Atmosfääri keemia: definitsioon, protsessid ja kliimamuutused

Atmosfääri keemia selgitab atmosfääri protsesse, saasteallikaid ja kliimamuutuste mõjusid ning pakub teaduslikke lahendusi ja praktilisi teadmisi õhu ning kliima tuleviku jaoks.

Atmosfääri keemia on teadusharu, milles uuritakse Maa ja teiste planeetide atmosfääri keemiat. See on multidistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis tugineb keskkonnakeemiale, füüsikale, meteoroloogiale, arvutimodelleerimisele, okeanograafiale, geoloogiale ja vulkanoloogiale ning teistele teadusharudele. Teadusuuringud on seotud teiste uurimisvaldkondadega, näiteks klimatoloogiaga.

Atmosfääri uurimine hõlmab atmosfääri ja elusorganismide vaheliste vastastikmõjude uurimist. Maa atmosfääri koostis muutub looduslike protsesside, näiteks vulkaanide heite, äikese ja Päikese koroonast pärit päikesepiirkonna osakeste pommitamise tagajärjel. Seda on muutnud ka inimtegevus. Mõned neist muutustest on kahjulikud inimeste tervisele, põllukultuuridele ja ökosüsteemidele. Probleemide hulka kuuluvad näiteks happevihmad, osoonikihi kahanemine, fotokeemiline sudu, kasvuhoonegaasid ja globaalne soojenemine. Atmosfääri keemikud uurivad nende probleemide põhjuseid. Atmosfääri keemikud pakuvad välja teooriaid nende probleemide kohta, seejärel katsetavad teooriaid ja võimalikke lahendusi. Atmosfääri keemikud jälgivad ka valitsuse poliitika muutuste mõju.

Mis on atmosfääri keemia praktiliselt?

Atmosfääri keemia selgitab, kuidas gaasid, osakesed (aerosoolid) ja kiirgus omavahel reageerivad ning kuidas need protsessid mõjutavad õhukvaliteeti ja kliimat. See hõlmab nii looduslikke protsesse (näiteks merepinna ja taimede vastuoluline gaaside vahetus, vulkaanipursetest pärinevad heited, päikese ultraviolettkiirguse mõjud) kui ka inimtekkelist saastet (põlemisprotsesside, põllumajanduse ja tööstuse emissioonid).

Peamised keemilised protsessid

• Fotokeemilised reaktsioonid: päikesevalgus lõhub molekule ja käivitab radikaalkeemiat (nt OH-radikaal), mis kontrollib atmosfääri "puhastust" ja paljude saasteainete tekke/demonstratsiooni.
• Oskooni teke ja lagunemine: troposfääris tekib osoon kui saasteaine (tervise- ja taimede kahjustaja), stratosfääris aga osoon kaitseb maapinda UV-kiirguse eest; mõlema kihi keemiat mõjutavad erinevad protsessid.
• Aerosoolide moodustumine ja kasv: gaasilised eellasendid saavad kondenseeruda ning moodustada tahkeid/vedelaid osakesi, mis mõjutavad nähtavust, tervist ja pilvede omadusi.
• Keemiline transport ja segunemine: atmosfääri liikumised viivad heited ühelt alalt teisele; keemilised protsessid võivad toimuda sadade kilomeetrite ulatuses.
• Sadestumine (wet/dry deposition): saasteained eemaldatakse atmosfäärist vihma, lume või pinnale sadestumise kaudu ning satuvad mulda, veekogudesse ja organisme.

Inimtekkeline mõju ja tähtsamad heitmed

Peamised inimtekkelisest tegevusest pärit ühendid, mis atmosfääri keemiat mõjutavad, on:

• CO2, CH4, N2O ja fluoritud kasvuhoonegaasid (klimaatimuutuse eest vastutavad põhikomponendid).
• NOx, SO2, CO ja lenduvad orgaanilised ühendid (VOC), mis osalevad osooni ja fotokeemilise smogu tekkes.
• NH3 (põllumajandusest) ja tahked osakesed (PM2.5, PM10) tööstusest, transpordist ja põlemisest.

Need heitmed pärinevad ennekõike energia tootmisest (fossiilkütused), transportist, tööstusest, põllumajandusest ja maastikupõlengutest.

Mõjud inimeste tervisele, ökoloogiale ja kliimale

• Terviseprobleemid: õhusaaste (nt PM2.5, troposfääriline osoon) põhjustab hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi ning suurendab enneaegse suremuse riski.
• Põllumajandus ja toidutootmine: kõrge osooni tase ja happeline sademe vähendavad saagikust ja kahjustavad taimi.
• Ökosüsteemid: happevihmad, toitainete üleküllus (nt lämmastiku sadestumine) ja toksilised ühendid mõjutavad mage- ja soolaveekogude ning metsade tervist.
• Kliimamõjud: kasvuhoonegaasid soodustavad globaalset soojenemist, aerosoolid onendanud nii jahutavat kui ka soojendavat mõju ning mõjutavad pilvistust ja sademeid.

Mõõtmine ja modelleerimine

Atmosfääri keemia tugineb laiale meetodite valikule:

• Välis- ja laborikatsed: in situ mõõtmised maapinnal, õhulaevalt, balloonilt ja laevalt annavad andmeid heitmete ja reaktsioonikiiruste kohta.
• Satelliidid ja kaugseire: võimaldavad jälgida globaalset saastet, osoonihihti ja aerosoolikoormust.
• Arvutimudelid: pöörduvad lihtsamatest kasti- ja 1D mudelitest kuni keerukate 3D keemiliste transportmudelite (CTM) ja Maa süsteemi mudeliteni, mis ühendavad atmosfääri, ookeani, biosfääri ja antropogeenseid heitmeid.
• Emissioonide inventuurid ja poliitika hindamine: modelleerimine aitab hinnata, kuidas erinevad poliitikameetmed (nt heitepiirangud) mõjutavad õhukvaliteeti ja kliimat.

Poliitika ja lahendused

Atmosfääri keemias tehtud teadustöö on aidanud kujundada rahvusvahelisi ja riiklikke regulatsioone, näiteks:

• rahvusvahelised kokkulepped (näiteks osoonikihi kaitseks loodud Montreal Protocol) ja kliimakokkulepped,
• heitemäärad ja õhukvaliteedi standardid, mis vähendavad terviseriske,
• tehnilised lahendused – puhastusseadmed, heitgaaside töötlemine, kütusevahetus, energiatõhusus ja taastuvenergia levik.

Lisaks on oluline teadlikkuse tõstmine, regionaalne koostöö heitmete vähendamiseks ja jätkusuutlikud majandustavad, mis vähendavad nii õhusaastet kui ka kliimamuutuste riske.

Lõppsõna

Atmosfääri keemia on võtmetähtsusega nii õhukvaliteedi kui ka kliima mõistmisel ja probleemide lahendamisel. Selle uuringud ühendavad laborikatseid, välimõõtmisi, satelliidihava ja keerukaid mudeleid, et anda täpne pilt protsessidest, mis vormivad meie õhku ja mõjutavad inimeste ja looduse heaolu. Aktiivne teadusuuringute ja poliitika koostöö aitab leida praktilisi ja teaduslikult põhjendatud lahendusi atmosfääri keemiliste probleemide leevendamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on atmosfääri keemia?

K: Kuidas hõlmab atmosfääri uurimine elusorganismide uurimist?

K: Millised on mõned näited inimtegevusest põhjustatud probleemidest?

K: Mida teevad atmosfääri keemikud nende probleemide lahendamiseks?

K: Kuidas muutub Maa atmosfääri koostis looduslikult?

Otsing