Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsusel on kolm valitsemisharu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, nagu on sätestatud Ameerika Ühendriikide põhiseaduses.

Põhiseaduse kirjutamisel tahtsid asutamisiidid tagada, et nende uuel valitsusel ei oleks selliseid probleeme nagu Briti koloniaalvalitsusel. Näiteks ei tahtnud nad, et valitsuses oleks mõni isik, kellel oleks täielik võim ja kes saaks teha mida iganes, nagu kuningas. Samuti ei tahtnud nad, et ükski valitsuse osa saaks nii võimsaks, et keegi ei saaks seda kontrollida. Seetõttu jagasid nad valitsuse võimu kolmeks eri haruks. Igal harul on võimalused teise haru võimu tasakaalustamiseks, kui see muutub liiga võimsaks. Seda nimetatakse kontrollide ja tasakaalude süsteemiks.

Seadusandlik haru (Kongress)

Seadusandlik võim on antud Kongressile, mis koosneb kahest kojast: esindajatekoda (House of Representatives) ja senat (Senate). Kongressi peamised ülesanded on seaduste vastuvõtmine, riigieelarve kinnitamine ja maksude kehtestamine. Kongressil on ka "rahakott" ehk eelarve- ja kulutuste kontroll — ilma Kongressi eraldi heakskiiduta ei saa liigne rahaline väljaminek toimuda.

Lisaks on Kongressil oluline kontrollivõime: ta saab algatada ametist tagandamise protseduuri (impeachment) täidesaatva haru ametnike, sealhulgas presidendi suhtes (esindajatekoda algatab, senat viib läbi kohtu). Senat kinnitab presidendi ettepanekuid kõrgeteks ametikohtadeks (nt kohtunikud, ministrid) ja ratifitseerib lepingud.

Täidesaatev haru (president ja administratsioon)

Täidesaatvat haru juhib president, kelle ülesanne on täita ning ellu viia Kongressi vastu võetud seadusi. President on riigipea ja valitsuse juht, samas ka relvajõudude kõrgeim ülem. Täidesaatvasse harusse kuuluvad ka asepresident, valitsuskabinet ja erinevad föderaalsed agentuurid ning ministeeriumid, mis rakendavad poliitikaid ja haldavad valitsuse igapäevast tööd.

President saab kasutada selliseid vahendeid nagu veto (keeldumaks Kongressi poolt vastu võetud seadusest), presidendi korraldused (executive orders) ja amnestiad/pardoonid. Samas on presidendi võim piiratud: veto saab Kongressis kahekolmandikulise häälteenamusega ümber lükata, ja paljud presidendi otsused on allutatud kohtusüsteemi ja seadustele.

Kohtuvõim (lihtsustatud kirjeldus)

Kohtuvõim hõlmab föderaalseid kohtuasutusi, millest ülemus on Ühendriikide Ülemkohus (Supreme Court). Kohtud tõlgendavad põhiseadust ja seadusi ning kujundavad õigusepraktikat läbi kohtuotsuste. Ülemkohus saab kontrollida, kas seadused ja ametnike tegevus on põhiseadusega kooskõlas — seda nimetatakse õiguslikuks järelevalveks ehk kohtulikuks järelevalveks (judicial review).

Föderaalsete kohtunike ametiaeg on tavaliselt eluaegne (tenure "during good behaviour"), mis tagab kohtute sõltumatuse poliitilisest surve alt. Kohtunike palku ei tohi alamaksustada Kongressi meelevaldselt, mis on veel üks vahend sõltumatuse tagamiseks.

Kontrollid ja tasakaalud — peamised mehhanismid

  • Veto ja veto ületamine: president võib Kongressi poolt vastu võetud seadust mitte allkirjastada (veto); Kongress võib vetost üle hääletada kahekolmandikulise enamusega mõlemas kojas.
  • Ettekandmine ja kinnitamine: senat kinnitab presidendi määramisi (nt föderaalkohtunikud, ministrid) ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud.
  • Impeachment: esindajatekoda võib algatada ametist tagandamise protsessi; senat võib kohustatud isiku ametist eemaldada pärast kohtuprotsessi ja hääletust.
  • Eelarve- ja rahapoliitika kontroll: Kongress otsustab eelarve üle ja määrab, kuidas avalikke vahendeid kasutatakse.
  • Õiguslik järelevalve: kohtud saavad tühistada seadusi või täidesaatva haru tegevust, kui need rikuvad põhiseadust.
  • Järelevalve ja avalikud kuulamised: Kongress võib pidada uurimisi ja korraldada avalikke istungeid, et kontrollida täidesaatva haru tegevust ning nõuda ametnike aruandlust.

Föderalism ja suhted osariikidega

Ameerika Ühendriikide valitsuse struktuur põhineb ka föderalismi põhimõttel: võim on jagatud föderaalse valitsuse ja osariikide vahel. Põhiseadus sätestab, millised volitused kuuluvad föderatsioonile ja millised jäävad osariikidele. See lisab veel ühe taseme kontrolli, sest osariigid saavad kehastada ja kohaldada oma seadusi ning vahel ka kehtestada piiranguid föderaalse poliitika suhtes (mille õiguspärasust võivad lõppkokkuvõttes hinnata föderaalakohud).

Kokkuvõttes on Ameerika Ühendriikide süsteem loodud nii, et ükski üksikisik ega institutsioon ei saaks keskendunud ja piiramatut võimu. Kolme haru vaheline tasakaal ja mitmed kontrollimehhanismid aitavad säilitada võimu jagunemist, vastutust ning demokraatlikku kontrolli.