Mis on lümfisüsteem? Funktsioonid, struktuur ja roll immuunsuses

Avasta lümfisüsteemi struktuur ja roll immuunsuses: kuidas lümf kaitseb, transpordib rasvu ja peatab nakkuste leviku — selge, praktiline ülevaade.

Imetajatel on lümfisüsteem õhukeste veresoonte võrgustik, mis hargnevad sarnaselt veresoonedega kogu keha kudedesse. See on osa immuunsüsteemist. See on ühesuunaline süsteem, mis viib rakud ja vedeliku tagasi veresüsteemi.

Lümfisooned kannavad lümfi, värvitut, vesist vedelikku ja valgeid vereliblesid. See pärineb kudedevahelisest vedelikust, mis surutakse veresoontest välja. Lümfisüsteem transpordib infektsioonidega võitlevaid rakke, mida nimetatakse lümfotsüütideks, ja osaleb võõrkehade ja rakujäätmete eemaldamises fagotsüütide poolt. Teine ülesanne on rasvade transportimine peensoolest verre.

Lümfivedelik koguneb kudedest ja siseneb ventiilidega lümfiteedesse. Just klapid tagavad, et lümfivool voolab õiget teed. Teel tagasi vereringesse läbib lümfivedelikku näärmed, mida nimetatakse lümfisõlmedeks ja mis asuvad näiteks kaelas, kaenlaalustes ja kubemes. Lümfisõlmed paisuvad nakatunud kehaosa piirkonnas. See takistab nakkuse levikut. See takistab või vähendab haigustekitajate sattumist üldisesse vereringesse ja jõudmist teistesse kehaosadesse.

Lümf jõuab tagasi veresüsteemi. Imetajatel jõuab suurem osa lümfist normaalsetes tingimustes tagasi vereringesse kaela põhjas asuvate lümfi-veenide ühenduste kaudu. Mõnedel selgroogsetel on keerulisemad lümfisüsteemid. Kahepaiksetel on näiteks mitu "lümfisüdant", mis kontrollivad lümfivoolu.

Funktsioonid

• Vedelike tasakaal: lümfisüsteem kogub ülejäänud kudedevahelise vedeliku (interstitsiaalse vedeliku) ja viib selle tagasi vereringesse, vältides turset.
• Immuunsus ja infektsioonikontroll: lümfisõlmed ja muud lümfi-koed filtreerivad mikroobe ja muid võõrkehi. Lümfotsüüdid ja fagotsüüdid tunnevad ära ja hävitavad patogeene ning algatavad immuunvastuse.
• Rasvade imendumine: peensoolest imendunud rasvad (nagu tria- ja di-glütseriidid pakituna tsüloomikronidesse) jõuavad lümfitesse ehk lakteaalidesse ja transporditakse edasi vereringesse.
• Transport ja filtratsioon: lümf kannab rakkude jääke, valgusid, mikroobe ja mõningaid aineid organitest lümfisõlmedesse filtreerimiseks või lõppkõrvaldamiseks.

Struktuur ja peamised komponendid

• Lümfikapillaarid — suletud otsaga kapillaarid, mis koguvad kudedest vedelikku ja osakesi.
• Kogumissooned ja lümfitrunkid — kapillaaridest koonduvad väiksemad lümfisooned suuremateks trunkti tüüpideks, mis lõpevad lühemaajaliste või suuremate lümfiventiilidega.
• Lümfisõlmed — väiksed filtriehitused, kus toimub antigeeni äratundmine, lümfotsüütide aktiveerimine ja fagotsütoos. Sõlmed paiknevad jaotatult üle keha, eriti kaelal, kaenlaalustes ja kubemes.
• Suurimad lümfikanalid — näiteks rindkere juht (ductus thoracicus), mis tühjendab suure osa kehas tekkinud lümfist vasakusse subklaviaalveen-süsteemi, ning parem lümfikanal, mis tühjendab parema ülakõhtu ja parema ülakeha.
• Abielundid — põis, tüümus, luuüdi, põrn ja soolestiku moodustised (nt Peyeri laigud) osalevad lümfisüsteemi immuunses ja hematopoieetilises töös.

Lümfi koostis

Lümf sisaldab vett, lahustunud valke, elektrolüüte, lipiide (eriti pärast sööki), rakujääke ja rakkude populatsioone nagu lümfotsüüdid (B- ja T-rakud), makrofaagid ning vahel ka bakterid või viirusosakesed. Pärast rasvarikka sööki on peensoolest tulev lümf tihedam ja võib olla piimjas — see vedelikutüüpi nimetatakse tšülsiks (chyle).

Kuidas lümf liigub

• Lümfivool on peamiselt ühesuunaline tänu ventiilidele lümfisoonte seinas.
• Liikumist soodustavad skeletilihaste kokkutõmbed, hingamisliigutused (respiratoorne pump), veresoonte lähedus ja lümfitraktide seina väikesed peristaltilised kokkutõmbed.
• Mõned loomaliigid või selgroogsed võivad omada eripäraseid struktuure (nt kahepaiksetel "lümfisüdamed"), mis aitavad lümfi edasi pumpada.

Seotud elundid ja nende roll

• Põrn — filtreerib verd, eemaldab vananenud vererakke ja osaleb immuunvastustes.
• Tüümus — tähtis T-lümfotsüütide küpsemisel noores eas.
• Luuüdi — kus tekivad vererakud ja B-lümfotsüütide esialgne arenguaste.
• Peyeri laigud ja jämesoole lümfikoe — jälgivad soolestiku mikrobiootasid ja aitavad piirata patogeenset sissekannet seedetraktist.

Haigused ja kliiniline tähtsus

• Lümfadenopaatia — lümfisõlmede suurenenud seisund, mida põhjustavad infektsioonid, põletikud või pahaloomulised protsessid.
• Lümfödeem — kroniline turse, mis tekib lümfivedeliku väljavoolu häire tõttu (nt pärast lümfisõlmede eemaldamist või raviga kahjustust). Ravi hõlmab kokkusurumisteraapiat, manuaalset lümfide rootsimist, liikumist ja nahahooldust.
• Lümfisüsteemi vähk — nagu lümfoomid ja leukeemia, mis mõjutavad lümfotsüütide tootmist või funktsiooni.
• Metastaaside levik — vähirakud kasutavad sageli lümfisooni levimiseks; selle tõttu uuritakse sageli nn "sentinel-lümfisõlme".
• Infektsioonid — näiteks bakteriaalne lümfangiit või lümfadenitiis, mille korral võivad lümfisooned ja -sõlmed põletikuliselt reageerida.

Diagnoos ja ravi

Diagnoosimiseks kasutatakse kliinilist läbivaatust, vereanalüüse, ultraheli, kompuutertomograafiat, magnetresonantstomograafiat ja vajadusel lümfisõlme biopsiat. Lümfosintigraafia (lymphoscintigraphy) aitab kaardistada lümfivoolu. Ravi sõltub põhjusest: infektsiooni korral antibiootikumid, lümfödeemi korral taastusravi ja kompressioon, pahaloomuliste haiguste korral keemia-, kiir- või immunoteraapia ning kirurgiline sekkumine, kui vajalik.

Kokkuvõte

Lümfisüsteem on eluline osa keha vedelikutasakaalu hoidmisel ja immuunkaitses. See filtreerib ja transpordib rakkudevahelist vedelikku, osaleb patogeenide eemaldamises, aitab rasvu imendada ning toetab immuunvastust lümfisõlmede ja seotud organite abil. Selle häired võivad põhjustada turset, infektsioone või soodustada haiguse levikut, mistõttu on lümfisüsteemi tervis oluline kogu organismi heaolule.

Küsimused ja vastused

K: Mis on lümfisüsteem?

K: Mida see transpordib?

K: Kuidas takistab see infektsiooni levikut?

K: Kus on mõned lümfisõlmede tavalised kohad?

K: Kuidas jõuab enamik lümfist imetajate vereringesse tagasi?

K: Kas on olemas selgroogseid loomi, kellel on keerulisemad süsteemid kui imetajatel?

Otsing