Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia uurimine molekulaarsel tasandil. See valdkond kattub teiste bioloogia ja keemia valdkondadega, eelkõige rakubioloogia, geneetika, biofüüsika ja biokeemia.
Molekulaarbioloogia tegeleb peamiselt raku erinevate süsteemide vaheliste vastastikmõjude, sealhulgas DNA, RNA ja valkude biosünteesi vastastikuste seoste mõistmisega ning nende vastastikmõjude reguleerimise tundmaõppimisega.
Seos teiste erialadega
Molekulaarbioloogia uurijad kasutavad spetsiifilisi molekulaarbioloogiale iseloomulikke meetodeid, kuid nad kombineerivad neid geneetika ja biokeemia tehnikate ja ideedega. Nende distsipliinide vahel ei ole mingit kindlat ja kindlat piiri, nagu kunagi oli. Järgnev joonis on skeem, mis näitab ühte võimalikku vaadet valdkondade vahelisele suhtele:
- Biokeemia on elusorganismides toimuvate keemiliste ainete ja elutähtsate protsesside uurimine.
- Geneetika on pärilikkuse uurimine geneetiliste erinevuste mõju organismidele.
- Molekulaarbioloogia hõlmab kõigi süsinikupõhiste makromolekulide struktuuri ja funktsiooni uurimist. See hõlmab sündmuste ahelat geenist valkuni: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Suur osa molekulaarbioloogia alasest tööst on kvantitatiivne ning viimasel ajal on palju tööd tehtud molekulaarbioloogia ja arvutiteaduse kokkupuutepunktis bioinformaatikas ja arvutuslikus bioloogias. Alates 2000. aastate algusest on genoomi uurimine olnud üks molekulaarbioloogia kõige silmapaistvamaid alavaldkondi.
- Tsütoloogia, mis hõlmab rakkude ja rakustruktuuride välimust, mikroskoopiat ning värvainete ja märgiste kasutamist organellide ja protsesside eristamiseks.
Skeemiline seos biokeemia, geneetika ja molekulaarbioloogia vahel
Seotud leheküljed
- DNA ja kromosoomide struktuur
- Genoom
- Cell
- Rakubioloogia
- Tsütoloogia
- Transkriptsioon (geneetika)
- Transformatsioon (geneetika)
- Tõlge (geneetika)
