Chancellorsville'i lahing (30. aprillist 6. maini 1863) oli Ameerika kodusõja üks tähtsamaid lahinguid. Seda peetakse üldiselt Konföderatsiooni kindral Robert E. Lee suurimaks võiduks liidu armee üle. Kuid konföderatsiooni võitu vähendas kindralleitnant Stonewall Jacksoni kaotus. Jacksoni tulistasid ja haavasid surmavalt tema enda mehed, kes pidasid kindralit ja tema staapi ekslikult liidu ratsaväeks. Seetõttu peeti Lee võitu Chancellorsville'i juures pürrhoslikuks võiduks.

Taust ja vägede paiknemine

Lahing leidis aset Virginia osariigis Spotsylvania maakonna ümbruses, Chancellorsville'i ja Fredericksburgi vahel. Konföderatsioonide peaarmee, Army of Northern Virginia, mida juhtis Robert E. Lee, oli arvuliselt väiksem kui liidu Army of the Potomac, mida juhtis kindral Joseph Hooker. Hooker kavatses kasutada oma arvuülekut ja ülemvõimu, et Lee ümber sõlmida ja lüüa, ent Lee riskis, jagades oma väed ja rünnates agressiivselt.

Lahingu käik

  • 30. aprill – 1. mai: Liidu ja konföderatsiooni üksused sulgesid suunad; Hooker toetas koondumist Fredericksburgi ette, kuid jäi osaliselt passiivseks.
  • 2. mai 1863: Lee korraldas värvika ja riskantse rünnaku. Stonewall Jackson juhtis suurt flankeerivat rünnakut läbi tiheda metsa, mis tabas liidu XI korpust suure üllatusega ja sundis seda kokku varisema.
  • 2. mai hilisõhtul: Jacksoni tagasijooksu ajal teda ekslikult tulistati tema enda patrullvägede poolt. Tema vasak käsi amputeeriti ja ta hukkus hiljem vigastustesse (ta suri 10. mail 1863).
  • 3.–4. mai: Kuigi konföderatsioonid olid lahinguväljal edukad, jäi olukord ebakindlaks ning liidu jõud ei olnud täielikult purustatud. Hooker korraldas vasturünnakuid, kuid ei suutnud saavutada otsustavat edu.
  • 5.–6. mai: Mõlemad pooled tegid rünnakuid ja manöövreid; lõpuks taandusid liidu väeosad Fredericksburgi ja Rappahannocki taha, tunnistades praktiliselt kaotust.

Kahjud ja tagajärjed

Chancellorsville'i lahingu lõpptulemusena sai Konföderatsioon vahetult taktikalise võidu — Lee oli suutnud lüüa suurema liidu armee. Samas olid kaotused märkimisväärsed: liidu kaotused olid umbes 17 000 inimest (kelle hulka kuulusid surnud, haavatud ja kadunud), konföderatsiooni kaotused umbes 13 000. Kõige olulisem kultuuriline ja sõjaline kaotus Konföderatsioonile oli Stonewall Jacksoni surm: tema taktika- ja juhtimisoskus oli Lee jaoks asendamatu ja tema puudumine mõjutas edasisi operatsioone.

Poliitiliselt ja strateegiliselt andis Chancellorsville'i võit Lee-le julgust astuda uude riskantsele kampaaniasse — 1863. aasta suvel algasid Konföderatsiooni vägede liikumised põhja poole, mis viisid lõpuks Gettysburgi lahinguni juulis 1863.

Pärand ja hinnang

Chancellorsville'i lahingut peetakse ameerika sõjanduse ajaloos näidiseks Lee sõjalise geniaalsuse ja Jacksoni julget manööverdamist. Samas on see ka meenutus sõja traagilisusest: suur taktikaline võit ei tähendanud automaatselt strateegilist edu, kui see kaasnes olulise juhtkonna kaotusega. Paljude ajaloolaste hinnangul jääb Chancellorsville Lee suurimaks saavutuseks operatiivtasandil, kuid ka sümboliks, miks Konföderatsioon ei suuda lõplikult võitu kindlustada.