Kuninglikud õhujõud (vahel ka lühend RAF) on Ühendkuningriigi õhujõud. RAF loodi 1. aprillil 1918, kui Kuninglik lennuvägi (Royal Flying Corps) ja Kuninglik mereväe lennuteenistus (Royal Naval Air Service) ühinesid. See on maailma vanim iseseisev lennujõud ja omab pikka ajalugu nii esimese maailmasõja järgsel perioodil kui ka Teises maailmasõjas, kus RAF mängis keskset rolli näiteks Battle of Britain’i kaitses. RAF-i esimene juht oli Hugh Trenchard.

Ajalugu ja peamised ülesanded

Alates asutamisest on RAF-i põhiülesanneteks olnud õhuvaldus, strateegiline rünnak, maapealsete vägede toetamine, logistika ja õhukontrabuss, merevalve ning otsingu- ja päästeteenistus. Külma sõja ajal olid RAF-i ülesannete hulgas ka tuumasõjaline heidutus (V‑pommitajad) ning liitlasvägede toetamine NATO raames. Viimastel aastakümnetel on RAF osalenud rahvusvahelistes operatsioonides, sh Kosovo, Afganistan, Iraagi ja Liibüa kampaaniates ning lahinguvastastes operatsioonides terrorismivastases võitluses.

Struktuur ja juhtimine

RAF on organiseeritud Air Commandi (õhukomando) alla ning jagatud mitmeks peamiseks grupiks, mis katavad eri valdkondi: lennuvõitlus, toetavad teenused, koolitus ja ekspeditsioonivõimed. Peamine ametlik juht on Chief of the Air Staff, kellele alluvad vastavad ülemjuhatused ja grupid. Lisaks RAF-ile kuuluvad õhuväe koosseisu ka RAF Regiment (maapealse õhupuuringu ja kaitse üksused) ning Royal Auxiliary Air Force, mis koosneb ajapõhisest personalist ja vabatahtlikest.

Baasid Suurbritannias ja välismaal

RAF-il on mitmeid baase nii Ühendkuningriigis kui ka väljaspool seda. Näited Ühendkuningriigi baasidest: RAF Lossiemouth Šotimaal, RAF Valley Walesis, RAF Aldergrove Põhja-Iirimaal ja RAF Linton-on Ouse Inglismaal. Välisbaasid ja alalised patrullpunktid hõlmavad näiteks teenust Falklandi saartel Falklandi saartel, staasoneid Küprosel ja positsioone Gibraltaril. Baaside ülesanne on toetada nii kodumaisi kaitseülesandeid kui ka välisoperatsioone ja NATO kohustusi.

Lennukid ja varustus

RAF kasutab erinevaid lennukeid ja helikoptereid, et täita laia valikut rolle. Näited lahing- ja koolituslennukitest, mida artikkel mainib ja mida RAF on kasutanud või kasutab, on Eurofighter Typhoon, ajalooliselt laialt kasutatud Panavia Tornado (Tornado ära kasutamise lõpetati RAF-i teenistusest 2019. aastal) ning BAe Systems Hawk. Hawk'i peamine roll on kiiretaktikaliste lendude ja hävituslennukite pilootide koolitus; sama tüüpi lennukit kasutab ka kuulus akrobaatiaüksus Red Arrows.

Lisaks hävitajatele on RAF-i varustuses kaasaegsed hävitus- ja mitmeotstarbelised lennukid (nt F‑35B Lightning II), transpordilennukid nagu A400M Atlas ja C‑17 Globemaster ning õhust-õhku ja õhust-maale kütusevarustuse/medevac võimekust pakkuv Airbus Voyager (A330 MRTT). Merevalve- ja patrullülesandeid toetavad tüübid nagu Boeing P‑8 Poseidon. AWACS- ja õhuradarid ning satelliit- ja juhtimissüsteemid annavad laialdase seire- ja juhtimisvõimekuse.

Koolitus ja spetsialiseerumine

RAF-il on väljaõppe- ja koolituskeskused, kus treenitakse nii lendureid, lennundustehnikuid kui ka juhtimispersonali. Noored piloodid alustavad sageli õpilenduri koolitusest ning liiguvad edasi kiir- ja taktikaliste oskuste juurde, kus rollis püsib BAe Hawk. Lisaks on olemas spetsialiseerunud väljaõpe droonipilootidele, lennuvahendite hooldusele, kosmoseseirele ja küberkaitsele.

Oluline roll tänapäeval

Tänapäeva RAF toetab Ühendkuningriigi poliitilisi ja kaitseeesmärke, osaledes liitlastega ühiste operatsioonide planeerimises ning pakkudes õhu- ja infosuhtlust, julgeolekut ja humanitaarset abi. Kogu aeg uuendatakse varustust ja väljaõpet, et vastata moodsa sõja ja mitmeotstarbeliste kriiside nõudmistele.

Kui soovite konkreetsemat infot mõne mainitud lennuki, baasi või RAF-i ajaloolise operatsiooni kohta, aitab täpsemate andmete jagamine edasi uurida teemat süvitsi.