Adlai Ewing Stevenson II (5. veebruar 1900 – 14. juuli 1965) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, kelle karjäär hõlmas nii osariigi- kui ka rahvusvahelisi ametikohti. Ta kandideeris 1952. ja 1956. aasta valimistel Dwight D. Eisenhoweri vastu, kuid kaotas mõlemal korral. Tema vanaisa oli Ameerika asepresident Adlai E. Stevenson (Grover Clevelandi ajal), ja tema perekond kuulus Ameerika avaliku elu tuntumate suguvõssade hulka. Ta oli ka Illinois'i 31. kuberner aastatel 1949–1953 ning alates 1961. aastast kuni surmani 1965. aastal Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures (Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures.).
Varajane elu ja haridus
Adlai Stevenson II sündis 1900. aastal ja sai hariduse, mis andis talle tugeva akadeemilise aluse ja esindusliku kõnepruugi. Ta lõpetas ülikooli ning töötas seejärel juristina ja avalikus sektoris, mis viis ta lõpuks Illinois'i ja rahvusliku poliitika kõrgemaile positsioonidele. Tema haridus ja intellektuaalne stiil kujundasid tema tuntud retoorikat ja avalikku kuvandit.
Poliitiline karjäär ja juhtimine Illinois'is
Kubernerina keskendus Stevenson riigi halduse tõhustamisele ja avalikele teenustele. Tema valitsusaeg toimus pärast Teist maailmasõda, kui paljud osariigid pidid kohanema sotsiaalsete ja majanduslike muutustega. Ta püüdis rõhutada läbimõeldud poliitikakujundamist ja avalikku arutelu, mis aitas tal kujuneda tuntud demokraatliku arvamusliidrina.
Presidendikampaaniad ja avalik kuvand
1952. ja 1956. aasta valimistel tunti Stevensonit kui intelligentset, kõneka inimest ja „mõtlevate inimeste kandidaati”. Kuigi ta kaotas mõlemad presidendivalimised Eisenhowerile, jäi ta Demokraatliku Partei mõjukaks hääleks ja avaliku elu figuuriks. Tema kõned ja esseed näitasid sageli rõhku liberaalsetele väärtustele, rahvusvahelisele koostööle ja demokraatlikele protsessidele.
Suursaadik ÜRO juures ja rahvusvaheline töö
1961. aastal määrati Stevenson Ameerika Ühendriikide suursaadikuks ÜRO juures. Sellel ametikohal oli ta aktiivne külma sõja tingimustes: ta osales rahvusvahelistes läbirääkimistes, käsitles rahu- ja rahvusvahelise julgeoleku küsimusi ning tõstis esile diplomaatilisi lahendusi keerukatele konfliktidele. Kõige tuntumalt osales ta 1962. aasta Kuuba raketikriisi ajal ÜRO Security Councili aruteludes ja tõi seal esile tõendeid nõukogude raketipaigutuste kohta Kuubas, pannes rahvusvahelise avalikkuse surve Nõukogude Liidule ning toetades diplomaatiat ja desarmeerimist.
Isiklik elu ja pärand
Stevenson oli tuntud oma eruditsiooni, kuivakuivuse ja terava huumori poolest. Ta pühendus avalikule teenistusele nii osariigi- kui riiklikul tasandil ning viimastel aastatel ka rahvusvahelisele diplomaatiale. Tema pojapoeg ning järglased on samuti olnud avalikus elus tuntud; tema poeg Adlai Stevenson III hiljem jätkas poliitilist tegevust Illinois'is ja sai tuntuks omaenda karjääriga. Stevenson suri 14. juulil 1965. aastal Londonis ametireisil, jättes maha pärandi kui mõtleja ja kõnekas demokraatliku diplomaatia esindaja.
