Sudu (smog) — õhusaaste: põhjused, tervisemõjud ja näited (London, Delhi)

Sudu (smog) ja õhusaaste: põhjused, tõsised tervisemõjud ning näited Londonist ja Delhist — miks see tapab ja kuidas hallata riske ning vähendada saastet.

Sudu on üks õhusaasteaine liik; sõna "sudu" on kombinatsioon suitsust ja udust. Klassikaline sudu tekib suure hulga kivisöe põletamise tagajärjel ning on põhjustatud suitsu ja vääveldioksiidi segust. Lisaks sellele sisaldab sudu sageli tahkeid osakesi (PM10 ja eriti väiksemad PM2.5), lämmastikoksiide (NOx), lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC) ja teisi saasteaineid, mis mõjutavad õhu kvaliteeti ja inimeste tervist.

Põhiliigid ja tekkemehhanismid

Sudu ei ole ühtne nähtus — tavaliselt eristatakse kahte põhitüüpi:

• Traditsiooniline (sulfuurne) sudu ehk „Londoni tüüpi“ sudu, mis tekib peamiselt kivisöe põletamisel ja kõrgendatud vääveldioksiidi sisaldusest, mis koos tahkete osakestega tekitab tiheda ja püsiva udu.
• Fotokeemiline sudu ehk „Los Angelese tüüpi“ sudu, mis tekib peamiselt autode heitgaasidest (NOx ja VOC) ja tugeva päikesevalguse mõjul moodustuvast troposfäärilisest osoonist (O3) ning peamisest osakestest. See on tavalisem päikeselistes ja soojades tingimustes.

Peamised põhjused

Sudutekke soodustavad:

• kivisöe ja muude fossiilkütuste põlemine tööstuses, elektrijaamades ja kodumajapidamistes;
• sõidukite heitgaasid (eriti tihe liiklus ja vananenud mootorsõidukid);
• põllumajanduslik põletamine (nt rehuproovid, põllujäätmete põletamine) ja korstnasaaste;
• tuule- ja tolmusajud ning ehitus- ja kaevandustegevuse tolm;
• meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuuri inversioonid, mis piiravad õhu segunemist ja hoiavad saaste mõju all.

Tervisemõjud

Delhi on väidetavalt kõige saastatum linn maailmas ja sudu põhjustab kopsuhaigusi ning suurendab surmajuhtumeid — ühe hinnangu kohaselt põhjustab õhusaaste Delhis igal aastal umbes 10 500 inimese surma. Sudu ja õhusaaste mõjutavad nii hingamisteid kui ka südame-veresoonkonda: see võib esile kutsuda või ägestada astmat, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOPB), südameinfarkti, insulti ja suurendab COPD-ga inimeste hospitaliseerimise riski. Eriti haavatavad on lapsed, eakad ning rasedad naised. Pikaajaline kokkupuude õhusaastega võib vähendada eluiga ja halvendada elukvaliteeti.

Linnad ja näited

London on koht, kus see esimest korda juhtus suuremahulise katastroofina (nt 1952. aasta "Suur Sodu"). Selliste sündmuste järel kehtestati ranged õhukaitsemeetmed: lahtise kivisöe põletamine ja saastavad kodukütused on oluliselt piiratud ning tööstuses ja transpordis on viidud sisse puhtamaid kütuseid ja tehnoloogiaid. Raudteeaurikud, mis varem kasutasid kivisütt, asendati teiste kütustega ja diisel/elektriline transport levis.

Los Angeles on tuntud fotokeemilise sudu poolest, kus autode heitgaasid ja tugev päikesevalgus aitavad moodustada maapinnalähedast osooni. Seal on suur rõhk tööstuse reguleerimisel, sõidukite emissioonistandarditel ja heitmete vähendamisel.

Peking (Peking) on teine linn, kus õhusaaste on olnud tõsine probleem: autode heitmed, kivisöe põletamine ja tööstuslik emissioon on peamised allikad. Lisaks võivad teatud perioodidel jõuda saaste osaliselt mõnest naaberpiirkonnast, sest õhu liikumise mustrid ja sääsne lähedus tööstuspiirkondadega viivad saasteosakesi linna.

Delhi puhul lisanduvad veel hooajalised tegurid (nt põllumajanduslik hidripõletus ümber asuvates piirkondades, ilmade jahenemine) ning talvisel perioodil tekivad sageli väga kõrge saastetasemega episoodid, mis mõjutavad miljoneid elanikke.

Kuidas vähendada sudu ja selle mõjusid

• Poliitilised ja linnaplaneerimise meetmed: rangemad emissioonistandardid, tööstuse puhastustehnoloogiad, heitgaaside kontroll, üleminek puhtamatele kütustele ja taastuvenergiale, madala emissiooniga tsoonide loomine, ühistranspordi ja jalgrattasõidu soodustamine.
• Seire ja hoiatused: õhukvaliteedi indeks (AQI) ja reaalajas andmed aitavad elanikel otsustada, millal on ohutu õues viibida; linnad viivad läbi ka lühiajalisi reegleid (nt sõidupiirangud) kõrge saastetasemega päevadel.
• Individuaalsed meetmed: vähendada autokasutust, valida ühistransport või jalgratas; vältida välitegevusi kõrge saastetaseme ajal; kasutada rahvusvaheliselt sertifitseeritud respiratoorseid maskid (nt N95/FFP2) tõsise saastuse ajal; siseõhu puhastid soovitatavad tundlikumatele inimestele.

Kuidas käituda saastepuhangu ajal

• Jälgi õhukvaliteedi indeksi teateid ning piirake füüsilist koormust õues, kui AQI on halb.
• Sulge aknad ja uksed, kasuta vajadusel siseõhupuhastit või filtreid küttesüsteemis.
• Kui sul on südame- või kopsuhaigus, järgi arsti nõuandeid ja hoia vajalikud ravimid käepärast.

Järeldus

Sudu on mitmetahuline probleem, mille põhjused ja väljendusviisid erinevad piirkonniti. Lahendused nõuavad nii poliitilisi meetmeid kui ka inimeste käitumismuutusi. Tõhus õhukaitse vähendab haigestumust ja surmajuhtumeid ning parandab elukvaliteeti suurlinnades üle maailma.

Küsimused ja vastused

K: Mis on suitsu ja udu?

K: Mis on klassikaline sudu?

K: Kus tekkis sudu esimest korda?

K: Miks on söepõletamine Londonis ebaseaduslik?

K: Mis põhjustab sudu sellistes linnades nagu Los Angeles?

K: Miks peetakse Delhit kõige saastatumaks linnaks maailmas?

K: Kui palju on hinnanguliselt igal aastal Delhis õhusaastega seotud surmajuhtumeid?

Otsing