John F. Kennedy
John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 - 22. november 1963), keda sageli kutsutakse JFK ja Jack, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta oli ametis 1961. aastast kuni oma mõrvani 1963. aastal. Ta oli noorim presidendiks valitud 43-aastane. Tema presidendiaja sündmuste hulka kuulusid Sigade lahe invasioon, Kuuba raketikriis, Berliini müüri ehitamine, kosmosevõistlus, kodanikuõiguste liikumine ja Vietnami sõja algfaas. Ta oli noorim Ameerika Ühendriikide president, kes suri ametis.
Varajane elu
Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline'is, Massachusettsis. Ta oli Joseph P. Kennedy (1888-1969) üheksast lapsest teine. Tema isa oli ärimees ja hiljem USA suursaadik Ühendkuningriigis aastatel 1938-1940. Tema ema oli Rose Fitzgerald (1890-1995).
Kennedy lõpetas Harvardi Ülikooli rahvusvaheliste suhete bakalaureuseõppe. Enne Teise maailmasõja algust üritas ta astuda USA armeesse, kuid lükati tagasi, sest tal olid seljaprobleemid; selle asemel astus ta mereväe teenistusse. Kui tema PT-paat 1943. aastal Jaapani hävitaja poolt uppus, vigastas ta tõsiselt oma selga. Ta päästis siiski oma ellujäänud meeskonna, mille eest sai ta hiljem vapruse eest medali.
Ta valiti 1946. aastal USA Kongressi ja 1952. aastal USA senati liikmeks. Ta abiellus 12. septembril 1953 Jacqueline Bouvieriga. Paaril oli neli last: surnult sündinud tütar (s. 1956), Caroline (s. 1957), John (1960-1999) ja Patrick, kes sündis enneaegselt 1963. aasta augustis ja elas vaid kaks päeva.
Eesistujariik
Kennedy oli Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei liige. Ta võitis 1960. aasta presidendivalimistel oma vastast Richard Nixonit, kes oli Vabariikliku Partei liige. Kennedy oli noorim kunagi valitud president. Ta oli ka esimene roomakatoliku president ja esimene Pulitzeri auhinna võitnud president. Kennedy oli väga hea kõneleja ja innustas uut põlvkonda noori ameeriklasi.
Oma ametiaja alguses kiitis ta heaks LKA plaani Kuuba vallutamiseks. Pärast seda, kui sissetung osutus ebaõnnestunuks, algas Kuuba raketikriis. Kriisi ajal tellis Kuuba Nõukogude Liidult palju tuumarakette. See oli maailmas kõige lähemal tuumasõjale. Kennedy andis USA mereväe laevadele korralduse Kuuba ümber piirata. Ta lõpetas kriisi rahumeelselt, sõlmides Nõukogude Liiduga kokkuleppe. Nad leppisid kokku, et Nõukogude Liit lõpetab tuumarelvade müügi Kuubale. Vastutasuks võttis USA oma raketid Türgist välja ja lubas, et ei tungi enam kunagi Kuubale.
Ta lõi ka plaani nimega "Uus piir". See oli rida valitsuse programme, näiteks linnade uuendamine, et aidata vaeseid ja töölisklassi inimesi. Ta lõi rahukorpuse, et aidata vaeseid riike üle kogu maailma. Ta nõustus suure maksukärbega, et aidata majandust. Samuti kutsus ta üles kehtestama 1964. aasta kodanikuõiguste seadust, mis muudaks diskrimineerimise ja segregatsiooni ebaseaduslikuks. Kennedy kavatses saavutada lepitust Kuuba peaministri Fidel Castroga ja viia kõik USA sõjalised nõunikud Vietnamist välja.
Mõrvamine
Kennedy mõrvati 22. novembril 1963. aastal Dallases, Texases. Ta sõitis koos Texase kuberneri John Connallyga avatud autoga läbi linna. Kui auto sõitis Dealey Plaza'le, tulid lasud. Kennedyt tulistati üks kord kurgu ja üks kord pähe. Ta viidi 4 miili (6,4 km) kaugusel asuvasse Parkland Memoriali haiglasse. Kell 13.00 tunnistati Kennedy surnuks.
Lee Harvey Oswald, endine USA mereväelane, oli peamine kahtlusalune mõrvas ja ta arreteeriti samal päeval politseiniku J. D. Tippiti mõrvas. Oswald eitas, et oleks kedagi tulistanud, ja ta tapeti kaks päeva hiljem, 24. novembril Jack Ruby poolt.
Kolm päeva pärast Kennedy mõrva toimusid 25. novembril Valge Maja lähedal riiklikud matused. Ta maeti Arlingtoni rahvuskalmistule Arlingtonis, Virginia osariigis.
Legacy
Pärast Kennedy surma võttis Lyndon Johnson (tema asepresident) juhtimise üle ja viis paljud Kennedy ideed seadustesse (vt Suur ühiskond).
Kennedy oli väga populaarne president ja on seda ka praegu. Teda peetakse üheks suurimaks presidendiks, kes on avalike küsitluste ja arvamusküsitluste järgi kõrgel kohal.
