Liit Ameerika kodusõjas: Põhja Ühendriigid, osariigid ja roll

Sügav ülevaade Liidust Ameerika kodusõjas — Põhja Ühendriikide osariigid, nende roll, majandus ja strateegia. Vaata põhjalikke kaarte, statistikat ja analüüse.

Ameerika kodusõja ajal tähendas liit Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsust, mida toetasid kakskümmend vaba riiki ja viis piiririiki. Selle vastu oli 11 lõunapoolset orjariiki. Liidu osariikide hulka kuulusid ka läänepoolsed osariigid California, Oregon ja (pärast 1864. aastat) Nevada. Nende hulka kuulusid ka osariigid, mida tollal nimetati "vanaks Loodeosaks" ja mida praegu tavaliselt peetakse Kesk-Lääne osaks. Siiski on liiduvabariiki sageli nimetatud ka "põhjamaaks", nii siis kui ka praegu. Liidu osariigid olid enamasti rikkamad ja industrialiseeritumad.

Lisaks loetletule tasub rõhutada Liidu mitmekülgset rolli ja eeliseid sõjas:

• Majandus ja tööstus: Liidu osariikidel oli suurem tööstustoodang, rohkem rauamaagi- ja tootmisvõimalusi, mis tagasid relvade, laskemoona ja riietuse tarneid. Samuti kontrollis Liit suuremat osa raudteevõrgustikust, mis lihtsustas sõjaväe ja varustuse liigutamist.
• Mereline ülekaal: Liidu laevastik võimaldas lõuna sadamate blokaadiga (nn Anaconda Plaan) piirata Konföderatsiooni kaubandust ja sõjavarustust välismaalt.
• Inimressursid ja mobilisatsioon: Suurem elanikkond andis Liidule rohkem sõdureid ja tööjõudu; lisaks värvati võitlusse palju immigrante ja, pärast 1863. aastat, ka afroameeriklasi (United States Colored Troops).
• Poliitiline juhtimine: president Abraham Lincoln ja föderaalvalitsuse institutsioonid koordineerisid rahvuslikku sõjapoliitikat. 1863. aasta Emancipation Proclamation (vabaduseproklamatsioon) muutis kodusõja eesmärke, muutes orjapidamise lõpetamise oluliseks osaks Liidu sõjapoliitikast ja takistades Euroopat Konföderatsiooni tunnustamast.
• Piiririikide tähtsus: nn piiririigid (slave states, mis ei lahkunud Liidust) olid strateegiliselt olulised — nad andsid sõjaväge, kontrolli märgaste üle suurte jõgede ning teatud juhtudel ka tööstust ja ressursse. Samas olid need osariigid poliitiliselt keerulised ja kodusõja jooksul tekkis neis terav koduline vastuolu (näit. Marylandis ja Kentucky's).
• Sisepoliitilised pinged: Liidulgi esines vastuseisu sõjale — poliitilised rühmitused nagu "Copperheads" ning protestid (nt New Yorgi rassipõhised rahutused 1863) näitasid, et sõda jagas ka Põhja ühiskonda.
• Lõuna aladest lojaalsed piirkonnad: Mitmes Konföderatsiooni osariigis olid olulised pro-Union rühmitused ja väeüksused (näiteks osa Tennesseest, Louisisanast ja Virginiast). Samuti moodustati 1863. aastal Liidu poolt tunnustatud uus osariik West Virginia, mis lahkus Virginiast ja astus Liiduga ühinemisel osariigiks.

Liidu riigid olid:

Vabad osariigid (peamine koosseis)

• California
• Connecticut
• Illinois
• Indiana
• Iowa
• Kansas
• Maine
• Massachusetts
• Michigan
• Minnesota
• New Hampshire
• New Jersey
• New York
• Ohio
• Pennsylvania
• Rhode Island
• Vermont
• Wisconsin
• Oregon
• Nevada (liitus 31. oktoobril 1864)

Piiririigid (orjusestaatuse tõttu tihti eristatavad)

• Delaware
• Maryland
• Kentucky
• Missouri
• West Virginia (moodustati 20. juunil 1863 Virginiast ja liitus Liiduga)

Need osariigid koos moodustasid Liidu, mille poliitiline ja sõjaline koordineeritus ning majanduslik ülekaal aitas lõpuks empaatilise ja logistilise survega Konföderatsiooni murda. Liidu edu ei tulnud üksnes sõjalistest lahingutest, vaid ka majanduslikust, diplomaatilisest ja poliitilisest tugevusest, mis ületas lõuna kitsa, ent entusiastliku orjandus- ja põllumajandusmajanduse võimalused.

Otsing