Keemiaõpetus
Keemiaõpetus on keemia õpetamise ja õppimise uurimine. Keemiaõpetuse teemad hõlmavad arusaamist sellest, kuidas õpilased õpivad keemiat ja kuidas keemiat kõige paremini õpetada. Keemiaõpetuse uurijad püüavad parandada õpitulemusi, parandades õppemeetodeid ja koolitades keemiaõpetajaid. Teadlased uurivad mitmeid õpetamisviise, sealhulgas: loengud klassiruumis, demonstratsioonid ja laboratoorsed tegevused.
Kogu maailmas on puudus keemiaõpetajatest. Selle põhjuseks on see, et loodusteadusliku haridusega inimesed saavad väljaspool õpetamist rohkem tasustatud töökohti. Loodusteaduste õpetajaid on raske hoida. Ameerika Ühendriikides lahkus ainuüksi pärast 1999-2000. õppeaastat rohkem kui 45 000 matemaatika- ja loodusteaduste õpetajat.
MIT tööstusliku keemia labor 1893
Ülevaade
Keemiaõpetusest saab mõelda mitmeti. Üks neist on praktiku vaatenurk. Inimesed, kes õpetavad keemiat, määratlevad keemiaharidust oma tegevuse kaudu.Teist määratleb keemikahariduse õpetajate (teaduskonna liikmed ja õppejõud, kes keskenduvad pigem õpetamisele kui keemiaalastele teadusuuringutele) enesemääratletud rühm. Dr. Robert L. Lichter, Camille ja Henry Dreyfuse fondi toonane tegevdirektor, esitas 16. kahe aasta tagant toimuva keemiahariduse konverentsi (hiljutised BCCE kohtumised: [1],[2]) plenaaristungil kõneledes küsimuse, "miks on kõrghariduses üldse olemas sellised terminid nagu "keemiaõpetaja", kui selle tegevuse jaoks on olemas täiesti korralik termin, nimelt "keemiaprofessor"." Üks kriitika selle seisukoha kohta on see, et vähesed professorid toovad oma töösse mingit formaalset ettevalmistust hariduses või tausta hariduse kohta. Enamikul keemiaprofessoritest puudub professionaalne vaade õpetamise ja õppimise pingutustele. Nad ei pruugi teada tõhusatest õpetamismeetoditest ja sellest, kuidas õpilased õpivad.
Kolmas perspektiiv on keemilise hariduse uuringud (CER). Füüsikaõpetuse uuringute eeskujul kipub CER võtma koolieelses loodusteaduslikus haridusuuringus välja töötatud teooriaid ja meetodeid ning rakendama neid võrreldavate probleemide mõistmiseks keskkoolijärgses keskkonnas. (CER püüab samuti parandada eelkooliealist keemiaõpetust). Nagu loodusteadusliku hariduse uurijad, kalduvad ka CERi praktikud uurima teiste õpetamispraktikaid, mitte keskenduma omaenda klassiruumi praktikale. Keemiahariduse uuringuid tehakse tavaliselt kohapeal, kasutades kesk- ja kõrgkoolide inimsubjekte. Keemilise hariduse uuringute käigus kogutakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Kvantitatiivsed meetodid hõlmavad tavaliselt andmete kogumist, mida saab seejärel analüüsida erinevate statistiliste meetodite abil. Kvalitatiivsed meetodid hõlmavad intervjuusid, vaatlusi, päevikumeenutusi ja muid sotsiaalteaduslike uuringute puhul levinud meetodeid.
Õppelabor Singapuris
Vana füüsikalise keemia laboratoorium, Cambridge, Inglismaa
Küsimused ja vastused
K: Mis on keemiaõpetus?
V: Keemiaõpetus on keemia õpetamine ja õppimine.
K: Millised on keemiaõpetuse teemad?
V: Keemiaõpetuse teemad hõlmavad arusaamist sellest, kuidas õpilased õpivad keemiat ja kuidas keemiat kõige paremini õpetada.
K: Mis on keemiahariduse uurijate eesmärk?
V: Keemiaõpetuse teadlaste eesmärk on parandada õpitulemusi, parandades õppemeetodeid ja koolitades keemiaõpetajaid.
K: Milliseid õpetamismeetodeid uurivad keemiaõpetuse teadlased?
V: Keemiaõpetuse uurijad uurivad mitmeid õpetamisviise, sealhulgas: loengud klassiruumis, demonstratsioonid ja laboratoorsed tegevused.
K: Miks on puudus keemiaõpetajatest?
V: Keemiaõpetajatest on puudus, sest loodusteadusliku haridusega inimesed saavad väljaspool õpetamist rohkem tasustatud töökohti.
K: Mis on loodusteaduste õpetajate puuduse tagajärg?
V: Loodusteaduste õpetajate puuduse tagajärg on see, et ainuüksi pärast 1999-2000. õppeaastat lahkus Ameerika Ühendriikides õpetajatööst üle 45 000 matemaatika- ja loodusteaduste õpetaja.
K: Kuidas aitavad keemiahariduse uurijad lahendada loodusteaduste õpetajate puuduse probleemi?
V: Keemiahariduse uurijad püüavad tegeleda loodusteaduste õpetajate puuduse probleemiga, uurides võimalusi õpetamismeetodite parandamiseks ja keemiaõpetajate koolitamiseks, et hoida neid selles valdkonnas.
