Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on see, kui DNA-st tehakse RNA. Informatsioon kopeeritakse ühelt molekulist teisele. DNA järjestust kopeerib spetsiaalne ensüüm nimega RNA-polümeraas, et teha vastav RNA-ahela.
"Kõik elusolendid, koos nende arvukate variatsioonidega, kasutavad oma geenide lugemiseks peaaegu identset mikroskoopilist masinat. See masin - RNA-polümeraas - vastutab protsessi eest, mida nimetatakse transkriptsiooniks, mis DNA-st RNA-d tootes teeb esimese sammu kõigis meie geenides kodeeritud elujoonise lugemisel."
Vastav RNA-ahel on "pre-messenger RNA". Seejärel eemaldatakse mittekodeerivad intronid spliksosoomi abil. Ülejäänud eksonid pannakse kokku, et moodustada sõnumitooja-RNA.
Toodet nimetatakse messenger RNA (mRNA), sest see kannab geneetilist sõnumit DNA-st raku valke tootvasse masinasse. Transkriptsioon on esimene samm, mis viib geenide ekspressioonini.
RNA-molekuliks transkribeeritavat DNA-osa nimetatakse transkriptsioonühikuks. See sisaldab:
- järjestused, mis reguleerivad valgusünteesi
- järjestused, mis ei kodeeri: intronid
- järjestused, mis kodeerivad valgu aminohapete järjestusi. Neid nimetatakse eksoonideks.
Nagu DNA replikatsiooni puhul, kirjutatakse ümber ainult üks kahest DNA-ahelast. Seda ahelat nimetatakse templaatahelaks, sest see annab malli nukleotiidide järjestuse korraldamiseks RNA transkriptsioonis. Teist ahelat nimetatakse kodeerivaks ahelaks. Selle järjestus on sama, mis äsja loodud RNA transkripti (välja arvatud uratsiili asendamine tümiiniga).
RNA-polümeraas loeb DNA-mustrit 3'→ 5' suunas ja uus RNA-soon sünteesitakse 5'→ 3' suunas. RNA-polümeraas seondub DNA-malleelisel ahelal oleva geeni (promootori) 3'-lõike külge ja liigub 5'-lõike suunas.
Roger D. Kornberg sai 2006. aasta Nobeli keemiapreemia "eukarüootilise transkriptsiooni molekulaarse aluse uurimise eest".
RNA-polümeraas (RNAP) tegevuses. See ehitab DNA spiraalist sõnumitooja RNA molekuli. Osa ensüümist on tehtud läbipaistvaks, et RNA ja DNA oleksid nähtavad. Magneesiumioon (kollane) asub ensüümi aktiivses kohas.
Transkriptsiooni algatamise lihtne skeem. RNAP = RNA-polümeraas
Transkriptsiooni pikenemise lihtne skeem
Transkriptsiooni lõpetamise lihtne skeem
Seotud leheküljed
- RNA splaissing
- Intron
- Tõlge (geneetika)
- Pöördtranskriptaas
Küsimused ja vastused
K: Mis on transkriptsioon?
V: Transkriptsioon on protsess, mille käigus tehakse DNA järjestusest vastav RNA-ahela, kasutades selleks ensüümi nimega RNA-polümeraas.
K: Mis saab transkriptsiooni käigus loodud sobivast RNA-ahelast?
V: Transkriptsiooni teel loodud sobivast RNA-ahelast saab "pre-messenger RNA".
K: Mis juhtub pre-messenger RNA-ga pärast selle valmistamist?
V: Pärast selle valmistamist eemaldatakse mittekodeerivad intronid pre-messenger RNA-st spliksosoomi abil ja seejärel pannakse allesjäänud eksonid kokku, et moodustada messenger RNA (mRNA).
K: Mida teeb mRNA?
V: Sõnumitooja-RNA (mRNA) kannab geneetilist sõnumit DNA-st raku valke tootvasse masinasse. See võtab selle sõnumi, et geenid saaksid ekspresseeruda.
K: Mis on transkriptsiooniüksus?
V: Transkriptsiooniüksus on DNA lõik, mis transkribeeritakse mRNA molekuliks. See sisaldab järjestusi, mis reguleerivad valkude sünteesi, järjestusi, mis ei kodeeri (intronid), ja järjestusi, mis kodeerivad valkude aminohapete järjestusi (eksonid).
K: Millisest DNA-ahelast loeb mRNA transkriptsiooni ajal?
V: Transkriptsiooni ajal loeb mRNA ühest kahest DNA-ahelast, mida nimetatakse templiahelaks, sest see annab malli mRNA transkripti nukleotiidide järjestamiseks. Teist ahelat nimetatakse kodeerivaks ahelaks ja selle järjestus vastab äsja loodud mRNA transkripti järjestusele, välja arvatud uratsiili asendamine tüminiga.
Küsimus: Kes sai 2006. aastal Nobeli keemiapreemia seoses eukarüootilise transkriptsiooniga?
V: Roger D. Kornberg sai 2006. aasta Nobeli keemiapreemia seoses eukarüootilise transkriptsiooniga.
