Tšekaa
Tšeka oli esimene nõukogude riiklik julgeolekuorganisatsioon. See loodi 20. detsembril 1917 Vladimir Lenini dekreediga. Selle esimene juht oli Poola aristokraat, kellest sai kommunist Felix Dzeržinski.
1918. aasta lõpuks oli linnades loodud sadu Tšekakomisjone. Paljud tuhanded teisitimõtlejad, desertöörid või muud inimesed arreteeriti, piinati või hukati Tšeka rühmade poolt. Pärast 1922. aastat tehti Tšeka rühmades, nagu ka NKVD-s, palju ümberkorraldusi. Selle liikmeid nimetati tšekistideks veel 1980. aastate lõpuni.
Tšeka oli algusest peale bolševike kommunistliku valitsuse oluline sõjaline ja julgeolekualane haru. 1921. aastal oli Tšekas 200 000 sõjaväelast. Need väed teostasid järelevalvet ja juhtisid Gulagi süsteemi, "rekvireerisid" toiduaineid, piinasid ja hukkasid poliitilisi oponente, surusid maha tööliste ja talupoegade mässud ja rahutused ning mässud deserteerumise tõttu kannatanud Punaarmees.
Tšekale järgnes OGPU.
Dzeržinski, Tšeka asutaja
Nimi
Tšeka täielik nimi 1918. aastal oli (vene keeles) "Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrarevolutsiooni, kasumlikkuse ja korruptsiooni vastu".
Tšekkameeskonna liiget kutsuti kogu nõukogude aja jooksul "tšekistiks", hoolimata erinevatest ametlikest nimemuutustest. Seda terminit kasutatakse Venemaal tänapäevalgi. Näiteks president Vladimir Putinit on Venemaa meedias nimetatud "tšekistiks", kuna ta on teinud karjääri KGB-s.
