Sälk (salient) sõjas — määratlus, tüübid ja ümberpiiramise oht
Sälk sõjas: määratlus, tüübid ja ümberpiiramise oht — põhjalik analüüs, ajaloolised näited ja kaitsestrateegiad, et mõista rünnakuhaavatavust ja vältida ümberpiiramist
Määratlus
Sälk (salient) on lahinguväljal oleva väe või positsiooni osa, mis ulatub välja ümbrusest ja tungib osa ulatuses vaenlase territooriumile. Sälk on kolmest küljest vaenlase poolt ümbritsetud, mistõttu on seal paiknevad väed rünnaku ja ümberpiiramise suhtes haavatavamad kui sirged või tagatud rindekohad. Vaenlase liini osa, mis seisab sälendi vastas ja moodustab sissepoole suunatud nurga, nimetatakse re-entrant (sissepoole suunatud nurk).
Tüübid
- Püsiv taktikaline sälk – tekib operatiivse liikumise või manöövri tulemusena ning võib olla strateegiliselt vajalik (nt edasitungi alge).
- Ajutine/offensiivne sälk – moodustub rünnaku edenedes, kuni rindet muudetakse või edasipääs peatub.
- Sügav sälk – ulatub märkimisväärse kauguse võrra vaenlase tagalasse; sügav sälk on eriti riskantne, kuna seda saab „välja pigistada“ kogu alusjoone ulatuses.
- Kaitserajatiste sälk – kaitserajatiste puhul on sälk kaitserajatise osa, mis ulatub väljapoole ja on osa kindlustusest või lünkadest maastikul.
Ohud ja haavatavus
- Ümberpiiramise oht: kolmepoolne ümbritsemine võimaldab vaenlasel katkestada tarne- ja tagavaraliine ning lõpetada väljapääs.
- Enfilade tule oht: vaenlane saab rünnata külgedelt ja lasta tihedamat rasket tule mõju, mis suurendab kaotusi.
- Psühholoogiline ja juhtimislik surve: sälendis olevad väed võivad kaotada side, olla surutud kitsasse ruumi ja muutuda juhtimislikult ebakindlaks.
- Logistika- ja evakuatsiooniriskid: varustuse ja haavatute evakueerimine muutub keeruliseks või võimatuks, kui sälk suletakse.
Ennetamine ja vastumeetmed
- Rindeliinide sirgendamine: vajadusel taganemine või rindeliini ümberjoonistamine, et vältida võetavat sügavat salienti.
- Õhutugi ja tuletoetus: võimalike rünnakute ennetamiseks tagada õhu- ja tuleside tugev tugi sälendi külgedele.
- Reservide hoidmine: kiiresti rakendatavad tugevad varureservid aitavad blokeerida rünnakuid sälendi õlgadele ja takistada ümberpiiramist.
- Koridorid ja tagaliinid: tagada lahtised ja kaitstud logistilised koridorid, mis võivad säilitada ühenduse ja varustuse jõudmise salienti.
- Vasturünnak: rünnata vaenlast šalendi õlgadelt, et taastada jätkusuutlik rindeliin või lõigata vaenlase ligipääs.
- Kaitserajatiste tugevdamine: kui sälk on osa kindlustusest, tuleb selle väliskülgi tugevdada pääsupunktide ja laskemoonapunktidega.
Ajalooline näide
Sälkude varjus ja ümberpiiramise riskid on sageli kordunud suuri konflikte mõjutavate teguritena. Näiteks leidis sarnane olukord aset II maailmasõjas Armi lahingus, kus sügavad sälgid ja nende ümberpigistamine viisid positsioonide kaotuse ja mõnel juhul väeüksuste ümbritsemiseni. Sellised juhtumid rõhutavad, kui oluline on rindeliinide juhtimine, logistikakindlus ja kiire reageerimisvõime.
Kokkuvõte
Sälk on nii takutaktikaline võimalus kui ka risk: see võib anda lühiajalise edumaa, kuid suurendab ümberpiiramise ja logistika katkestamise võimalust. Edukas juhtimine nõuab tasakaalu agressiivse manöövri ja rindekindluse vahel ning nõuab kavandamist, reservesid ja tugevat tagala kaitset.
Näited
- Ameerika kodusõja ajal toimunud Gettysburgi lahingus liigutas liidu kindral Daniel Sickles oma III korpuse ilma käsuta liidu armee peajoonest ettepoole. See põhjustas selle, et ta peaaegu lõigati peaväest ära, kui konföderatsioonlased ründasid. Sickles oli kaks kuud varem Chancellorsville'i lahingus Catherine's Furnace'i juures sarnast positsiooni hoidnud. Mõlemal juhul sai tema korpus rängalt räsitud ja teda pidid päästma teised üksused.
- Ameerika kodusõja ajal toimunud Spotsylvania lahingus rajasid konföderatsiooni väed puidust tugevdatud kaevikute liini. Kaevandusjoon kerkis ettepoole, et kaitsta kõrgustikku. See kurv sai tuntuks kui Mule Shoe Salient. Liidu väed koondasid oma rünnaku sellele punktile. Pärast 22 tundi kestnud käsitsivõitlust murdsid nad läbi. Konföderatsioonlased tõmbusid tagasi uuele positsioonile.
- I maailmasõjas okupeerisid britid suurema osa sõjast suurt säletorni Ypres'i juures. See moodustati esimese Ypres'i lahingu tulemusel ja sellest sai üks kõige verisematest sektoritest läänerindel. Kui keegi Briti jalaväes rääkis "Salientist", siis mõisteti, et sellega viidati Ypres'ile.
- Sarnane sälk oli ka Prantsusmaa Verduni linna ümber. Verduni lahing selle ümber maksis mõlemale poolele suuri kaotusi.
- Ka I maailmasõjas hõivasid sakslased Fromelles'i ees väikese sälu. Seda nimetati selle iseloomuliku kuju tõttu suhkrulauguks.
- Teises maailmasõjas okupeeris Nõukogude Liit Kurski juures tohutu 150 kilomeetri sügavuse saliendi. Sellest sai ajaloo suurima tankilahingu ja otsustava lahingu koht idarindel.
- Teises maailmasõjas alustas Saksa armee üllatusrünnakut liitlasvägede pealetungi vastu Ardennides. See sai üldtuntuks kui Ardenni lahing (tuntud ka kui Ardennide pealetung ja Von Rundstedti pealetung).
Otsige