Abraham Lincoln — USA 16. president, kodusõja juht ja orjade vabastaja

Abraham Lincoln sündis 12. veebruaril 1809 Hodgenville'is Kentucky osariigis Ameerika Ühendriikides. Tema vanemad olid Thomas Lincoln ja Nancy Hanks. Tema pere oli väga vaene. Abrahamil oli üks vend ja üks õde. Tema vend suri lapsepõlves. Nad kasvasid üles väikeses palkmajas, kus oli vaid üks tuba. Kuigi orjapidamine oli Kentuckys sel ajal seaduslik, keeldus Lincolni isa, kes oli usuline baptist, orjade omamisest.

Kui Lincoln oli seitsmeaastane, kolis tema pere Indianasse. Hiljem kolisid nad Illinoisi. Lapsepõlves aitas ta oma isa talus, kuid kui ta oli 22-aastane, lahkus ta kodust ja kolis New Salemi, Illinois'sse, kus ta töötas üldpoes. Hiljem ütles ta, et käis koolis vaid ühe aasta, kuid sellest piisas, et õppida lugema, kirjutama ja lihtsaid matemaatilisi ülesandeid täitma. 1842. aastal abiellus ta Mary Toddiga. Neil oli neli last, kuid kolm neist suri väga noorena. Abraham Lincolni kutsuti mõnikord Abe Lincolniks või "ausaks Abeks", sest ta jooksis kilomeetreid, et anda kliendile õige summa vahetusraha. Hüüdnimi "Honest Abe" tuli sellest ajast, kui ta alustas äri, mis ebaõnnestus. Selle asemel, et põgeneda, nagu paljud inimesed oleks teinud, jäi ta sinna ja töötas, et oma võlg ära maksta.

Lincoln alustas oma poliitilist karjääri 1832. aastal, kui ta kandideeris IGA Illinoisi üldkogusse, kuid kaotas valimised. Ta teenis Illinoisi miilitsa kaptenina Musta Hauka sõja ajal, mis oli sõda indiaanlaste hõimudega. Kui ta 1837. aastal Springfieldi kolis, hakkas ta tööle advokaadina. Peagi sai temast üks Illinoisi kõige lugupeetud advokaate. 1837. aastal esitas Lincoln Illinoisi üldkogu liikmena kirjaliku protesti selle resolutsiooni vastuvõtmise vastu, milles öeldi, et orjapidamist ei saa kaotada Washingtonis.

1841. aastal võitis ta kohtuasja (Bailey vs. Cromwell). Ta esindas mustanahalist naist, kes väitis, et ta oli juba vabastatud ja teda ei saanud orjana müüa. 1847. aastal kaotas ta kohtuasja (Matson vs. Rutherford), esindades orjapidaja (Robert Matson), kes nõudis põgenenud orjade tagastamist. Pärast kolimist Illinoisi töötas ta poepidajana ja postimeistrina. Ta sõitis mitu aastat kohtute ringis. Kui ta oli 21-aastane, töötas ta kaubalaeval, mis vedas kaupa. Ta liitus Independent Spy Corp. Alguses kuulus ta Whig Party'sse. Hiljem sai temast vabariiklane. Lincoln kandideeris senatisse Stephen A. Douglase vastu. Douglas võitis.

1846. aastal liitus Lincoln whigide parteiga ja valiti üheks ametiajaks esindajatekotta. Pärast seda jättis ta oma poliitilise karjääri kõrvale ja töötas selle asemel advokaadina. Vastuseks Kansas-Nebraska seaduse vastuvõtmisele hakkas Lincoln 1854. aastal taas poliitikas osalema. Ta liitus vabariiklaste parteiga, mis oli hiljuti moodustatud orjuse laienemise vastu. 1858. aastal soovis ta saada senaatoriks; kuigi see ei õnnestunud, tõmbasid debatid talle üleriigilist tähelepanu. Vabariiklik partei kandideeris teda 1860. aasta presidendivalimistel.

Lincoln valiti 1860. aasta valimistel kandidaadiks erinevatel põhjustel. Nende põhjuste hulgas oli see, et tema vaated orjuse suhtes olid vähem äärmuslikud kui teistel kandidaatideks soovijatel. Lincoln oli pärit tolleaegsest lääneriikidest ja tal oli seal suurem võimalus valimisi võita. Teistel kandidaatidel, kes olid temast vanemad või kogenumad, oli parteisiseseid vaenlasi. Lincolni perekond oli vaene, mis lisas vabariiklaste positsiooni vabale tööjõule, mis oli orjatöö vastand. Lincoln võitis 1860. aasta valimised ja temast sai Ameerika Ühendriikide 16. president. Ta võitis peaaegu ilma lõunapoolsete häälteta. Esimest korda oli president võitnud valimised tänu suurele toetusele, mille ta sai põhjapoolsetest osariikidest. Oma presidendiaja jooksul sai Lincoln tuntuks oma suure ahjumütsi tõttu. Ta kasutas oma kõrget mütsi reisidel paberite ja dokumentide hoidmiseks.

Kodusõda

Pärast Lincolni valimist 1860. aastal moodustasid seitse osariiki (Lõuna-Carolina, Mississippi, Alabama, Florida, Georgia, Texas ja Louisiana) Ameerika Konföderatsiooni. Kui Ameerika Ühendriigid keeldusid loovutamast Fort Sumterit Charlestonis, Lõuna-Carolinas, ründasid konföderatsioonlased seda linnust, millega algas Ameerika kodusõda. Hiljem liitusid Konföderatsiooniga veel neli riiki (Arkansas, Virginia, Tennessee ja Põhja-Carolina), nii et kokku oli neid üksteist. Kogu oma presidendiaja jooksul pidi ta sõjalise jõuga ja paljude veriste lahingutega liidu uuesti üles ehitama. Samuti pidi ta takistama "piiririikide", nagu Kentucky, Missouri ja Maryland, lahkumist liidust ja liitumist konföderatsiooniga.

Lincoln ei olnud kindral ja oli Musta Hauka sõja ajal vaid lühikest aega sõjaväes olnud. Ometi võttis ta sõjas siiski olulist rolli, viibides sageli päevi ja päevi sõjaministeeriumis. Tema plaan oli lõigata lõunaosariik ümber laevadega, kontrollida Mississippi jõge ja vallutada Richmond, konföderatsiooni pealinn. Ta sattus sageli vastuollu kindralitega lahinguväljal, eriti George B. McClellaniga, ja vallandas kindralid, kes kaotasid lahinguid või ei olnud piisavalt agressiivsed. Lõpuks tegi ta Ulysses S. Grantist armee tippkindrali.

Emantsipatsiooniproklamatsioon

1. jaanuaril 1863 alanud emantsipatsiooniproklamatsiooniga andis Lincoln korralduse vabastada kõik orjad Ameerika kodusõja ajal veel mässuliste osariikide territooriumil. Tegelikult ei vabastanud see siiski kohe kõiki neid orje, sest neid piirkondi kontrollisid endiselt mässavad konföderatsiooni osariigid. Vaid väike osa orjadest, kes olid juba liidu liinide taga, vabastati kohe. Liidu armee edasiliikumisel vabastati tegelikult peaaegu kõik neli miljonit orja. Mõned endised orjad liitusid liidu armeega pärast 1862. aastat. Proklaamiga ei vabastatud orje ka orjastatud osariikides, mis olid jäänud liidule (USA föderaalvalitsusele) lojaalseks. Samuti ei kohaldatud seda piirkondades, kus liidu väed olid juba tagasi saanud kontrolli, nagu Tennessee. Kuni USA põhiseaduse kolmeteistkümnenda muudatuse vastuvõtmiseni 1865. aastal oli ainult osariikidel õigus lõpetada orjapidamine oma piirides, seega andis Lincoln proklamatsiooni välja sõjameetmena.

Proklamatsioon tegi orjade vabastamisest liidu sõjaeesmärgi ja tegi lõpu Euroopa riikide (eriti Suurbritannia ja Prantsusmaa) liikumistele, mis oleksid tunnustanud konföderatsiooni iseseisva riigina. Seejärel toetas Lincoln põhiseaduse muutmist, et vabastada kõik orjad. Kolmeteistkümnes muudatusettepanek, mis muutis orjapidamise kõikjal Ameerika Ühendriikides ebaseaduslikuks, võeti vastu 1865. aasta lõpus, kaheksa kuud pärast Lincolni mõrva.

Gettysburgi aadress

Lincoln pidas pärast Gettysburgi lahingut 1863. aastal kuulsa kõne, mida nimetati Gettysburgi aadressiks. Lahing oli väga oluline ja seal hukkus palju sõdureid mõlemalt poolt. Kõne peeti surnud sõdurite uuel kalmistul. See on üks kuulsamaid kõnesid Ameerika ajaloos.

Teine ametiaeg ja mõrv

Lincoln valiti 1864. aastal napilt tagasi presidendiks ja 4. märtsil 1865 uuesti ametisse. Varsti pärast seda tundus tõenäoline, et liit võidab kodusõja. Lincoln pakkus välja leebemad tingimused mässanud osariikide omavalitsuse taastamiseks. 9. aprillil 1865 alistas Konföderatsiooni juhtiv kindral Robert E. Lee oma väed. 11. aprillil 1865 pidas Lincoln kõne, milles ta propageeris mustanahaliste Ameerika kodanike valimisõigust.

14. aprillil 1865 allkirjastas Lincoln seaduse, millega loodi salateenistus, USA presidendi julgeolekujõud. 14. aprilli õhtul läks Lincoln koos oma naise Mary Toddiga Washingtonis asuvasse Fordi teatrisse näiteringi. Ta oli kutsunud Ulysses S. Granti, kes kavatses koos tema ja tema naise Mary Toddiga näidendist osa võtta, ning Grant kavatses seal ka osaleda. Kindralina oleks Grant toonud kaasa oma täiendava sõjalise julgeolekujõu, kuid ta ei osalenud näidendil, sest tema abikaasa Julia ja Mary Todd ei saanud hästi läbi.

Näidendi kolmanda vaatuse ajal sisenes John Wilkes Booth, tuntud näitleja ja Marylandi konföderatsiooni spioon, presidendipaleesse ja tulistas Lincolni otsekui, haavates teda surmavalt, ning hüüdis "Sic semper tyrannis" ("Seega alati türannidele"). Teadvuseta Lincoln kanti üle tänava Peterseni majja. Ta asetati diagonaalselt voodisse, sest tema pikk raam ei mahtunud normaalselt väiksemale voodile. Ta jäi üheksaks tunniks koomasse, enne kui ta järgmisel hommikul suri. Mõnede andmetel naeratas ta mõrvale järgneval hommikul oma viimasel hingetõmbel laialt ja suri siis välja. Lincoln oli esimene Ameerika president, kes mõrvati.

Booth põgenes, kuid suri 26. aprillil vangistamise ajal tehtud lasudesse.

Nii teadlased kui ka avalikkus on Lincolni järjekindlalt nimetanud üheks suurimaks USA presidendiks. Teda peetakse sageli suurimaks presidendiks tänu tema juhtimisvõimele Ameerika kodusõja ajal ja tema kõnekeelsusele sellistes kõnedes nagu Gettysburgi kõne.