Itaalia 1629.–1631. aasta katkuepideemia
Itaalia katk aastatel 1629-1631 oli rida puhangupuhanguid aastatel 1629-1631 Põhja-Itaalias. See epideemia, mida sageli nimetatakse Milano suureks katkuks, tappis umbes 280 000 inimest. Lombardia linnades esines eriti palju surmajuhtumeid. Seda episoodi peetakse üheks viimaseks puhanguks sajandeid kestnud pommipandeemiast, mis sai alguse mustast surmast.
Saksa ja Prantsuse väed tõid 1629. aastal kolmekümneaastase sõjaga (1618-1648) seotud vägede liikumise tulemusena katku Mantova linna. Haigusega nakatunud Veneetsia väed taganesid Põhja- ja Kesk-Itaaliasse, levitades nakkust.
Oktoobris 1629 jõudis katk Lombardia kaubanduskeskusesse Milanosse. Paavsti linn Bologna kaotas katku tõttu hinnanguliselt 15 000 kodanikku, samuti kannatasid raskelt väiksemad naaberlinnad Modena ja Parma. See katkupuhang levis ka põhja poole Tirooli, Lääne-Austrias ja Põhja-Itaalias asuvasse alpi piirkonda.
Hilisemad puhangud Itaalias hõlmavad Firenze linna 1630-1633 ning Napoli, Rooma ja Genova ümbruse piirkondi 1656-1657.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli 1629-1631. aasta Itaalia katk?
V: 1629-1631. aasta Itaalia katk oli rühma aeg, mil paljud inimesed Põhja-Itaalias haigestusid 1629-1631. aastal paiserõugesse. See epideemia, mida sageli nimetatakse Milano suureks katkuks, tappis umbes 280 000 inimest.
K: Kuidas see levis?
V: Saksa ja Prantsuse sõdurid tõid 1629. aastal kolmekümneaastase sõja (1618-1648) tõttu katku Mantova linna. Haigusega nakatunud Veneetsia väed taganesid Põhja- ja Kesk-Itaaliasse, levitades haigust veelgi rohkematele inimestele. Oktoobris 1629 jõudis katk Milanosse, Lombardia kaubanduskeskusesse.
Küsimus: Kui palju inimesi suri Milanos?
V: Milanos suri umbes 64 000 inimest, mis moodustas 25% Milano elanikkonnast. See tappis 12-60% kõigist Itaalia inimestest.
K: Milliseid teisi linnu see haiguspuhang mõjutas?
V: Paavsti linn Bologna kaotas katku tõttu hinnanguliselt 15 000 kodanikku ning ka väiksemad naaberlinnad, nagu Modena ja Parma, olid samuti tugevalt mõjutatud. See puhang levis ka põhja poole Tirooli, mis on Lääne-Austrias ja Põhja-Itaalias asuv Alpide piirkond.
K: Kas Itaalias esinesid hiljem veel haiguspuhangud?
V: Jah, hilisemad haiguspuhangud toimusid 1630-1633 Firenzes ja 1656-1657 Napoli, Rooma ja Genova ümbruses.
K: Millisest pandeemiast see haiguspuhang tulenes?
V: See haiguspuhang tulenes pandeemiast, mida tuntakse musta surma või puhanguhaiguse nime all ja mis algas keskajal.
