Sälud, tagasipöördumised ja taskud
Salient on lahinguväljal asuv objekt, mis ulatub vaenlase territooriumile. Salient on kolmest küljest vaenlase poolt ümbritsetud. See muudab salienti hõivavad väed rünnaku suhtes haavatavaks. Vaenlase liini, mis seisab saliendi vastas, nimetatakse re-entrantiks (sissepoole suunatud nurk). Sügav salient on haavatav selle suhtes, et teda "pigistatakse välja" kogu baasi ulatuses. Kui see juhtub, siis on kaitsjad ümber piiratud. See juhtus II maailmasõjas Armi lahingus.
Kaitserajatiste puhul on sälk kaitserajatise osa, mis ulatub väljapoole.
Näited
- Ameerika kodusõja ajal toimunud Gettysburgi lahingus liigutas liidu kindral Daniel Sickles oma III korpuse ilma käsuta liidu armee peajoonest ettepoole. See põhjustas selle, et ta peaaegu lõigati peaväest ära, kui konföderatsioonlased ründasid. Sickles oli kaks kuud varem Chancellorsville'i lahingus Catherine's Furnace'i juures sarnast positsiooni hoidnud. Mõlemal juhul sai tema korpus rängalt räsitud ja teda pidid päästma teised üksused.
- Ameerika kodusõja ajal toimunud Spotsylvania lahingus rajasid konföderatsiooni väed puidust tugevdatud kaevikute liini. Kaevandusjoon kerkis ettepoole, et kaitsta kõrgustikku. See kurv sai tuntuks kui Mule Shoe Salient. Liidu väed koondasid oma rünnaku sellele punktile. Pärast 22 tundi kestnud käsitsivõitlust murdsid nad läbi. Konföderatsioonlased tõmbusid tagasi uuele positsioonile.
- I maailmasõjas okupeerisid britid suurema osa sõjast suurt säletorni Ypres'i juures. See moodustati esimese Ypres'i lahingu tulemusel ja sellest sai üks kõige verisematest sektoritest läänerindel. Kui keegi Briti jalaväes rääkis "Salientist", siis mõisteti, et sellega viidati Ypres'ile.
- Sarnane sälk oli ka Prantsusmaa Verduni linna ümber. Verduni lahing selle ümber maksis mõlemale poolele suuri kaotusi.
- Ka I maailmasõjas hõivasid sakslased Fromelles'i ees väikese sälu. Seda nimetati selle iseloomuliku kuju tõttu suhkrulauguks.
- Teises maailmasõjas okupeeris Nõukogude Liit Kurski juures tohutu 150 kilomeetri sügavuse saliendi. Sellest sai ajaloo suurima tankilahingu ja otsustava lahingu koht idarindel.
- Teises maailmasõjas alustas Saksa armee üllatusrünnakut liitlasvägede pealetungi vastu Ardennides. See sai üldtuntuks kui Ardenni lahing (tuntud ka kui Ardennide pealetung ja Von Rundstedti pealetung).
