Keskkonnakeemia: kemikaalide allikad, reaktsioonid ja mõjud õhus, vees, pinnases

Keskkonnakeemia on looduslikes kohtades esinevate keemiliste ja biokeemiliste nähtuste teaduslik uurimine. Keskkonnakeemiat võib määratleda kui keemiliste liikide allikate, reaktsioonide, transpordi, mõju ja saatuse uurimist õhus, pinnases ja veekeskkonnas ning inimtegevuse mõju nendele. Keskkonnakeemia on interdistsiplinaarne teadus, mis hõlmab atmosfääri-, vee- ja pinnasekeemiat ning kasutab analüütilist keemiat. See on seotud keskkonna- ja muude teadusvaldkondadega. See erineb rohelisest keemiast, mis püüab vähendada võimalikku reostust selle tekkekohas.

Keskkonnakeemia algab arusaamisest, kuidas saastamata keskkond toimib. See määrab kindlaks looduslikult esinevad kemikaalid. Uuritakse nende kemikaalide kontsentratsiooni ja mõju. Seejärel uuritakse täpselt, kuidas inimesed mõjutavad keskkonda kemikaalide eraldumise kaudu.

Keskkonnakeemikud kasutavad mitmesuguseid keemia ja erinevate keskkonnateaduste mõisteid, et uurida, mis toimub kemikaaliga keskkonnas. Olulised üldmõisted keemias hõlmavad keemiliste reaktsioonide ja võrrandite, lahuste, mõõtühikute, proovivõtu ja analüüsimeetodite mõistmist. Keemikud uurivad bioloogilise aktiivsusega ühendeid, näiteks feromoone.

Peamised kemikaalide allikad

Kemikaalid jõuavad keskkonda kas looduslikest protsessidest või inimtegevusest. Looduslikud allikad hõlmavad vulkaanilist tegevust, taimede ja mikroorganismide ainevahetust ning mere- või pinnasetolmu. Inimtekkeline (antropogeenne) panus on sageli suurem ja kiiremini muutuv:

• Tööstuslikud heitmed: lahustid, raskemetallid, orgaanilised saasteained.
• Transport: heitgaasid (NOx, SOx, lenduvad orgaanilised ühendid).
• Põllumajandus: pestitsiidid, väetiste lämmastik- ja fosforühendid.
• Kodumajapidamine: puhastusvahendid, ravimid ja jäätmed.
• Pinnasekaevandamine ja jäätmekäitlus: kaevandustolmu ning saastunud setete levik.

Transpordi ja jaotuse mehhanismid

Kemikaalid liiguvad ja jaotuvad keskkonna komponentide vahel mitmel viisil:

• Volatiliseerumine — lenduvate ühendite üleminek vedelikust või tahkest faasist õhku.
• Difusioon ja advektsioon — osakeste ja molekulide hajumine ja transport vee- või õhukanalites.
• Sette ja sadestumine — tahkete osakeste koosseisu sattunud ühendid langevad setteks vees või pinnasesse.
• Sorptsioon — kemikaalide kinnitumine pinnase ja setete orgaanilisele ainetele või mineraalidele, mis mõjutab nende liikuvust.
• Bioakumulatsioon ja biomagnifikatsioon — mõnede ühendite kuhjumine organismidesse ja liikumine toiduahelas kõrgemateks kontsentratsioonideks.

Peamised keemilised protsessid keskkonnas

Keskkonnas toimuvad reaktsioonid määravad kemikaalide reaktiivsuse ja püsivuse:

• Oksüdatsioon/Reduktsioon — mitmed saasteained (nt orgaanilised ühendid, tsink, raud) muudetakse erinevateks oksüdatsiooniastmeteks, mis mõjutab nende lahustuvust ja toksilisust.
• Hüdrolüüs — vee mõjul lagunemine (näiteks mõned pestitsiidid või ravimijäägid).
• Fotolüüs — päikesevalguse (UV) abil toimuv lagunemine õhus ja vees.
• Transformatsioon mikroorganismide poolt — biotransformatsioon ja biodegradesents, mis võib ühendeid neutraliseerida või mõnikord muuta ohtlikumaks.
• Kompleksimine ja koordinaatkeemia — raskemetallid võivad komplekseerida orgaanilise ainaga, mis muudab nende mobiilsust ja toksiilsust.

Mõjud õhus

Õhk on kiire transpordikanal, kus reageerivad lenduvad orgaanilised ühendid, gaasid ja osakesed. Olulisemad mõjud:

• Hapnikul põhinev oksüdatsioon võib tekitada sekundaarseid saasteaineid (nt troposfääri osoon, peenosakesed).
• Tervisemõjud: hingamisteede ärritus, allergiad, kroonilised haigused ja kardiovaskulaarsed probleemid.
• Laialdane transport: õhus levivad saasteained võivad mõjutada piirkondi, mis ise saasteallikatest kaugel.

Mõjud veekeskkonnas

Veekeskkonnas mõjutavad kemikaalide käitumist lahustuvus, pH, temperatuur ja bioloogiline aktiivsus. Peamised probleemid:

• Eutrofeerumine: liigsete lämmastiku- ja fosforühendite tõttu tekkinud vetikakasv ja hapnikuvaegus.
• Rasked metallid ja püsivad orgaanilised ühendite (nt PCBid, PAHid) kogunemine setetesse ja organismidesse.
• Joogivee ohutus: kemikaalide jäägid võivad ületada lubatud piirväärtusi ja põhjustada terviseriske.

Mõjud pinnases

Pinnases mõjutavad kemikaalide püsivust orgaaniline aine, happe-aluselised tingimused ja mikrobioloogiline aktiivsus. Tulemused:

• Saastunud pinnas võib piirata taimestikku ja kahjustada mikrobioomi.
• Raskemetallid võivad siduda taimejuuri ja jõuda toiduahelasse.
• Pinnas toimib sageli kontsentreerijana — saastatust võib leida aastaid pärast emissiooni lõppu.

Monitooring ja analüüs

Keskkonnakeemikud kasutavad rangeid proovivõtu- ja analüüsimeetodeid, et määrata kemikaalide kontsentratsioone ja käitumist:

• Proovide planeerimine ja puhastustehnika; korduv ja ruumiline proovivõtt.
• Analüütilised meetodid: gaasikromatograafia, vedelikkromatograafia, mass-spektromeetria, atomabsorptsioon ja muud tehnikad.
• Andmete tõlgendamine: reaktiivsuse tasemete, poolestusaegade ja riskihinnangute koostamine.

Ennetus, leevendamine ja regulatsioon

Probleemide vähendamiseks kasutatakse mitmeid strateegiaid:

• Allikal põhinev ennetus: saaste vähendamine tootmises ja rohelise keemia põhimõtete rakendamine.
• Keskkonnakaitse tehnoloogiad: reoveepuhastus, õhupuhastusfiltrid, bioremediatsioon, setete puhastamine.
• Seire ja regulatsioon: standardid ja piirnormid, riskihindamine ning järelevalve tagavad elanike ja ökosüsteemide kaitse.

Praktiline tähtsus ja tulevikusuunad

Keskkonnakeemia aitab mõista, kuidas vähendada inimtegevuse kahjulikke mõjusid, parandada jäätmekäitlust ja arendada puhastus- ning taastustehnoloogiaid. Tulevikusuundades on olulised:

• uute, vähem ohtlike materjalide väljatöötamine;
• paremad modelleerimis- ja seirevahendid laialdaseks jälgimiseks;
• interdistsiplinaarne koostöö loodusteaduste, tehnoloogia ja poliitikatega, et jõuda jätkusuutlike lahendusteni.

Keskkonnakeemia ühendab teooria ja praktilise lahenduse otsingu: mõistes kemikaalide allikaid, reaktsioone ja fate'i, saame paremini kaitsta õhku, vett ja pinnast ning vähendada inimese ja looduse riske.

Küsimused ja vastused

K: Mis on keskkonna keemia?

K: Kuidas erineb keskkonnakeemia rohelisest keemiast?

K: Milliseid keemia mõisteid on keskkonnakeemikutel oluline mõista?

K: Milliseid ühendeid uurivad keskkonnakeemikud?

K: Milliseid valdkondi hõlmab keskkonnateadus?

Otsing