Splaissimine
RNA splaissing on geenitranskriptsiooni üks etapp. Sõnumitooja-RNA (mRNA), mis kannab koodi DNA-st valkudesse, ehitatakse kahes etapis.
Esimeses etapis tõlgitakse iga geen pre-mRNA-ks. Seejärel liidetakse pre-mRNAde eksonid splaissingu teel, mis toimub splaissosoomides.
See on vajalik, sest geen on jagatud kooditud osadeks, mida nimetatakse eksonideks, ja mittekodeerivateks osadeks, mida nimetatakse introniteks. Eksonid ühendatakse splaissingu teel.
Seega on splaissing molekulaarbioloogias protsess, mille käigus intronid eemaldatakse ja eksonid liidetakse. Nii tekib lõplik mRNA. Seda sõnumitooja-RNAd kasutatakse seejärel translatsiooni teel õige valgu tootmiseks.
Lihtne illustratsioon eksoonide ja intronite kohta pre-mRNAs ja küpsete mRNAde moodustamine splaissingu teel. UTR on eksoonide mittekodeerivad osad mRNA otstes.
Alternatiivne splaissing
Paljudel juhtudel tekitab splaissingu protsess erinevaid unikaalseid valke, muutes ühe ja sama sõnumitooja RNA eksoonide koostist. Seda nähtust nimetatakse alternatiivseks splaissimiseks. Alternatiivne splaissing võib toimuda mitmel viisil. Eksoneid võib pikendada või vahele jätta või introneid võib säilitada.
Eukarüoodid vs. prokarüoodid
Splaissingut esineb kõigis eluvaldkondades või -domeenides, kuid splaissingu ulatus ja tüübid võivad olla peamiste jaotuste vahel väga erinevad. Eukarüoodid splaissivad paljusid valke kodeerivaid sõnumitooja RNAsid ja mõningaid mittekodeerivaid RNAsid. Prokarüoodid seevastu splaissivad harva. Teine oluline erinevus on see, et prokarüootidel puuduvad täielikult spliksosoomid.
Discovery
Phillip Sharp ja Richard Roberts said 1993. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna intronite ja splaissingu protsessi avastamise eest.
1977. aastal näitasid Sharpi ja Robertsi laboratooriumid, et kõrgemate organismide geenid on "jagatud" või esinevad mitmes erinevas segmendis DNA molekuli ulatuses.
Geeni kodeerivad piirkonnad on eraldatud mittekodeeriva DNA-ga, mis ei ole seotud valkude ekspressiooniga. Mittekodeerivad piirkonnad, intronid, lõigatakse mRNA eellastest välja protsessi käigus, mida nimetatakse teravalt "splaissimiseks". Leiti, et jagatud geenistruktuur on ühine enamikule eukarüootilistele geenidele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on RNA splaissing?
V: RNA splaissimine on intronite eemaldamine ja eksoonide ühendamine pre-mRNAs, et saada lõplik mRNA, mida kasutatakse valkude tootmiseks.
K: Mis on RNA splaissingu eesmärk?
V: RNA splaissingu eesmärk on eemaldada mittekodeerivad lõigud, mida nimetatakse introniteks, ja ühendada koodiga lõigud, mida nimetatakse eksoniteks, et luua lõplik mRNA, mida saab kasutada valkude tootmiseks.
K: Mis on messenger RNA?
V: Sõnumitooja-RNA (mRNA) on RNA tüüp, mis kannab geneetilist koodi DNA-st üle valkudesse.
K: Mitu etappi on sõnumitooja-RNA ehitamisel?
V: Sõnumitooja-RNA ehitamisel on kaks etappi.
K: Mis toimub sõnumitooja-RNA ehitamise esimeses etapis?
V: Sõnumitooja-RNA ehitamise esimeses etapis tõlgitakse iga geen pre-mRNA-ks.
K: Mis on spliksosoomid?
V: Spliksosoomid on raku masinad, mis teostavad RNA splaissimist, eemaldades introneid ja ühendades eksoneid pre-mRNA-s.
K: Kuidas toodetakse sõnumitooja-RNA-st õige valk?
V: Õige valk toodetakse messenger-RNA-st translatsiooni teel, kus mRNA-s sisalduvat geneetilist koodi kasutatakse aminohapete kokkupanekuks valguks.
