Antoine Lavoisier

Varajane elu

Antoine de Lavoisier alustas 1754. aastal, kui ta oli 11-aastane, õpinguid Collège Mazarinis Pariisis. Collège Mazarin oli tollal üks parimaid keskkoole Prantsusmaal. Ta õppis juristiks nagu tema isa ja vanaisa. Ta sai 1763. aastal diplomi ja tegutses parlamendis juristina, kuid tegelikult eelistas ta õigusteadusele teaduslikke uurimusi, nii et õppis ka keemiat, botaanikat, astronoomiat ja matemaatikat. Ta omandas 1763. aastal õigusteaduse kraadi, kuid ei praktiseerinud kunagi advokaadina. Selle asemel alustas ta karjääri teadlasena.

Teaduslik karjäär

Oma karjääri jooksul tõi Lavoisier suuri muutusi keemia uurimisse. Suur osa tema uurimistööst oli seotud põlemisega. Ta on isik, kes seletas põlemist oksüdatsiooni abil. Selle tõestamiseks uuris Lavoisier õhku. Selleks põletas ta 1776. aastal elavhõbedat suletud vaasis. Tema järeldus: õhk koosneb hapnikust ja ei ole keemiline element.

Ta avastas ka massi säilimise seaduse, mis tähendab, et midagi ei kao, midagi ei teki, kõik muundub. See ütleb, et keemilise reaktsiooni lõppproduktide mass on sama, mis reaktantide oma. Tänapäeval on see põhimõte kaasaegse keemia aluseks.

Lavoisier lõi koos L. B. Guyton de Morveau, Claude-Louis Berthollet' ja Antoine François de Fourcroy'ga 1780. aastatel esimese keemilise nomenklatuuri süsteemi.

Kuidas Lavoisier põletas elavhõbedat. Elavhõbe oli A.

Poliitiline karjäär

Samal ajal, kui ta tegi keemiauuringuid, töötas ka Lavoisier majas. Sel ajal algas 1789. aastal Prantsuse revolutsioon. Antoine säilitas oma ametikoha valitsuses. Kuid kaks aastat hiljem saabus võimule uus valitsus. See uus valitsus suhtus kahtlevalt Lavoisier' suurde edule teadlasena ja avaliku haldajana. Teda süüdistati modifitseeritud tubaka müümises. Ta arreteeriti rahva vastu suunatud vandenõus. Kuigi ei olnud mingeid tõendeid, mis näitasid, et Antoine de Lavoisier oleks seadust rikkunud, mõisteti ta 8. mail 1794 surma. Ta hukati giljotiini abil.