Ungari 1956: ülestõus ja revolutsioon – põhjused, kulg, tagajärjed

Ungari 1956: süvitsi ülevaade ülestõusust ja revolutsioonist — põhjused, sündmuste kulg ning tagajärjed, mis mõjutasid Nõukogude ajalugu.

Ungari 1956. aasta revolutsioon või Ungari 1956. aasta ülestõus (ungari keeles 1956-os forradalom või felkelés) oli spontaanne üleriigiline ülestõus. See oli Ungari Rahvavabariigi valitsuse ja selle Nõukogude Liidu poolt kehtestatud poliitika vastu. See kestis 23. oktoobrist kuni 10. novembrini 1956. See oli esimene suurem oht Nõukogude kontrollile pärast seda, kui NSV Liidu väed ajasid Teise maailmasõja lõpus natsid välja ja võtsid Ida-Euroopa üle. Vaatamata ülestõusu ebaõnnestumisele oli see väga mõjukas. See mängis aastakümneid hiljem rolli Nõukogude Liidu lagunemisel.

Põhjused

Ülestõusu taustaks olid nii kohalikud kui ka globaalsed tegurid. Põhilised põhjused olid:

• Poliitiline rõhumine: pärast Teist maailmasõda kehtestatud stalinistlik diktatuur, poliitilised repressioonid ja massikäigud lõid suurt rahulolematust.
• Majanduslik raskus: kiire industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine ja elatustaseme langus tekitasid rahva seas pingeid.
• Kultuuriline ja intellektuaalne ärkamine: kirjanike, üliõpilaste ja intellektuaalide seltskond nõudis rohkem vabadust, sõnavabadust ja rahvuslikku õigustunnet.
• Külm sõja ja de‑staliniseerimise mõju: Nikita Hruštšovi 1956. aasta kõne ja NSV Liidu suhteline poliitiline liberaliseerumine andsid lootust reformidele ka Ida‑Euroopas.
• Süsteemi usaldamatus: korruptsioon, parteikulude prioriteet inimeste heaolu ees ja salapolitsei (ÁVH) julmused tekitasid laialdast viha.

Kulg ja tähtsamad sündmused

Ülestõus puhkes 23. oktoobril 1956 Budapestis üliõpilaste meeleavaldusega, mis kiiresti kasvas massidemonstratsiooniks. Põhilised etapiviited:

• 23. oktoober 1956 – algavad meeleavaldused ja tänavakokkupõrked;
• 24.–30. oktoober – protestid laienevad üle riigi, Magyar Rádió ja teised sümboolsed objektid muutuvad võitluse keskpunktiks; osaliselt lahknesid ka kommunistliku partei ridades inimesed võimustruktuuriga;
• 29. oktoober – ametisse nimetatakse Imre Nagy reformimeelne valitsus, kes kuulutas välja mitmeid reforme, sealhulgas pluralismi ja sõjaväe reformi;
• 1. november – Ungari teatas, et astub välja Varssavi Pakist ning kuulutas plaanitult välja neutraalsuse;
• 4. november – Nõukogude Liidu armee alustas ulatuslikku sissetungi, mille käigus kasutati suurtükiväge ja tankipatrulle, et ülestõus alla suruda;
• 5.–10. november – toimusid verised tänavasõjad, eriti Budapestis, kus kodanikud ja vaprad üksikud üksused pidasid vastu; lõpuks murdi vastupanu ja nõukogude kontroll taastati;
• Pärast 10. novembrit – repressioonid, arreteerimised, kohtuprotsessid (sealhulgas Imre Nagy hilisem salajane kohtuprotsess), 1958. aastal mõistetakse Nagy surma.

Inimlikud kaotused ja varjupaigapõgenemised

Ülestõusu tagajärjel hukkus hinnanguliselt umbes 2 500 ungarlast (sealhulgas tsiviilisikud) ja sadu nõukogude sõdureid. Ligikaudu 200 000 ungarlast põgenes pagulaste lainega Lääne‑Euroopasse ja mujale, kus paljud said varjupaiga. Suured kaotused ja massipõgenemine mõjutasid tugevalt riigi demograafiat ja peresid.

Tagajärjed ja mõju

Ülestõusu otsesed tagajärjed olid ränk repressioon ning konservatiivsema kommunistliku võimu tugevdamine Ungaris juhtinud János Kádári poolt. Kádár kehtestas karmid meetmed vastupanijahtimiseks, kuid järgnevatel aastatel ta kujundas tuntud «gulaši‑kommunismi» ehk suhteliselt pragmaatilise ja majanduslikult liberaalsema poliitika, mis andis teatud majanduslikku ja kultuurilist leevendust võrreldes 1950. aastate lõpu repressiooniga.

Pikemas perspektiivis oli ülestõus tähtis mitmel põhjusel:

• Sümboolne tähendus: 1956. aasta sündmused näitasid, et Nõukogude impeeriumi kontroll ei olnud absoluutne ja rahvuslikud liikumised võivad olla väga tugevad;
• Külma sõja poliitika: Lääneliitlased avaldasid moraalset toetust, kuid otsustasid otsese sõjalise sekkumise kõrvale jätta, kuna see oleks võinud viia sõjalisse konflikti Nõukogude Liiduga;
• Pikaajaline mõju NSV Liidule: kuigi ülestõus ei murdnud koheselt Nõukogude võimu, mõjutas see ideoloogilist diskursust ja aitas kaasa dissidentlikule mõtlemisele Ida‑Euroopas, mis aastakümnete pärast mõjutas süsteemi pragunemist;
• Muistendi ja mälestus: 1956. aasta muutus Ungari rahvusliku uhkuse ja vastupanusümboliks; sündmusi on mälestatud nii riigisiseselt kui emigratsioonis ning need panid aluse mälukultuurile, mis tõusis taas esile 1989. aastal.

Rahvusvaheline reaktsioon

Rahvusvaheline kogukond järgnes sündmustele murega. Lääneliitlased kritiseerisid Nõukogude sissetungi, pakkusid diplomaatilist ja humanitaarset abi ning võtsid vastu paljusid ungarlasi pagulastena, kuid otsustasid sõjalist sekkumist vältida. Ülestõus näitas selgelt külma sõja piiranguid, kus ideoloogiline ja diplomaatiline vastasseis ei lõppenud relvakonfliktiga suurriikide vahel.

Järeldus

Ungari 1956. aasta ülestõus oli lühiajaline, kuid ajalooliselt suur mõjuga sündmus. Kuigi see ei taastanud püsivalt ungarlaste iseseisvust ega viinud kohe süsteemi kokkuvarisemiseni, lõi see murrangu ajaloo ja poliitika tasandil: see näitas Nõukogude kontrolli haavatavust, süvendas rahvuslikku mälu ning aitas kaasa ideedele ja liikumistele, mis lõpuks osaliselt vallandasid muutusi Ida‑Euroopas poolt sajandivahetusel.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli 1956. aasta Ungari revolutsioon?

K: Kui kaua kestis 1956. aasta Ungari revolutsioon?

K: Milline oli 1956. aasta Ungari revolutsiooni tähtsus?

K: Mis oli 1956. aasta Ungari revolutsiooni peamine eesmärk?

K: Kuidas algas 1956. aasta Ungari revolutsioon?

K: Kas 1956. aasta Ungari revolutsioon oli edukas?

K: Milline oli 1956. aasta Ungari revolutsiooni mõju Nõukogude Liidule?

Otsing