Ameerika Ühendriikide Keskluureagentuur (CIA) — ajalugu, ülesanded ja saladused

CIA ajalugu, ülesanded ja saladused — põhjalik ülevaade asutamisest, salajastest operatsioonidest, rollist USA-s ning skandaalidest ja vastuoludest.

Luure Keskagentuur (CIA) on Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse osa, mis asub George Bushi luurekeskuses Langley's, Virginia osariigis. Agentuur loodi pärast Teist maailmasõda ning selle otsene eelkäija oli sõjaajal tegutsenud Office of Strategic Services (OSS). Tuntud ametlik asutamisakt on 1947. aasta National Security Act, mis lõi kaasaegse Ameerika luurekorra ja määratles CIA rolli välisluure kogumises, analüüsis ja salajastes operatsioonides. Paljud inimesed, kes CIA asutasid, olid varem töötanud OSS-is; näiteks kindral John K. Singlaub oli üks neist, kes aitas agentuuri alguses üles ehitada.

Juhtimine ja tänane seis

Keskluureameti juhtimine toimub direktori kaudu, kelle määrab president ja kinnitab Senat. Gina Haspel oli CIA direktor alates 26. aprillist 2018 kuni 2021. Alates 19. märtsist 2021 on CIA direktoriks William J. Burns. Pärast 2004. aasta julgeoleku- ja luurereformide ning 11. septembri 2001. aasta rünnakute järgselt suurenes luureasutuste koordineerimise roll; nüüd kuulub CIA ja teised luureorganid riikliku luurejuhi (Director of National Intelligence) valitsemise alla, et parandada infovahetust ja koordineerimist.

Struktuur ja põhifunktsioonid

LKA koosneb mitmest peamisest osakonnast, mille ülesanded on eristatud, kuid omavahel seotud. Põhilised valdkonnad on:

• Direktoraat Operatsioonide (Directorate of Operations) – salajased välisoperatsioonid, välisluure hankimine ja agentide värbamine;
• Direktoraat Analüüsiks (Directorate of Analysis) – kogutud informatsiooni analüüsimine, hinnangute koostamine ja otsustajatele suunatud raportid;
• Direktoraat Teaduse ja Tehnoloogia – luure- ja luuretoetuse tehnilised lahendused, signaalide, pildi- ja infoanalüüs;
• Direktoraat Toetuseks – logistika, julgeolek, personali- ja finantsteenused;
• Lisaks töötavad mitmed missioonikeskused ja eriüksused eri regioonide ning teemade katmiseks.

Agentuuri üldeesmärk on kaitsta USA huve, kogudes ja analüüsides teavet välisriikide, rühmituste ja muude ohtude kohta ning vajadusel läbi viies salajasi operatsioone, mille eesmärk on ennetada ohte või toimetada poliitilisi otsuseid toetavat informatsiooni.

Infokogumine ja meetodid

LKA kasutab väga erinevaid allikaid: inimluure (HUMINT), tehnilised vahendid, signaaliluure (SIGINT) koostöös teiste agentuuridega, ning kasvavalt ka avatud allikaid (OSINT). Analüütikud loevad välismaa ajalehti ja vaatavad välismaa uudistesaateid, kasutavad satelliidipilte, sideonnetute andmeid ja teisi allikaid, et kokku panna pilt välisriikide kavatsustest ja võimekusest.

Õiguslik raamistik ja järelevalve

Ameerika õiguskord reguleerib LKA tegevust: agentuur ei tohi seaduste kohaselt tegeleda koduse sisejulgeoleku juhtimisega ilma selgete mandaatideta ning ametlikult on Ameerika poliitika ja seadused teinud selgeks, et riigipeade tahtlikud mõrvad on ebaseaduslikud. Luuretegevust kontrollivad lisaks presidendile ka Kongress (eriti luurekomisjonid), riiklik luurejuht (DNI) ja siseauditi-/juurdlusüksused (Inspector General).

Ajaloost ja vastuoludest

CIA ajaloos on nii tähtsaid õnnestumisi kui ka vastuolulisi juhtumeid. Agentuuri seostatakse külma sõja aja saladuste, peidetud operatsioonide ja välisriikide siseasjadesse sekkumisega (näiteks varasemad operatsioonid Iraanis ja Kesk-Ameerikas). 2000. aastate alguse terrorismivastased operatsioonid tõid kaasa tõsiseid vaidlusi — sealhulgas „enhanced interrogation” meetodid, salajased vanglad ja sisejulgeoleku küsimused — mis viisid poliitilise kriitika, kongressi uurimiste ja seadusandlike muudatusteni.

Väli- ja ohvrite mälestus

LKA-l on palju salajasi ehk klassifitseeritud operatsioone ning mõnikord langevad agentuuris töötajad nende täitmisel. Nende nimed on kantud LKA mälestusmärkidele (näiteks Memoriaalsele Seinale Langley's), kus tähistatakse neid, kes on tapetud või kadunud tööülesannete täitmisel. Samuti on osa nimesid ja juhtumeid endiselt klassifitseeritud, mistõttu mälestus ja anonüümsus käivad tihedalt käsikäes.

Kuulsad juhtumid ja sõjalised vastumeetmed

Mitmed ajaloolised juhtumid on toonud CIA ja Ühendriikide otsused avalikkuse tähelepanu alla. Näiteks 1992. aastal üritas Saddam Hussein Kuveidi visiidi ajal tappa endist presidenti George H.W. Bushi, kes oli varem LKA direktor. Mõrvaplaan ei õnnestunud. Vastusena käskis tollane president Clinton rünnata Iraagis asuvaid sihtmärke, sealhulgas kaht hoonet, kasutades kruiisrakette; rünnak toimus öösel ja selle tagajärjel sai surma ka teenindav personal.

Populaarne kultuur

LKA ja selle agentuuritöötajad on olnud sagedased tegelased filmides ja telesarjades. Agentuur on esinenud paljudes tele- ja filmiproduktsioonides, sealhulgas, kuid mitte ainult, Ameerika telesarjas "The Agency", Ameerika minisarjas "The Company", filmis "Spy Game", kus mängisid Robert Redford ja Brad Pitt, filmis "Öine lend Moskvasse", kus mängis Yul Brenner, filmis "Scorpio", kus mängis Burt Lancaster, filmis "Clear and Present Danger", kus mängis Harrison Ford, filmis "Ice Station Zebra" ja mitmes James Bondi filmis, kus mängib LKA agent Felix Leiter. Popkultuur on sageli lihtsustanud või romantiseerinud luuretööd, kuid tegelikkuses on see keeruline, riskantne ja tihti salastatud tegevusvaldkond.

Kokkuvõte

Luure Keskagentuur (CIA) on keskne osa USA välisluure süsteemist: ta kogub ja analüüsib informatsiooni, toetab poliitilisi otsuseid ning viib vajadusel läbi salajaseid operatsioone. Ajalugu näitab nii agentuuri tähtsust riiklikus julgeolekus kui ka seda, et saladused, õigusalased piirangud ja avalik vastutus on pidevalt vastamisi. Avatud allikate kasutamine, tehnoloogia areng ja suurem järelevalve on kaasa toonud muutusi agentuuri tööviisides ning jätkavad selle kujundamist tulevikus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Keskluureteenistus (CIA)?

K: Kes lõi CIA?

K: Kui kaua on luureteenistuste ajalugu Ameerikas kestnud?

K: Kes on praegu Luure Keskagentuuri direktor?

K: Millised on mõned näited meediast, kus on kasutatud või viidatakse CIA-le?

Otsing