Sõdadevaheline periood 1918–1939: põhjused, sündmused ja tagajärjed

Uurige sõdadevahelist perioodi 1918–1939: põhjused, võtmesündmused, Rahvasteliit, natsismi, Nõukogude ja Jaapani tõus ning tagajärjed maailmale.

Sõdadevaheline periood tähistab ajavahemikku pärast Esimese maailmasõja lõppu kuni Teise maailmasõjani (ligikaudu 1918–1939). See oli ajastu, mil maailm püüdis sõjajärgselt ümber kujundada rahvusvahelisi suhteid, majandust ja riigipiire, kuid samas kuhjusid mitmed probleemid, mis lõpuks viisid uue, veel laiemalt hävitava sõjani.

Perioodi iseloomustasid nii poliitilised kui majanduslikud, ideoloogilised ja sotsiaalsed muutused. Pärast suurt sõda tekkisid uued riigid ja piiriümbersuunamised, kasvasid rahvuslused ning tekkisid ja tugevnesid totalitaarsete ideoloogiate vormid. Loomulikud rahu- ja koostööpüüdlused, näiteks Rahvasteliit, ei suutnud tagada tõhusat kollektiivset julgeolekut.

Põhjused (peamised tegurid)

• Töötukus, inflatsioon ja majanduslik ebastabiilsus pärast Esimest maailmasõda, mis lõi aluse rahulolematusele ning radikaliseerumisele.
• Versailles’ rahulepingu ja teiste rahulepingute järel tekkinud rahulolematus, eriti Saksamaal — lepingule esitatud karmid sõjavõlga- ja piiritingimused tekitasid kättemaksusoovi ja nõrgestas Weimari demokraatiat.
• Demokraatia kõikumine ja autoritaarsete režiimide tõus — Itaalias tõusis fašism, Saksamaal natsism, Jaapanis militaristlik jõud ning Nõukogude Liit konsolideeris kommunistlikku võimu.
• Rahvuslikud ja etnilised pinged uutes piiriolukordades ning vähemuste küsimused Ida- ja Kesk-Euroopas.
• Rahvusvahelise julgeoleku institutsioonide nõrkus: USA ei astunud Rahvasteliitu ja liidu otsustus- ning jõutäitmisvõime oli piiratud.
• Majanduskriisid, eriti 1929. aasta ülemaailmne majanduskriis, mis tõstis tööpuudust ja ühiskondlikku rahulolematust ning soodustas äärmuslike jõudude toetust.

Peamised sündmused ja tähtsamad etapid

• 1919: Rahulepingud — Versailles’ leping Saksamaaga ja teised sõjajärgsed kokkulepped, mis muutis Euroopa kaarti ja tekitas pingeid.
• 1920ndad: Uute riikide teke (nt Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Balti riigid) ja vähemuste küsimuste püsivus.
• 1920–1930: Võitlus demokraatia ja autoritaarsuse ning vasak- ja paremäärmusluse vahel paljudes riikides.
• 1922: Mussolini võimuletulek Itaalias; fašismi tugevnemine Euroopas.
• 1923: Saksamaa hüperinflatsioon ja poliitilised kriisid, mis nõrgestas Weimari vabariiki.
• 1931–1933: Jaapani agressioon Hiina vastu ja Mandžuuria okupeerimine; Jaapani ekspansionism Ida-Aasias.
• 1933: Adolf Hitleri saabumine võimule Saksamaal; järjestikused sammud demokraatia lõhkumiseks ja relvastumiseks.
• 1935–1936: Saksamaa relvastumine ja Sudeettide ja Rhinelandi sündmused — Rahvasteliidi ja Lääne võimude vastumeelsus jõuga sekkuda.
• 1936–1939: Hispaania kodusõda kui ideoloogiline konflikt demokraatia, kommunismi ja fašismi vahel; see sõda oli eeltingimus ja katseväli uute relvade ning taktika katsetamiseks.
• 1938: Müncheni kokkulepe ja Tšehhoslovakkia osaline likvideerimine; Anschluss ehk Austria liit Saksamaaga.
• 1939: Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittetallumise pakt (Molotov–Ribbentropi pakt) ja Poola invasioon septembris — otsene käivituspunkt Teisele maailmasõjale.

Rahvusvahelised organisatsioonid ja diplomaatia

Rahvasteliit oli esimene püüe luua kollektiivne julgeolekuvõrgustik, kuid ilma USA osaluseta, ilma jämedate sanktsioonivõimalusteta ja selgete jõutäitmisvahenditeta jäi liidu mõju nõrgaks. Liidu läbikukkumine näitas vajadust tugevamate rahvusvaheliste mehhanismide järele, mis hiljem viis ÜRO loomisele pärast Teist maailmasõda.

Majandus- ja kultuurilised tagajärjed

1929. aasta maailmamajanduse kriis süvendas rahvuslikku egoismi ja kaitsemeetmeid (tariifid, protektsionism), mis halvas rahvusvahelist kaubandust ja suurendas riikidevahelist pingeid. Samal ajal arenesid teadus, tehnika ja kultuur: autode levik, raadioside, filmitööstuse ja moodsa kunsti suurenemine muutsid igapäevaelu ja mõtteviise.

Tagajärjed

• Direktne tagajärg oli Euroopa uue suurema sõja puhkemine 1939. aastal — Teine maailmasõda, mis oli palju hävitavam kui Esimene maailmasõda.
• Poliitiline kaart ja võimutasakaal muutusid: õppetundide tulemusel moodustati sõjajärgselt tugevamad rahvusvahelised organisatsioonid (nt ÜRO) ja hakati rõhutama kollektiivset julgeolekut.
• Majanduslikult kiirendas sõdadevaheline periood globaliseerumise murrangut ja näitas vajadust majandussüsteemide stabiliseerimiseks — lõpuks soodustas see ka sotsiaalseid programmid (nt welfare-state ideed mitmes riigis).
• Sotsiaalselt ja moraalselt jättis periood sügava jälje: totalitaarsete ideoloogiate tõus, inimsusevastased kuriteod ja pagulaskriisid, mis mõjutasid õigusriigi ja inimõiguste arendamist hilisemas maailmas.

Kokkuvõte

Sõdadevaheline periood 1918–1939 oli ülemineku- ja pingete aeg: küll püüti luua rahu- ja koostöömudeleid, ent majanduslikud raskused, rahvuslikud kirglikkused ja poliitiline radikaliseerumine tekitasid õhkkonna, kus agressioon sai võimalikuks. Rahvusvaheliste institutsioonide ja diplomaatia pettumused selles perioodis andsid olulisi õppetunde, kuid kahjuks mitte piisavalt varakult, et peatada uut maailma­sõda.

Küsimused ja vastused

K: Milline oli vahepealne periood?

K: Millised muutused toimusid rahvusvaheliselt sõdadevahelisel perioodil?

K: Mis oli Rahvasteliidu eesmärk?

K: Kas Rahvasteliit suutis edukalt ära hoida konflikte natsi-Saksamaaga?

K: Milline riik tungis sõdadevahelisel ajal Hiinasse?

Küsimus: Millised kaks riiki hakkasid sõdadevahelisel perioodil tõusma rahvusvahelisteks suurriikideks?

Küsimus: Kas sõdadevaheline periood vallandas Teise maailmasõja?

Otsing