Emantsipatsiooniproklamatsioon
Emantsipatsiooniproklamatsioon oli USA presidendi Abraham Lincolni korraldus vabastada orjad 10 osariigis. See kehtis orjade suhtes Ameerika kodusõja ajal 1863. aastal veel mässulistes osariikides. Tegelikult ei vabastanud see kohe kõiki orje nendes osariikides, sest need piirkonnad olid endiselt konföderatsiooni kontrolli all. See vabastas siiski vähemalt 20 000 orja kohe ja peaaegu kõik 4 miljonit orja (1860. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse andmetel), kui liidu armee tungis konföderatsiooni osariikidesse. Kuni Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kolmeteistkümnenda muudatuse vastuvõtmiseni 1865. aastal oli ainult osariikidel õigus lõpetada orjapidamine oma piirides. Seega andis Lincoln proklamatsiooni välja sõjameetmena oma ülemjuhataja rollis.
Proklamatsioon tegi emantsipatsiooni kodusõja eesmärgiks. Samuti nõrgestas see Inglismaa ja Prantsusmaa jõupingutusi Konföderatsiooni ametlikuks tunnustamiseks. Kui liidu väed tungisid mässuliste (konföderatsiooni) territooriumile, vabastasid nad iga päev tuhandeid orje. Paljud ei oodanud, vaid põgenesid oma omanike juurest, et nõuda oma vabadust.
Viis orjastatud riiki (piiririigid) olid jäänud liidule truuks ja ei olnud föderaalvalitsusega sõjas. Seega ei olnud Lincolnil volitusi orjade vabastamiseks nendes osariikides, mistõttu seda proklamatsiooni nendes osariikides ei kohaldatud. Samuti ei kohaldatud proklamatsiooni Tennessee suhtes ega Virginia ja Louisiana aladele, mida liidu väed juba kontrollisid.
Vaenulik karikatuur Lincolni proklamatsiooni kirjutamise kohta
Väljakuulutus
Proklaam anti välja kahes osas. 22. septembril 1862 ütles Lincoln, et 100 päeva jooksul vabastab ta kõik orjad piirkondades, mis ei olnud sel ajal liidu kontrolli all. jaanuaril 1863 nimetas ta kümme osariiki, kus proklamatsioon siis kehtiks: Texas, Lõuna-Carolina, Põhja-Carolina, Georgia, Alabama, Mississippi, Arkansas, Virginia, Kentucky ja Louisiana. Viis piiririiki, kus orjapidamine oli endiselt seaduslik, jäeti välja ja seega nimetamata, sest nad olid jäänud liidule lojaalseks ja ei olnud mässus. Tennessee jäi samuti nimetamata, sest liidu väed olid seal juba kontrolli tagasi saanud. Mitu Virginia maakonda, mis olid eraldumas sellest osariigist, et moodustada uus Lääne-Virginia osariik, nimetati konkreetselt erandina, nagu ka mitu New Orleans'i ümbruskonda Louisianas. Järgmine lõik on osa tsitaadist emantsipatsiooniproklamendist.
| “ | . . kõik isikud, keda hoitakse orjatena mis tahes osariigis või osariigi määratud osas, mille rahvas on sel ajal mässus Ameerika Ühendriikide vastu, on siis, edaspidi ja igaveseks vabad; ning Ameerika Ühendriikide täidesaatev valitsus, sealhulgas selle sõjaväe- ja mereväeasutused, tunnustavad ja säilitavad selliste isikute vabaduse ning ei tegutse nende isikute represseerimiseks. Arkansas, Texas, Louisiana [välja arvatud mõned nimetatud maakonnad], Mississippi, Alabama, Florida, Georgia, Lõuna-Carolina, Põhja-Carolina ja Virginia (välja arvatud nelikümmend kaheksa Lääne-Virginia maakonda [ja mõned teised VA maakonnad]). | ” |
Ainult väike osa orjadest, kes olid juba liidu liinide taga, vabastati kohe. Kui liidu väed edenesid, vabastati peaaegu kõik neli miljonit orja. Mõned endised orjad liitusid liidu armeega.
Enne sõja lõppu lõpetasid mõned vabastatud piiririigid orjapidamise oma piirides. Kuigi proklaamiga vabastati orjad, ei olnud see muutnud orjapidamist ebaseaduslikuks. Seega toetas Lincoln põhiseaduse muudatust, et keelustada orjapidamine. Kolmeteistkümnes muudatus, mis muutis orjapidamise kõikjal Ameerika Ühendriikides ebaseaduslikuks, võeti vastu 1865. aasta lõpus, kaheksa kuud pärast Lincolni mõrva.
Emantsipatsiooniproklamatsiooniga hõlmatud alad on punase värviga. Orjapidamispiirkonnad, mida see ei hõlma, on sinisega.
Fotogalerii
· 
Proklamatsiooni väljakuulutamine Rahvusringhäälingus (1862)
· 
Vaenulik karikatuur, milles öeldakse, et Lincoln "mängis oma viimase kaardi välja", andes välja proklamatsiooni
· 
Kuulus foto orjast, kellel on peksmisest rängalt armistunud selg (1863)
· 
Maal, millel mustanahaline mees loeb ajalehte pealkirjaga "Presidendi proklamatsioon/orjus" (1983)
· 
See on mälestusmärk 54. Massachusettsi jalaväeüksusele liidu armees, kus oli palju endisi orje.
· 
Kaks endist orjapõlve last, kes tõenäoliselt vabastati Lincolni töö tulemusena, umbes 1870. aastal.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli emantsipatsiooniproklamatsioon?
V: Emantsipatsiooniproklamatsioon oli USA presidendi Abraham Lincolni korraldus vabastada orjad 10 osariigis Ameerika kodusõja ajal.
K: Kui palju orje vabastati kohe?
V: Emantsipatsiooniproklamatsiooni tulemusena vabastati kohe vähemalt 20 000 orja.
K: Mitu orja vabastati lõpuks proklamatsiooni tulemusena?
V: Peaaegu kõik 4 miljonit orja (1860. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse andmetel) vabastati lõpuks proklamatsiooni tulemusena.
Küsimus: Kellel oli enne 1865. aastat õigus orjapidamise lõpetamiseks?
V: Enne 1865. aastat oli ainult osariikidel õigus lõpetada orjapidamine oma riigi piires.
K: Millist rolli mängis Lincoln proklamatsiooni väljaandmisel?
V: Lincoln andis proklamatsiooni välja sõjameetmena oma ülemjuhataja rollis.
K: Millist mõju avaldas see Inglismaa ja Prantsusmaa püüdlustele tunnustada Konföderatsiooni?
V: Proklamatsioon nõrgestas Inglismaa ja Prantsusmaa jõupingutusi Konföderatsiooni ametlikuks tunnustamiseks.
Küsimus: Milliseid osariike see proklaam ei mõjutanud?
V: Viis orjastatud riiki (piiririigid), mis jäid liidule lojaalseks, ning Virginia ja Louisiana alad, mida liidu väed juba kontrollisid, jäid sellest proklamatsioonist puutumata.
