Biokeemia
Biokeemia on elusolendite keemiliste reaktsioonide ja üldiselt bioloogiliste molekulide uurimine. See on oluline rakubioloogia ja füsioloogia jaoks. Biokeemia uurimine hõlmab ensüüme, nukleiinhappeid, süsivesikuid, suhkruid, valke ja lipiide. Kehas on enamik molekulidest polümeerid, mis koosnevad pikkadest väiksemate molekulide ahelatest. Biokeemia uurib keemilisi muundumisi, mille käigus tekivad need väikesed ehitusmolekulid ja mis toodavad toidust energiat.
Makromolekulid
Bioloogilistes polümeerides võib olla kümneid tuhandeid kuni kümneid miljoneid aatomeid või rohkemgi. Need polümeerid koosnevad paljudest väikestest molekulidest, millest igaühes ei ole rohkem kui viiskümmend aatomit. Need väikesed molekulid koosnevad peaaegu eranditult süsinikust, vesinikust, hapnikust ja lämmastikust. Nad sisaldavad ka väävlit, fosforit ja väheseid muid aatomeid, mis on nende polümeeride bioloogilise toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Makromolekule on nelja tüüpi.
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on pikaahelalised molekulid, mida on kahte liiki: DNA ja RNA. Nende ehitusplokke nimetatakse nukleotiidideks.
DNA leidub igas rakus. See sisaldab teavet, mis on vajalik kõigi nukleiinhapete ja kõigi valkude valmistamiseks. See on ühendatud kaksikspiraali. See on pärilikkuse aine ja sisaldab teavet, mida elu annab edasi põlvest põlve.
RNA toimib selleks, et DNA-st saadud teave toimiks keha rakkudes. Konkreetse valgu valmistamiseks kantakse DNAs sisalduv teave üle RNA molekulile. Teine RNA-molekul kasutab seda valgu valmistamise juhiste kogumina. RNA-d, mis valmistab valku, nimetatakse ribosoomiks ja see toimib ribosüümina, mis suurendab oluliselt kiirust, millega üksikud aminohapped valgu moodustamiseks omavahel ühenduvad.
Valgud
Valgud on aminohapete polümeerid. On kakskümmend erinevat aminohapetüüpi.
Laias laastus on valkudel kahte liiki funktsioone. Esimene on struktuuriline: nad moodustavad paljud rakkude ja kudede põhistruktuurid. Lihased, juuksed ja nahk koosnevad kõik peamiselt valkudest. Teine on funktsionaalne: ensüümidena kiirendavad nad oluliselt keemilisi reaktsioone elusrakus. Kogu raku elu koosneb tuhandest või enamast keemilisest reaktsioonist, mida nimetatakse ainevahetuseks ja mis muudavad söödud molekulid energiaks või muudeks molekulideks, mida rakk vajab ellujäämiseks. Valkude ülesanne on kiirendada neid reaktsioone, sageli üle miljoni korra kiiremini. Lisaks põhjustavad nad keemiliste reaktsioonide toimumist, mida ilma valgu toimeta ei toimuks.
Süsivesikud
Süsivesikute hulka kuuluvad suhkrud ja tärklis.
Suhkrud on kõige lihtsamad süsivesikud. Monosahhariidid on "üksikud suhkrud", näiteks glükoos ja fruktoos. Disahhariidid on kaks omavahel ühendatud monosahhariidi. Lauasuhkur (roosuhkur) on glükoosi ja fruktoosi disahhariid. Polüsahhariidid koosnevad paljudest omavahel ühendatud monosahhariididest. Enamik polüsahhariide on glükoosi polümeerid ja neid on kahte tüüpi: tärklis ja tselluloos. Tärklis on teravilja, kartuli, õunte ja leiva valge aine, mis on organismile kergesti kättesaadav energiaallikas. Tselluloos on struktuurne materjal, mis hoiab kokku kõiki taimi. Pool puidu materjalist on tselluloos.
Süsivesikutel on organismis mitmeid funktsioone, kuid kõige tähtsam neist on toimida raku ainevahetuse valmis energiaallikana. Süsivesikute keemiliste sidemete lõhkumisel vabaneb energia, mida keha saab kasutada.
Lipiidid
Lipiidid on rasvad ja vahad. Küllastunud lipiidid sisaldavad ühekordseid sidemeid ja neid leidub võis ja searasvas. Küllastumata lipiididel on üks või mitu kaksiksidet ja neid leidub sageli õlides. Inimkeha säilitab lipiide energiaallikana. Kui organism vajab suures koguses energiat, lagundatakse lipiidimolekulid selle energia eraldamiseks.
DNA, nukleiinhape, koosneb kahekordsest spiraalist.
Lintdiagramm on üks viis, kuidas biokeemikud kirjeldavad valkude kuju. See lintdiagramm kujutab valgu hemoglobiini, mis on vere punane aine. See vastutab hapniku transportimise eest.
Seotud leheküljed
- Biokeemia teemade loetelu
- Orgaaniline keemia
| · v · t · e Keemia |
| Analüütiline keemia - Biokeemia - Bioorgaaniline keemia - Bioorgaaniline keemia - Biofüüsikaline keemia - Keemiline bioloogia - Keemiline füüsika - Keemiline haridus - Arvutuslik keemia - Elektrokeemia - Keskkonnakeemia - Roheline keemia - Anorgaaniline keemia - Materjaliteadus - Farmaatsiakeemia - Tuumakeemia - Orgaaniline keemia - Organometallikeemia - Farmaatsia - Füüsikaline keemia - Fotokeemia - Polümeeride keemia - Tahke keemia - Supramolekulaarne keemia - Termokeemia - Teoreetiline keemia - Märg keemia - Keskkonnakeemia. |
| Biomolekulide loetelu - Anorgaaniliste ühendite loetelu - Orgaaniliste ühendite loetelu - Perioodiline tabel |
| Ametiasutuste kontroll |
Küsimused ja vastused
K: Mis on biokeemia?
V: Biokeemia on elusolendite keemiliste reaktsioonide ja üldiselt bioloogiliste molekulide uurimine.
K: Miks on biokeemia oluline?
V: Biokeemia on oluline rakubioloogia ja füsioloogia jaoks.
K: Milliseid molekule uuritakse biokeemias?
V: Biokeemia uurimine hõlmab ensüüme, nukleiinhappeid, süsivesikuid, suhkruid, valke ja lipiide.
K: Kuidas on enamik molekule organismis üles ehitatud?
V: Enamik molekule organismis on polümeerid, mis koosnevad pikkadest väiksemate molekulide ahelatest.
K: Mida uurib biokeemia?
V: Biokeemia uurib keemilisi muundumisi, mille käigus tekivad need väikesed ehitusmolekulid, mis toodavad toidust energiat.
K: Kuidas nimetatakse biokeemiat õppinud inimest?
V: Biokeemiat õppinud inimest nimetatakse biokeemikuks.
