Antoine-Laurent de Lavoisier (1743–1794) — moodsa keemia isa ja teadlane
Avasta Antoine-Laurent de Lavoisier — moodsa keemia isa, kes nimetas vesiniku ja hapniku, panustas aatomiteooriasse ning muutis keemia ja bioloogia ajalugu.
Antoine-Laurent de Lavoisier (26. august 1743 – 8. mai 1794) oli prantsuse aadlik, keemik ja bioloog. Teda kutsutakse sageli „moodsa keemia isaks” tänu tema eksperimentaalsele ja teoreetilisele panusele keemia aluste kujundamisel. Tema töö murdis lõplikult vananenud flogistoniõpetuse ning pani aluse tänapäevasele ainekoguste mõõtmisele, keemilisele nomenklatuurile ja elementide tähistamisele. Ta andis nimetused vesinik ja hapnik ning aitas selgitada nende rolli põlemises ja hingamises; see töö mõjutas ka aatomiteooria edasist arengut. Lavoisier oli aktiivne teaduse, riigihalduse ja meetmesüsteemi reformimise juures, kuid ta hukati Revolutsiooni ajal, nagu paljud teised aristokraadid, Prantsuse revolutsiooni verisel perioodil.
Elulugu lühidalt
Lavoisier sündis Pariisis 1743. aastal ning sai hariduse nii õiguse kui loodusteaduste alal. Ta kuulus 18. sajandi lõpu Prantsuse teadlaste eliiti: oli Akadeemia liige, tegutses sõjapulbri tootmise ja kontrolli alal (directeur des poudres) ning töötas riikliku rahanduse ja maksureformiga. Tema abikaasa Marie-Anne Pierrette Paulze mängis olulist rolli tema teadustöös — ta tõlkis, illustreeris ja dokumenteeris eksperimente ning korraldas laboripidamist.
Tähtsamad teadustööd ja saavutused
- Põlemise ja hingamise uued seletused: Lavoisier demonstreeris, et põlemine ei ole flogistoni eraldumine, vaid aine kombinatsioon hapnikuga. Samuti näitas ta, et hingamine on keemiline protsess, milles osaleb hapnik.
- Massi jäävuse seadus: läbi täpsete kaalumiste näitas ta, et keemilistes reaktsioonides aine kogumass ei muutu — see on üheks tänapäevase keemia põhiseaduseks.
- Keemiline nomenklatuur ja elementide määratlemine: ta töötas välja selge ning loogilise terminoloogia ja elementide loetelu alused, mis avaldati kooskaaslastega teoses Traité élémentaire de chimie (1789). See töö aitas kujundada, kuidas keemiat kirjutatakse ja õpetatakse.
- Kvantitatiivne lähenemine: Lavoisier rõhutas täpset mõõtmist ja korduvuse tähtsust eksperimentides — ta parandas tasakaalu ja töömeetodeid, mis tegi keemia tõsiseltvõetavaks kvantitatiivseks teaduseks.
- Standardite ja meetmesüsteemi arendamine: ta osales initsiatiivides, mis viisid Prantsusmaal kaussüsteemi ja hiljem metri süsteemi (mõõtühikute standardiseerimine).
Teadmiste mõju ja pärand
Lavoisier'i töö tähendas keemias suurturniiri — temast algas nn. keemiline revolutsioon, mille tagajärjel keemia muutus kvalitatiivsest kirjeldavast teadusest rangeks kvantitatiivselt mõõdetavaks distsipliiniks. Tema meetodid ja kontseptsioonid (sealhulgas elementide kontseptsioon, nomenklatuur ja massi jäävuse põhimõte) on tänapäevase keemia vundamendiks. Kuigi ta ise ei loonud kogu aatomiteooria (selle edasiarendajad olid hiljem John Dalton jt), lõi tema töö eeldused ja andis andmeid, mis aitasid atomismi tekkimist toetada.
Lõpp ja hilisem tunnustus
Revolutsiooniliste puhastuste ajal arreteeriti Lavoisier 1794. aastal tema varasemate ametite ja aadelluse tõttu ning ta mõisteti surma. Tema hukatus mõjutas tugevalt teadusmaailma — paljud kaotasid usalduse poliitilise režiimi suhtes. Pärast Terrori lõppu taastati tema maine ja tema teosed ning laboripäevikud avaldati, mis kindlustas tema positsiooni kui ühe tähtsama teaduse rajaja kõrval.
Peamised tööd: Traité élémentaire de chimie (1789) ning mitmed akadeemilised artiklid eksperimentaalsete tulemustega. Tema koostöö kaasautoritega ja laborimeetodid jätsid püsiva jälje teaduse arengusse.
Lavoisier'i pärand elab edasi laborites, õpikutest ja keemiliste mõistete kaudu — tema rõhuasetus mõõtmisele, korratavusele ja selgetele definitsioonidele on tänapäevase teaduse alus.
Antonie Lavoisier' ja tema naise maal.
Varajane elu
Antoine de Lavoisier alustas 1754. aastal, kui ta oli 11-aastane, õpinguid Collège Mazarinis Pariisis. Collège Mazarin oli tollal üks parimaid keskkoole Prantsusmaal. Ta õppis juristiks nagu tema isa ja vanaisa. Ta sai 1763. aastal diplomi ja tegutses parlamendis juristina, kuid tegelikult eelistas ta õigusteadusele teaduslikke uurimusi, nii et õppis ka keemiat, botaanikat, astronoomiat ja matemaatikat. Ta omandas 1763. aastal õigusteaduse kraadi, kuid ei praktiseerinud kunagi advokaadina. Selle asemel alustas ta karjääri teadlasena.
Teaduslik karjäär
Oma karjääri jooksul tõi Lavoisier suuri muutusi keemia uurimisse. Suur osa tema uurimistööst oli seotud põlemisega. Ta on isik, kes seletas põlemist oksüdatsiooni abil. Selle tõestamiseks uuris Lavoisier õhku. Selleks põletas ta 1776. aastal elavhõbedat suletud vaasis. Tema järeldus: õhk koosneb hapnikust ja ei ole keemiline element.
Ta avastas ka massi säilimise seaduse, mis tähendab, et midagi ei kao, midagi ei teki, kõik muundub. See ütleb, et keemilise reaktsiooni lõppproduktide mass on sama, mis reaktantide oma. Tänapäeval on see põhimõte kaasaegse keemia aluseks.
Lavoisier lõi koos L. B. Guyton de Morveau, Claude-Louis Berthollet' ja Antoine François de Fourcroy'ga 1780. aastatel esimese keemilise nomenklatuuri süsteemi.
Kuidas Lavoisier põletas elavhõbedat. Elavhõbe oli A.
Poliitiline karjäär
Samal ajal, kui ta tegi keemiauuringuid, töötas ka Lavoisier majas. Sel ajal algas 1789. aastal Prantsuse revolutsioon. Antoine säilitas oma ametikoha valitsuses. Kuid kaks aastat hiljem saabus võimule uus valitsus. See uus valitsus suhtus kahtlevalt Lavoisier' suurde edule teadlasena ja avaliku haldajana. Teda süüdistati modifitseeritud tubaka müümises. Ta arreteeriti rahva vastu suunatud vandenõus. Kuigi ei olnud mingeid tõendeid, mis näitasid, et Antoine de Lavoisier oleks seadust rikkunud, mõisteti ta 8. mail 1794 surma. Ta hukati giljotiini abil.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Antoine Lavoisier?
V: Antoine Lavoisier oli prantsuse aadlik, keemik ja bioloog.
K: Miks nimetatakse Antoine Lavoisier'd sageli "moodsa keemia isaks"?
V: Antoine Lavoisier'd nimetatakse sageli "moodsa keemia isaks", sest tema töö on oluline osa keemia ja bioloogia ajaloost.
K: Kas Antoine Lavoisier aitas kaasa aatomiteooria algusele?
V: Jah, Antoine Lavoisier aitas kaasa aatomiteooria algusele.
K: Milliseid elemente tundis ja nimetas Antoine Lavoisier?
V: Antoine Lavoisier oli esimene teadlane, kes tundis ära ja nimetas elemendid vesinik ja hapnik.
K: Millal hukati Antoine Lavoisier?
V: Antoine Lavoisier hukati Prantsuse revolutsiooni ajal, 8. mail 1794. aastal.
K: Kuidas toimus Antoine Lavoisier' hukkamine?
V: Antoine Lavoisier hukati koos sadade teiste aadlikega Prantsuse revolutsiooni ajal.
K: Milline on Antoine Lavoisier' töö tähtsus?
V: Antoine Lavoisier' töö on oluline, sest see aitab kaasa keemia ja bioloogia ajaloole ning aitas kaasa ka aatomiteooria algusele.
Otsige