Emantsipatsiooniproklamatsioon: Lincolni 1863. aasta orjade vabastamine

Emantsipatsiooniproklamatsioon: Lincolni 1863. aasta otsus, mis muutis orjade vabastamise sõjapoliitikaks ja sillutas teed Ameerika vabadusele.

Emantsipatsiooniproklamatsioon oli USA presidendi Abraham Lincolni 1862.–1863. aasta käsk, millega kuulutati teatud Ameerika Ühendriikide osariikide orjad vabaks sõjaolukorras. Sellele eelnes esialgne proklamatsioon 22. septembril 1862; lõplik dokument astus ametlikult jõusse 1. jaanuaril 1863. Proklamatsioon osutas, et kõik orjad mässulistes (Konföderatsiooni) osariikides on "alatiseks vabad", kuid selle kohaldamine sõltus sõjalistest tingimustest: see kehtis eelkõige nende territorite kohta, mis olid Konföderatsiooni kontrolli all.

Taust

Emantsipatsiooniproklamatsioon sündis Ameerika kodusõja (1861–1865) kontekstis. Kuna kuni Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kolmeteistkümnenda muudatuse vastuvõtmiseni 1865. aastal oli orjapidamise lõpetamine põhiliselt osariikide pädevus, kasutas Lincoln proklamatsiooni sõjameetmena oma ülemjuhataja rollis. Eesmärk oli nii sõjaline (Konföderatsiooni tööjõu nõrgestamine) kui ka poliitiline (orjanduse vastase sammu astumine).

Peamised sätted ja ulatus

Proklamatsioon mõjutas peamiselt neid alasid, mis olid ülemäära mässulised ja Konföderatsiooni kontrolli all. Samas jäid sellest välja:

• viis orjastatud osariiki, mis jäid Ühendriikide koosseisu ja ei olnud avatud mässu: Delaware, Maryland, Kentucky, Missouri ning -- keerukama staatusega -- West Virginia (viimane eristus Virginiast ja sai osaks Liidust 1863. aastal);
• osad Konföderatsiooni alad, mida liidu väed juba kontrollisid, näiteks teatud piirkonnad Louisiana ja Virginia osades ning Tennessee, olid samuti proklamatsiooni rakendamisest välja jäetud.

Tänu sellele erandlikule lähenemisele ei vabastanud proklamatsioon kohe kõiki Ameerika orje, kuid see muutis vabaduse küsimuse sõja keskseks teemaks ja •või•aandis igale edenevale liidu väele õiguse deklareerida vabadus aladel, mida nad vallutasid.

Mõju ja praktiline rakendamine

Kuigi proklamatsiooni tegelikuks jõustamiseks oli vajalik liidu sõjaline edasiminek, andis see ettevaatliku, kuid otsustava pöörde:

• see tekitas kohese vabaduse palju inimestele, keda liidu väed vallutasid — juba esialgsete lahinguvõitude järel vabastati tuhandeid orje;
• see julgustas paljusid põgenema oma omanike juurest, et otsida kaitset liidu vägede juures ja nõuda oma vabadust;
• proklamatsioon avas tee mustanahaliste meeste massilisele värbamisele liidu armeesse — kokku teenis sõja ajal ligikaudu 180 000–200 000 afroameeriklast Union Army ja Navy ridades;
• rahvusvahelisel tasandil vähendas proklamatsioon Inglismaa ja Prantsusmaa valmidust Konföderatsiooni ametlikuks tunnustamiseks, sest orjanduse küsimus muutus nüüd selgelt sõja moraalseks teemaks.

Piirangud ja juriidiline tähendus

Emantsipatsiooniproklamatsioon oli presidentlik korraldus (sõjaline käsk), mitte põhiseadusmuudatus. Selle jõud sõltus liidu vägede võimest seda jõustada Konföderatsiooni territooriumil. Seetõttu jäi lõplik ja universaalne orjade lõpetamine riigi tasandil saavutamata kuni 13. muudatuse vastuvõtmiseni ja ratifitseerimiseni 1865. aasta lõpus, mis kehtestas orjanduse kogu riigis ebaseaduslikuks.

Poliitiline ja ühiskondlik reaktsioon

Reaktsioon oli segatud. Paljud abolitionistid ja orjade vabaduse eest võitlejad tervitasid sammu kui õiglast ja vajaliku edasimineku, ent kriitikuid oli ka: mõned põhjendasid, et proklamatsioon ei ole piisav, teised – eriti lõuna pool ja ka osa Põhja-konservatiividest – pidasid seda liiga radikaalseks või sõjaliseks sammuks. Ajalooliselt hinnatakse Emantsipatsiooniproklamatsiooni siiski tähtsaks sammuks orjanduse lõpetamise ja Ameerika ühiskonna ümberkujundamise teel.

Kokkuvõtlikult andis Lincolniga seotud proklamatsioon sõjaolukorras olulise puhvri: see ei vabastanud kõiki orje kohe, kuid muutis vabaduse sõjalise ja poliitilise eesmärgiks, kiirendas afroameeriklaste kaasamist võitlustesse ning lõi ette tingimused, mis viinud ametliku orjanduse kaotamiseni läbi järgmiste õigusaktide ja põhiseaduslike muudatuste.

Väljakuulutus

Proklaam anti välja kahes osas. 22. septembril 1862 ütles Lincoln, et 100 päeva jooksul vabastab ta kõik orjad piirkondades, mis ei olnud sel ajal liidu kontrolli all. jaanuaril 1863 nimetas ta kümme osariiki, kus proklamatsioon siis kehtiks: Texas, Lõuna-Carolina, Põhja-Carolina, Georgia, Alabama, Mississippi, Arkansas, Virginia, Kentucky ja Louisiana. Viis piiririiki, kus orjapidamine oli endiselt seaduslik, jäeti välja ja seega nimetamata, sest nad olid jäänud liidule lojaalseks ja ei olnud mässus. Tennessee jäi samuti nimetamata, sest liidu väed olid seal juba kontrolli tagasi saanud. Mitu Virginia maakonda, mis olid eraldumas sellest osariigist, et moodustada uus Lääne-Virginia osariik, nimetati konkreetselt erandina, nagu ka mitu New Orleans'i ümbruskonda Louisianas. Järgmine lõik on osa tsitaadist emantsipatsiooniproklamendist.

“

. . kõik isikud, keda hoitakse orjatena mis tahes osariigis või osariigi määratud osas, mille rahvas on sel ajal mässus Ameerika Ühendriikide vastu, on siis, edaspidi ja igaveseks vabad; ning Ameerika Ühendriikide täidesaatev valitsus, sealhulgas selle sõjaväe- ja mereväeasutused, tunnustavad ja säilitavad selliste isikute vabaduse ning ei tegutse nende isikute represseerimiseks. Arkansas, Texas, Louisiana [välja arvatud mõned nimetatud maakonnad], Mississippi, Alabama, Florida, Georgia, Lõuna-Carolina, Põhja-Carolina ja Virginia (välja arvatud nelikümmend kaheksa Lääne-Virginia maakonda [ja mõned teised VA maakonnad]).

”

Ainult väike osa orjadest, kes olid juba liidu liinide taga, vabastati kohe. Kui liidu väed edenesid, vabastati peaaegu kõik neli miljonit orja. Mõned endised orjad liitusid liidu armeega.

Enne sõja lõppu lõpetasid mõned vabastatud piiririigid orjapidamise oma piirides. Kuigi proklaamiga vabastati orjad, ei olnud see muutnud orjapidamist ebaseaduslikuks. Seega toetas Lincoln põhiseaduse muudatust, et keelustada orjapidamine. Kolmeteistkümnes muudatus, mis muutis orjapidamise kõikjal Ameerika Ühendriikides ebaseaduslikuks, võeti vastu 1865. aasta lõpus, kaheksa kuud pärast Lincolni mõrva.

Emantsipatsiooniproklamatsiooniga hõlmatud alad on punase värviga. Orjapidamispiirkonnad, mida see ei hõlma, on sinisega.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli emantsipatsiooniproklamatsioon?

K: Kui palju orje vabastati kohe?

K: Mitu orja vabastati lõpuks proklamatsiooni tulemusena?

Küsimus: Kellel oli enne 1865. aastat õigus orjapidamise lõpetamiseks?

K: Millist rolli mängis Lincoln proklamatsiooni väljaandmisel?

K: Millist mõju avaldas see Inglismaa ja Prantsusmaa püüdlustele tunnustada Konföderatsiooni?

Küsimus: Milliseid osariike see proklaam ei mõjutanud?

Otsing