Dwight D. Eisenhower: USA 34. president ja liitlaste ülema Teises maailmasõjas

Dwight David Eisenhower sündis 14. oktoobril 1890 Denisonis, Texases. Ta oli kolmas seitsmest pojast. Tema ema andis talle algselt nime David Dwight, kuid vahetas pärast tema sündi kaks nime, et peres ei oleks kaks Davidi.

1892. aastal kolis perekond Abilene'i, Kansasesse, mida Eisenhower pidas oma kodulinnaks. Dwight hakkas väga huvituma looduse uurimisest. Ta õppis jahipidamist ja kalapüüki, toiduvalmistamist ja kaardimängu ühelt mehelt nimega Bob Davis, kes telkis Smoky Hill'i jõe ääres.

Eisenhower käis Abilene'i keskkoolis. Ta lõpetas kooli 1909. aasta klassis. Ta ja vend Edgar tahtsid mõlemad minna kolledžisse, kuid neil ei olnud piisavalt raha. Nad otsustasid, et käivad eri aastatel kolledžis, samal ajal kui teine töötas, et teenida raha õppemaksu tasumiseks.

Edgar läks esimesena kooli ja Dwight töötas öösel Belle Springsi kreemitehases. Kui Edgar palus teist aastat, võttis Dwight selle vastu ja töötas teist aastat. Sel ajal kandideeris sõber "Swede" Hazlett mereväeakadeemiasse. Ta soovis, et Dwight kandideeriks sinna, sest õppemaksu ei olnud. Eisenhower palus oma USA senaatori Joseph L. Bristowi juures kaaluda kas Annapolise või West Pointi vastuvõtmist. Kuigi Eisenhower oli üks sisseastumiskatsete konkursi võitjatest, oli ta mereväeakadeemia jaoks liiga vana. Seejärel võttis ta 1911. aastal vastu nimetuse West Pointi.

Lääne poolel meeldisid Eisenhowerile traditsioonid ja sport. Spordi kohta ütles Eisenhower hiljem, et "West Pointi pesapallimeeskonda mitte pääsemine oli üks minu elu suurimaid pettumusi, võib-olla isegi suurim pettumus". Ta liitus ülikooli jalgpallimeeskonnaga ja oli 1912. aastal jooksja ja kaitsja. Ta ründas Carlisle'i indiaanlaste legendaarset Jim Thorpe'i. Eisenhower sai järgmises mängus tagasilöögi ajal põlve rebeneda, mis jäi tema viimaseks mänguks; ta vigastas põlve uuesti hobuse seljas ja poksiringis, nii et ta pöördus vehklemise ja võimlemise poole.

Eisenhower oli hiljem nooremate jalgpallitreener ja cheerleader. Ta lõpetas 1915. aasta klassi keskel. See klass sai tuntuks kui "klass, millele langesid tähed", sest 59 liikmest said kindralohvitserid.

Eisenhower sündis perekonda, millel ei olnud palju raha. Ta astus 1911. aastal kadetina Ameerika Ühendriikide sõjaväeakadeemiasse West Pointis ja teenis ohvitserina paljudes erinevates kohtades, sealhulgas Panama kanali tsoonis, Washingtonis ja Filipiinidel. Teise maailmasõja ajal oli ta kindral. Ta juhtis Põhja-Aafrika kampaania ajal Maroko ja Alžeeria vallutamist. Temast sai 5-tärni kindral ja ta oli liitlaste ülemjuhataja operatsiooni Overlord (rünnak Saksamaa vastu, mis oli üks sõja tähtsamaid lahinguid) ajal.

Pärast Teise maailmasõja lõppu peeti teda sõjakangelaseks. 1952. aasta USA presidendivalimistel palus Ameerika avalikkus Eisenhowerit kandideerida presidendiks. Eisenhower (kelle poliitilised vaated olid tol ajal tundmatud) liitus vabariiklaste parteiga. Ta valis oma asepresidendikandidaadiks Richard Nixoni ja võitis valimised, edestades Adlai Stevenson II.

Ta teenis kaks ametiaega aastatel 1953-1961. Eisenhower oli esimene Ameerika Ühendriikide president, kes oli kõigi 50 osariigi president.

Oma esimese ametiaja alguses juhtis ta Korea sõja ajal relvarahu (mis lõpetas sõjategevuse). Ta lõi NASA (Ameerika Ühendriikide kosmoseprogramm), mis alustas kosmosevõistlust Nõukogude Liidu vastu. Eisenhower uskus, et Ameerika Ühendriigid ei peaks püüdma pidada sõdu välismaal, vaid selle asemel peaks Ameerika Ühendriigid valmistama rohkem tuumarelvi, et saada eelis külmas sõjas. Ameerika Ühendriigid suutsid Nõukogude Liitu kontrolli all hoida, kulutamata palju raha. Seetõttu oli USA valitsuse eelarve tema eesistumise ajal tasakaalus ja ta ei pidanud raha laenama.

Ta hirmutas Nõukogude Liitu, andes neile mõista, et Ameerika Ühendriigid vastaksid igale agressioonile tuumarelvade kasutamisega. Seda poliitikat nimetatakse brinkmanship, new look ja massiivne kättemaks. Ta andis ka loa lennukitele, et Nõukogude Liidu järele luurata, kuid kui Eisenhoweri ametiaja lõpu lähedal kukkus üks USA luurelennuk kogemata Nõukogude Liitu, kahjustas see USA ja Nõukogude Liidu suhteid.

McCarthyism (kui senaator Joseph McCarthy süüdistas sadu inimesi ilma tõenditeta kommunistlike spioonidena) oli samuti teema tema eesistumise ajal. Eisenhowerile ei meeldinud Joseph McCarthy ja ta püüdis teda kulisside taga kukutada, kuid Eisenhowerile ei meeldinud vaenlasi teha, nii et ta ei rääkinud McCarthyst eriti palju.

Siseriiklikult (riigis) läks majandusel väga hästi ja riik oli jõukas. Eisenhower juhtis riikidevahelise kiirteede süsteemi loomist ja lõi tervishoiu-, haridus- ja hoolekande ministeeriumi. Eisenhower oli mõõdukas konservatiiv (poliitilise spektri keskosa lähedal). Ta soovis jätkata mõningaid New Deal'i programme, nagu sotsiaalkindlustus, kuid samal ajal soovis ta, et valitsus oleks piiratud. Alguses kritiseerisid paljud teda selle eest, et ta ei teinud piisavalt palju, et anda afroameeriklastele kodanikuõigusi, kuid hiljem oma eesistumise ajal kirjutas ta alla kahele kodanikuõiguste seadusele ja saatis föderaalväed Topekasse, Kansasesse, et tagada koolide desegregatsioon.

Kui Eisenhoweri eesistumine lõppes, ei olnud ta teadlaste seas väga populaarne. Aja jooksul paranes tema maine aeglaselt ja ajaloolased peavad teda nüüd üldiselt heaks presidendiks.

2020. aasta septembris avatakse Washingtonis Eisenhoweri mälestusmärk.