cambridge'i molekulaarbioloogiasse on dokumenteeritud raamatus "The History of the University of Cambridge": Volume 4 (1870-1990), mille avaldas Cambridge University Press 1992. aastal.
Perutz sündis Viinis, Austrias. Tema perekond oli juudi päritolu. Ta töötas Cambridge'is (Peterhouse'i kolledžis) alates 1936. aastast ja kolis pärast Anschluss'i, Austria natside võimuletulekut, alaliselt Suurbritanniasse. Ta tegi oma sõjatööd Kanadas ja naasis pärast sõda Cambridge'i. Max tegi mõned oma tähtsaimad tööd pärast Nobeli preemia saamist ja teda hinnatakse siiani väga kõrgelt.
Küsimused ja vastused
K: Mida võitis Max Ferdinand Perutz 1962. aastal?
V: Max Ferdinand Perutz sai 1962. aastal Nobeli keemiapreemia, mida ta jagas John Kendrewga.
K: Millist meetodit kasutasid nad hemoglobiini ja globulaarsete valkude uurimisel?
V: Hemoglobiini ja globulaarsete valkude uurimisel kasutati peamiselt röntgenkristallograafiat.
K: Milliseid auhindu Max Ferdinand Perutz veel sai?
V: Lisaks Nobeli preemiale sai Max Ferdinand Perutz 1971. aastal Kuningliku Ühingu kuningliku medali ja 1979. aastal Copley medali.
K: Kus tegi Max Ferdinand Perutz Teise maailmasõja ajal oma sõjatööd?
V: Teise maailmasõja ajal tegi Max Ferdinand Perutz oma sõjatööd Kanadas.
K: Millal kolis ta püsivalt Suurbritanniasse?
V: Ta kolis püsivalt Suurbritanniasse pärast Anschluss'i, mis oli natside Saksamaa poolt Austria ülevõtmine.
K: Mis on dokumenteeritud tema panusest Cambridge'i ülikooli molekulaarbioloogiasse?
V: Tema panus Cambridge'i ülikooli molekulaarbioloogiasse on dokumenteeritud raamatus The History of the University of Cambridge Volume 4 (1870-1990).
K: Milline oli Maxi perekondlik taust ?
V: Maxil oli juudi perekondlik taust
