KGB
KGB on venekeelne lühend, mis tähendab Riigi Julgeolekukomitee. See oli Nõukogude Liidu peamine sisejulgeolekuagentuur alates 1954. aastast kuni selle lagunemiseni 1991. aastal. See moodustati 1954. aastal varasemate ametite Tšeka, NKGB ja MGB järeltulijana.
Külma sõja ajal surus KGB maha "ideoloogilise õõnestamise". See tähendas ebatraditsiooniliste poliitiliste ja religioossete ideede ning nende ideede kandjate mahasurumist. Nõukogude poliitika kohaselt jälgis KGB (ja satelliitriikide salateenistused) avalikku ja eraelulist arvamust, sisemist õõnestamist ja võimalikke kontrrevolutsioonilisi vandenõusid Nõukogude blokis.
KGB mängis olulist rolli 1956. aasta Ungari revolutsiooni ja 1968. aasta Praha kevade "inimnäoga sotsialismi" mahasurumisel Tšehhoslovakkias. Mõnede tema tegude kohta leidub protokollis Mitrokin Arhiiv.
KGB embleem ja tunnuslause: mõõk ja kilp.
Lavrenti Beria, Stalini käsilane
230pxJuri Andropovi isikutunnistus KGB direktorina
Erinevad etapid
13. märtsist 1954 kuni 6. novembrini 1991 oli KGB Nõukogude Liidu peamise julgeolekuasutuse, luureagentuuri või spiooniasutuse ja salapolitsei agentuuri peamine nimetus.
1953. aasta märtsis ühendas Lavrenti Beria MVD ja MGB üheks asutuseks - MVD-ks. Sama aasta detsembris hukati Beria ja kuus kaaslast ning MVD jagunes. Ümberkujundatud MVD säilitas oma politsei- ja õiguskaitsealased volitused, samas kui teine, uus ametkond, KGB, tegeles sise- ja välisjulgeolekuga ning allus ministrite nõukogule.
5. juulil 1978 nimetati KGB ümber "Nõukogude Liidu KGB-ks", mille esimees sai ministrite nõukogu koha. KGB lõpetas tegevuse, kui selle juht, kindral- kolonel Vladimir Krjutškov, kasutas KGB vahendeid 1991. aasta augustis toimunud riigipöördekatse aitamiseks, et kukutada Nõukogude president Mihhail Gorbatšov. 23. augustil 1991 arreteeriti kindral kolonel Krjutškov ja kindral Vadim Bakatin nimetati KGB esimeheks - ja talle anti volitused Nõukogude Liidu KGB laialisaatmiseks. 6. novembril 1991 lakkas KGB ametlikult eksisteerimast, kuigi Venemaa uus riiklik julgeolekuorganisatsioon, Venemaa Föderaalne služba bezopasnosti (FSB), tegutseb samades asjades, mis Nõukogude KGB.
Valgevene on ainus Nõukogude Liidu järgse aja riik, kus riikliku julgeolekuorganisatsiooni nimi on endiselt "KGB". Valgevenes alustas Felix Dzeržinski rühmitust nimega Tšeka, mis oli organisatsioon Nõukogude Liidus enne MVD või KGB loomist.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab KGB?
V: KGB on venekeelne lühend Riigi Julgeolekukomiteest.
K: Millal oli KGB Nõukogude Liidu peamine sisejulgeolekuasutus?
V: KGB oli peamine sisejulgeolekuagentuur 1954. aastast kuni selle lagunemiseni 1991. aastal.
K: Milliste asutuste järeltulija oli KGB?
V: KGB oli varasemate agentuuride, sealhulgas Tšeka, NKGB ja MGB järeltulija.
K: Mis on "ideoloogiline õõnestamine" ja kuidas KGB sellega tegeles?
V: "Ideoloogiline õõnestamine" on ebatraditsiooniliste poliitiliste ja religioossete ideede ja nende ideede kandjate mahasurumine. Külma sõja ajal surus KGB "ideoloogilist õõnestamist" oma missiooni raames maha.
K: Milline oli Nõukogude poliitika KGB ja satelliitriikide salateenistuste suhtes?
V: Nõukogude poliitika seisnes selles, et KGB ja satelliitriikide salateenistused jälgisid avalikku ja eraisikute arvamust, sisemist õõnestamist ja võimalikke kontrrevolutsioonilisi vandenõusid Nõukogude blokis.
K: Milliste oluliste sündmuste mahasurumisel osales KGB?
V: KGB osales 1956. aasta Ungari revolutsiooni ja 1968. aasta Praha kevade "inimnäoga sotsialismi" mahasurumisel Tšehhoslovakkias.
K: Mis on Mitrokini arhiiv?
V: Mitrokin Arhiiv on dokumentatsioon mõnest KGB tegevusest.
