John F Kennedy – Ameerika Ühendriikide president, elu, presidendiaeg ja pärand
John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 - 22. november 1963), keda sageli kutsutakse JFK ja Jack, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta oli ametis 1961. aastast kuni oma mõrvani 1963. aastal. Ta oli noorim presidendiks valitud 43-aastane. Tema presidendiaja sündmuste hulka kuulusid Sigade lahe invasioon, Kuuba raketikriis, Berliini müüri ehitamine, kosmosevõistlus, kodanikuõiguste liikumine ja Vietnami sõja algfaas. Ta oli noorim Ameerika Ühendriikide president, kes suri ametis.
Varane elu ja haridus
John F. Kennedy sündis rikkas ja mõjukas perekonnas Brookline'is, Massachusettsis. Tema isa oli Joseph P. Kennedy, kes oli poliitik, ärimees ja diplomaati. Kennedy õppis Harvardis, kus ta lõpetas 1940. aastal. Noores eas teenis ta Teises maailmasõjas mereväes ning tema sõjaseiklus sai avalikku tähelepanu ja edendas tema poliitilist mainet.
Poliitiline tõus
- 1950ndatel valiti Kennedy Massachusettsi esindajatekotta ning hiljem Ameerika senatisse.
- 1957. aastal avaldas ta raamatu Profiles in Courage, mille eest talle omistati Pulitzeri preemia.
- 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta vabariiklase Richard Nixoni ja sai sellega Ameerika Ühendriikide presidendiks.
Presidendiaeg ja poliitika
Kennedy juhtis riiki külma sõja pingelisel ajal. Tema administratsioon keskendus nii sise- kui välispoliitikale:
- Usk riigi tulevikku ja "New Frontier": Kennedy edendas majanduskasvu, maksureforme ja sotsiaalseid programme, kutsudes üles uuendustele ning noorte osalusele avalikus elus.
- Kosmoseprogramm: ta lubas saata ameeriklased kuule ning 1961. aastal teatas Kongressile seatud eesmärgist saata inimene Kuule enne kümnendi lõppu — see eesmärk kiirendas Apollo-programmi arengut.
- Välispoliitika: tema valitsemise ajal toimusid suured kriisid ja sammud külmas sõjas: Sigade lahe invasioon, Kuuba raketikriis (1962), Berliini kriis ning piiratud sõjaline sekkumine Vietnami piiridesse, mille käigus saadeti nõustajaid ja alliansse tugevdati Lõuna-Vietnami toetuseks.
- Kodanikuõigused: Kennedy avaldas moraalset ja poliitilist toetust rassilise diskrimineerimise lõpetamisele, kuigi suuremad seadusandlikud edusammud materialiseerusid pärast tema surma presidendiks saanud Lyndon B. Johnsoni ajal.
- Rahvusvahelised algatused: Kennedy toetas Peace Corps loomist, samuti Alliance for Progress Lõuna-Ameerikas, mis püüdis edendada arenguabi ja stabiilsust.
Tervis ja isiklik elu
Kennedy oli avalikkusele karismaatiline ja meediapiltide kaudu populaarne. Ta abiellus Jacqueline Bouvier'iga ning peres olid lapsed Caroline ja John Jr.; hiljem sündis poeg Patrick, kes suri beebina. Kennedy tervis ei olnud aga laitmatu: tal olid kroonilised selja- ja muud terviseprobleemid ning ta sai palju ravimeid, mis olid osa tema igapäevasest elust. Kuigi ta propageeris aktiivset eluviisi, oli ta ka poliitiliselt ja isiklikult kompleksne kuju.
Mõrv ja uurimine
22. novembril 1963 tapeti Kennedy Dallasis, Texases, ajal kui ta läbis linnatänavat paraadiautoga. Tapmiskoht oli Dealey Plaza. Ametliku uurimise — Warren Commissioni — raport leidis, et tapja oli Lee Harvey Oswald, kes lahvatas tulistamise ühest lähedalasuvast majast ning tegutses iseseisvalt. Kaks päeva pärast arreteerimist tappis Oswaldi ööklubi omanik Jack Ruby politseijaoskonnas, enne kui Oswaldi üle kohut mõisteti. Kennedy mõrva ümber on püsivalt tekkinud mitmeid vandenõuteooriaid ning hilisemad uurimised, sealhulgas Kongressi uurimine 1970ndatel (HSCA), on esitanud kahtlusi üksnes lone-gunmani järelduse suhtes.
Pärand ja tähendus
John F. Kennedy pärand on mitmetahuline:
- Populaarsus ja kultuur. Kennedy ja tema naine Jacqueline kujunesid Ameerika popkultuuri ikoonideks — temast räägitakse tihti kui ajastust "Camelot".
- Poliitilised mõjud. Tema administratsiooni otsused kosmoseprogrammide, välispoliitika ja kodanikuõiguste vallas mõjutasid Ameerika suunda ka pärast tema surma.
- Mälestusmärgid. Kennedy mälestuseks on rajatud mitmeid monumente, tema matmispaik on Arlingtoni rahvuslik kalmistu. Tema kõned, eriti inspiratsioonilised kõned noortele ja kosmosekannatustele, jäävad ajalukku.
- Juhtimismeetod ja retoorika. Tema stiil — kombineerides nooruslikkust, karismat ja kõnelustehnikat — kujundas avaliku kommunikatsiooni standardeid järgmistele poliitilistele liidritele.
Kokkuvõte
John F. Kennedy oli üks 20. sajandi enimvaadeldud ja -arutletud Ameerika presidente. Tema lühike ametiaeg oli täis kriise ja ambitsioone, tema eestvedamine aitas kujundada nii sise- kui välispoliitikat ning tema enneaegne surm jättis sügava jälje Ameerika ühiskonda ja mällu. Tema pärand elab edasi nii konkreetsete poliitiliste algatuste kui ka kujutluse kaudu, mille ta jättis oma isikliku loo ja ajalooliste sündmuste kaudu.
Varajane elu
Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline'is, Massachusettsis. Ta oli Joseph P. Kennedy (1888-1969) üheksast lapsest teine. Tema isa oli ärimees ja hiljem USA suursaadik Ühendkuningriigis aastatel 1938-1940. Tema ema oli Rose Fitzgerald (1890-1995).
Kennedy lõpetas Harvardi Ülikooli rahvusvaheliste suhete bakalaureuseõppe. Enne Teise maailmasõja algust üritas ta astuda USA armeesse, kuid lükati tagasi, sest tal olid seljaprobleemid; selle asemel astus ta mereväe teenistusse. Kui tema PT-paat 1943. aastal Jaapani hävitaja poolt uppus, vigastas ta tõsiselt oma selga. Ta päästis siiski oma ellujäänud meeskonna, mille eest sai ta hiljem vapruse eest medali.
Ta valiti 1946. aastal USA Kongressi ja 1952. aastal USA senati liikmeks. Ta abiellus 12. septembril 1953 Jacqueline Bouvieriga. Paaril oli neli last: surnult sündinud tütar (s. 1956), Caroline (s. 1957), John (1960-1999) ja Patrick, kes sündis enneaegselt 1963. aasta augustis ja elas vaid kaks päeva.
Eesistujariik
Kennedy oli Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei liige. Ta võitis 1960. aasta presidendivalimistel oma vastast Richard Nixonit, kes oli Vabariikliku Partei liige. Kennedy oli noorim kunagi valitud president. Ta oli ka esimene roomakatoliku president ja esimene Pulitzeri auhinna võitnud president. Kennedy oli väga hea kõneleja ja innustas uut põlvkonda noori ameeriklasi.
Oma ametiaja alguses kiitis ta heaks LKA plaani Kuuba vallutamiseks. Pärast seda, kui sissetung osutus ebaõnnestunuks, algas Kuuba raketikriis. Kriisi ajal tellis Kuuba Nõukogude Liidult palju tuumarakette. See oli maailmas kõige lähemal tuumasõjale. Kennedy andis USA mereväe laevadele korralduse Kuuba ümber piirata. Ta lõpetas kriisi rahumeelselt, sõlmides Nõukogude Liiduga kokkuleppe. Nad leppisid kokku, et Nõukogude Liit lõpetab tuumarelvade müügi Kuubale. Vastutasuks võttis USA oma raketid Türgist välja ja lubas, et ei tungi enam kunagi Kuubale.
Ta lõi ka plaani nimega "Uus piir". See oli rida valitsuse programme, näiteks linnade uuendamine, et aidata vaeseid ja töölisklassi inimesi. Ta lõi rahukorpuse, et aidata vaeseid riike üle kogu maailma. Ta nõustus suure maksukärbega, et aidata majandust. Samuti kutsus ta üles kehtestama 1964. aasta kodanikuõiguste seadust, mis muudaks diskrimineerimise ja segregatsiooni ebaseaduslikuks. Kennedy kavatses saavutada lepitust Kuuba peaministri Fidel Castroga ja viia kõik USA sõjalised nõunikud Vietnamist välja.
Mõrvamine
Kennedy mõrvati 22. novembril 1963. aastal Dallases, Texases. Ta sõitis koos Texase kuberneri John Connallyga avatud autoga läbi linna. Kui auto sõitis Dealey Plaza'le, tulid lasud. Kennedyt tulistati üks kord kurgu ja üks kord pähe. Ta viidi 4 miili (6,4 km) kaugusel asuvasse Parkland Memoriali haiglasse. Kell 13.00 tunnistati Kennedy surnuks.
Lee Harvey Oswald, endine USA mereväelane, oli peamine kahtlusalune mõrvas ja ta arreteeriti samal päeval politseiniku J. D. Tippiti mõrvas. Oswald eitas, et oleks kedagi tulistanud, ja ta tapeti kaks päeva hiljem, 24. novembril Jack Ruby poolt.
Kolm päeva pärast Kennedy mõrva toimusid 25. novembril Valge Maja lähedal riiklikud matused. Ta maeti Arlingtoni rahvuskalmistule Arlingtonis, Virginia osariigis.
Legacy
Pärast Kennedy surma võttis Lyndon Johnson (tema asepresident) juhtimise üle ja viis paljud Kennedy ideed seadustesse (vt Suur ühiskond).
Kennedy oli väga populaarne president ja on seda ka praegu. Teda peetakse üheks suurimaks presidendiks, kes on avalike küsitluste ja arvamusküsitluste järgi kõrgel kohal.
