Buboonkatk (tuntud ka lihtsalt katku ühe vormina) on nakkushaigus, mida põhjustab bakter Yersinia pestis. Termin buboonikatk viitab sellele haiguse vormile, mille peamiseks tunnuseks on valulikult paisunud lümfisõlmed ehk lümfisüsteemi kaasatus pärast bakteriga nakatumist naha kaudu või kirbu hammustuse kaudu.

Sümptomid

Buboonkatku tüüpilised sümptomid ilmnevad tavaliselt 2–6 päeva pärast kokkupuudet ja võivad hõlmata:

  • terav algus koos palaviku, külmavärinate ja üldise halb enesetundega;
  • suuremad, valulikud ja tihti punetavad paistes lümfisõlmed (buboonid) tavaliselt kaenlaalustes, kubemes või kaelas;
  • peavalu, nõrkus ja lihasvalu;
  • mõnel juhul köha ja hingamisraskused, kui haigus levib kopsudesse (pneumooniline katk);
  • harvemini vererõhu langus ja laialdane koe nekroos, mis võib tekitada nahal tumedaid või mustjaskollaseid laike septitseemia korral.

Põhjused ja levik

Yersinia pestis levib looduses peamiselt näriliste (nt rotid, hiired) ja nende kirpude kaudu. Inimene võib nakatuda kirbu hammustuse kaudu või otsesel kokkupuutel nakatunud loomadega. Kui bakter jõuab lümfisüsteemi, tekivad buboonid. Kui bakter levib vereringesse, võib tekkida septitseemiline katk; kui haaratud on kopsud ja haigus kandub õhu kaudu edasi, tekib pneumooniline katk, mis võib olla inimeselt inimesele leviv ja kiiresti surmav, kui ravi puudub.

Diagnoos ja ravi

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil ja laboriuuringutel (bakterikultuur, PCR, seroloogia). Buboonkatk on tänapäeval ravitav antibiootikumidega. Tavaliselt kasutatavad ravimid on streptomütsiin, gentamütsiin, doksütsükliin ja fluorokinoloonid (nt tsiprofloksatsiin). Varajane antibiootikumravi vähendab suremust oluliselt — ravimata buboonkatku surmavus on kõrge, ajalooliselt kuni poole ringis, kuid õigeaegse raviga langeb see märgatavalt.

Ennetus

  • loomapopulatsioonide ja kirpude tõrje piirkondades, kus katk esineb;
  • isiklik kaitsmeedmed ja hügieen, vältida kokkupuudet surnud või haigestunud loomadega;
  • pneumoonilise katkuga patsientide isolatsioon ja kontaktide jälgimine, profülaktiline antibiootikumiravi riskikontaktidele;
  • teatavates olukordades on olemas ka vaktsiini uuringud ja piiratud kasutus, kuid laialdane vaktsineerimine ei ole tavaline.

Ajalugu

Buboonkatk on ajalooliselt üks tuntumaid ja hävitavamaid epideemilisi haigusi. 14. sajandil Euroopas põhjustas katk, tuntud kui musta surma, väga suured inimkaotused — hinnanguliselt suri tol ajal kümneid miljoneid inimesi. See ajalooline katastroof muutis oluliselt ühiskonda, majandust ja meditsiinipraktikat. Tänapäeval esineb katk siiski ka mõnedes maailma piirkondades (nt osa Aafrikas, Aasia ja Põhja-Ameerika piirkonnad) kuid seni on laialdased epideemiad harvad tänu sanitaar- ja veterinaarmeetmetele ning tõhusale ravile.

Oluline: kui kahtlustate, et te või keegi teie lähedastest võib olla nakatunud katkuga, pöörduge kohe arsti poole — kiire diagnoos ja ravi on elupäästev. Eestis ja enamikus riikides on katk registreeritav nakkushaigus ning tervishoiusüsteemis on toimingud selle tõrjeks paigas.