Kongo Demokraatlik Vabariik (prantsuse keeles République démocratique du Congo), tuntud ka lühidalt kui Kongo-Kinshasa, on riik Kesk-Aafrikas. Aastatel 1971–1997 kandis riik nime Zaïre. Pindala poolest on see Aafrika teine ja maailmas üks suurimaid riike (ligikaudu 2 344 858 km²). Rahvaarv on kiiresti kasvanud ja 2023. aasta hinnangute järgi on see ligikaudu 110 miljonit, mistõttu on Kongo Demokraatlik Vabariik üks rahvarohkemaid Aafrika riike. Ametlikuks keeleks on prantsuse, ent laialt levitatud emakeeled on näiteks lingala, kiswahili, tshiluba ja kikongo.
Kongo Demokraatlik Vabariik piirneb põhjas Kesk-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Sudaaniga, idas Uganda, Rwanda ja Burundiga, lõunas Sambia ja Angolaga, läänes Kongo Vabariigiga, Angola eksklaaviga Cabinda ning Atlandi ookeaniga. Tansaaniast eraldab riiki idas Tanganjika järv. Riigil on ligipääs ookeanile umbes 40 km pikkuse Atlandi-rannikuga Muanda piirkonnas ning täiendav väljapääs merele on umbes 9 km laiuse Kongo jõe suudme kaudu, mis suubub Guinea lahte. Riigi elanikkonna religioosne koosseis on suurel määral kristlik.
Peamised faktid
- Pealinn: Kinshasa (suurim linn ja poliitiline keskus)
- Pindala: ~2 344 858 km²
- Rahvaarv: ~110 miljonit (2023. aasta hinnang)
- Ametlik keel: prantsuse (prantsuse)
- Rahvuslikud keeled: lingala, kiswahili, tshiluba, kikongo jt
Geograafia ja kliima
Riigi keskosas asub ulatuslik Kongo jõgi ja selle suur vesikond, moodustades Aafrika peamise vihmametsa- ehk Kongo basseini. Kliima ulatub ekvatoriaalsest (rohke vihma, tihe sademetevöönd) troopilisse ja suvel kuivav savannini lõuna- ja idaosas. Madalikel rannikualadel on troopiline kliima, idaalade kõrgematel mägistes piirkondades aga jahedam ning niiskem kliima.
Loodus ja elurikkus
Kongo basseini vihmametsad on maailmas Amazonase järel suuruselt teine vihmametsapiirkond, kus elab palju ohustatud liike: šimpansid, bonobod, gorillad, rikkalik linnustik ja suur hulk taimeliike. Riigis on ka märkimisväärsed mineraalivarud (teisaldusväärselt suurad kaevandused kroomi, vaske, koobalti, tsingi ning teemantide osas), mistõttu on see majanduslikult oluliste ressursside paik. Samas on looduslike alade kaitse, metsaraie ja ebaseaduslike kaevanduste reguleerimine suureks väljakutseks.
Majandus
Majandus põhineb suurel määral loodusvaradel: kaevandustööstus (eriti koobalt ja vask), põllumajandus (kohv, banaanid, maniokk, mais) ja naftaekstraheerimine. Kuigi ressursid on rikkalikud, on majandusnäitajad piirkonniti ebavõrdsed — infrastruktuuri, transpordi ja halduse puudulikkus, korruptsioon ning pikaajalised konfliktid piiravad majanduse sissetulekut ja arengu mõju rahvale.
Ajalugu ja poliitika
Koloniaalajastul oli territoorium Belgia Kongo (Belgia kuninga ja hiljem Belgia võimu all). 1960. aastal saavutati iseseisvus. 1971–1997 kandis riik nime Zaïre. Pärast iseseisvust on riik kogenud pikki ja keerulisi riigivalitsemise perioode, mitmeid konflikte ning korduvaid rahvusvahelisi sekkumisi, eriti idaosas. Halduse põhistruktuuriks on provintsid, kuid valitsemine on sageli tõrjutud kohalikest relvarühmitustest ja haldusprobleemidest.
Sotsiaalsed ja humanitaarsed väljakutsed
Riik seisab silmitsi mitmete raskete probleemidega: relvakonfliktid ja julgeolekukriisid idaosas, suur sisepõgenike arv, vaesus, nõrk tervishoiusüsteem (nt epideemiad nagu Ebola on ajaloos kordunud), piiratud haridusvõimalused ja nõrgad kommunikatsiooniteed. Rahvusvaheline abi ja ÜRO missioonid töötavad tihedalt kohalike võimudega, ent olukord püsib paljudes piirkondades ebastabiilne.
Kultuur
Kultuuriliselt on riik väga mitmekesine: seal elab sadu etnilisi gruppe ja on rikkalik muusikaline traditsioon (nt soukous, rumba ja kaasaegne Kongosta pärit popmuusika). Kirjanduslik ja kunstiline väljendus on samuti tugev, eriti Kinshasa urbanistlikus kultuuris. Enamik elanikest on kristlased, avaldudes paljuski katoliku ja erinevate protestantlike kirikute vormis, kuid esineb ka traditsioonilisi uskumusi ja islamit.
Tulevik
Riigi edasine areng sõltub paljuski poliitilise stabiilsuse taastamisest, julgeolekuolukorra paranemisest idaosas, õiglasemast ressursside jagamisest ning investeeringutest infrastruktuuri, haridusse ja tervishoidu. Kongo Demokraatlik Vabariik omab suurt potentsiaali tänu oma loodusvaradele ja noorele rahvastikule, kuid selle täielikuks realiseerimiseks on vaja ulatuslikke siseriiklikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi.
