Kongo Demokraatlik Vabariik – asukoht, rahvaarv ja põhifaktid
Kongo Demokraatliku Vabariigi asukoht, üle 71 mln elanikku, ajaloo, naaberriigid ja peamised faktid ühes kompaktsetes ja usaldusväärsetes ülevaates.
Kongo Demokraatlik Vabariik (prantsuse keeles République démocratique du Congo), tuntud ka lühidalt kui Kongo-Kinshasa, on riik Kesk-Aafrikas. Aastatel 1971–1997 kandis riik nime Zaïre. Pindala poolest on see Aafrika teine ja maailmas üks suurimaid riike (ligikaudu 2 344 858 km²). Rahvaarv on kiiresti kasvanud ja 2023. aasta hinnangute järgi on see ligikaudu 110 miljonit, mistõttu on Kongo Demokraatlik Vabariik üks rahvarohkemaid Aafrika riike. Ametlikuks keeleks on prantsuse, ent laialt levitatud emakeeled on näiteks lingala, kiswahili, tshiluba ja kikongo.
Kongo Demokraatlik Vabariik piirneb põhjas Kesk-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Sudaaniga, idas Uganda, Rwanda ja Burundiga, lõunas Sambia ja Angolaga, läänes Kongo Vabariigiga, Angola eksklaaviga Cabinda ning Atlandi ookeaniga. Tansaaniast eraldab riiki idas Tanganjika järv. Riigil on ligipääs ookeanile umbes 40 km pikkuse Atlandi-rannikuga Muanda piirkonnas ning täiendav väljapääs merele on umbes 9 km laiuse Kongo jõe suudme kaudu, mis suubub Guinea lahte. Riigi elanikkonna religioosne koosseis on suurel määral kristlik.
Peamised faktid
- Pealinn: Kinshasa (suurim linn ja poliitiline keskus)
- Pindala: ~2 344 858 km²
- Rahvaarv: ~110 miljonit (2023. aasta hinnang)
- Ametlik keel: prantsuse (prantsuse)
- Rahvuslikud keeled: lingala, kiswahili, tshiluba, kikongo jt
Geograafia ja kliima
Riigi keskosas asub ulatuslik Kongo jõgi ja selle suur vesikond, moodustades Aafrika peamise vihmametsa- ehk Kongo basseini. Kliima ulatub ekvatoriaalsest (rohke vihma, tihe sademetevöönd) troopilisse ja suvel kuivav savannini lõuna- ja idaosas. Madalikel rannikualadel on troopiline kliima, idaalade kõrgematel mägistes piirkondades aga jahedam ning niiskem kliima.
Loodus ja elurikkus
Kongo basseini vihmametsad on maailmas Amazonase järel suuruselt teine vihmametsapiirkond, kus elab palju ohustatud liike: šimpansid, bonobod, gorillad, rikkalik linnustik ja suur hulk taimeliike. Riigis on ka märkimisväärsed mineraalivarud (teisaldusväärselt suurad kaevandused kroomi, vaske, koobalti, tsingi ning teemantide osas), mistõttu on see majanduslikult oluliste ressursside paik. Samas on looduslike alade kaitse, metsaraie ja ebaseaduslike kaevanduste reguleerimine suureks väljakutseks.
Majandus
Majandus põhineb suurel määral loodusvaradel: kaevandustööstus (eriti koobalt ja vask), põllumajandus (kohv, banaanid, maniokk, mais) ja naftaekstraheerimine. Kuigi ressursid on rikkalikud, on majandusnäitajad piirkonniti ebavõrdsed — infrastruktuuri, transpordi ja halduse puudulikkus, korruptsioon ning pikaajalised konfliktid piiravad majanduse sissetulekut ja arengu mõju rahvale.
Ajalugu ja poliitika
Koloniaalajastul oli territoorium Belgia Kongo (Belgia kuninga ja hiljem Belgia võimu all). 1960. aastal saavutati iseseisvus. 1971–1997 kandis riik nime Zaïre. Pärast iseseisvust on riik kogenud pikki ja keerulisi riigivalitsemise perioode, mitmeid konflikte ning korduvaid rahvusvahelisi sekkumisi, eriti idaosas. Halduse põhistruktuuriks on provintsid, kuid valitsemine on sageli tõrjutud kohalikest relvarühmitustest ja haldusprobleemidest.
Sotsiaalsed ja humanitaarsed väljakutsed
Riik seisab silmitsi mitmete raskete probleemidega: relvakonfliktid ja julgeolekukriisid idaosas, suur sisepõgenike arv, vaesus, nõrk tervishoiusüsteem (nt epideemiad nagu Ebola on ajaloos kordunud), piiratud haridusvõimalused ja nõrgad kommunikatsiooniteed. Rahvusvaheline abi ja ÜRO missioonid töötavad tihedalt kohalike võimudega, ent olukord püsib paljudes piirkondades ebastabiilne.
Kultuur
Kultuuriliselt on riik väga mitmekesine: seal elab sadu etnilisi gruppe ja on rikkalik muusikaline traditsioon (nt soukous, rumba ja kaasaegne Kongosta pärit popmuusika). Kirjanduslik ja kunstiline väljendus on samuti tugev, eriti Kinshasa urbanistlikus kultuuris. Enamik elanikest on kristlased, avaldudes paljuski katoliku ja erinevate protestantlike kirikute vormis, kuid esineb ka traditsioonilisi uskumusi ja islamit.
Tulevik
Riigi edasine areng sõltub paljuski poliitilise stabiilsuse taastamisest, julgeolekuolukorra paranemisest idaosas, õiglasemast ressursside jagamisest ning investeeringutest infrastruktuuri, haridusse ja tervishoidu. Kongo Demokraatlik Vabariik omab suurt potentsiaali tänu oma loodusvaradele ja noorele rahvastikule, kuid selle täielikuks realiseerimiseks on vaja ulatuslikke siseriiklikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi.
Kongo Demokraatliku Vabariigi asukoht
Kongo Demokraatliku Vabariigi peamised jõed ja järved
Ajalugu
Kui Belgia Kongo sai iseseisvaks, võitlesid selle juhid üksteise vastu. Nõukogude Liit ja hiljem ÜRO aitasid hävitada rühmitusi, kes soovisid uue riigi iseseisvust.
Teine Kongo sõda, mis algas 1998. aastal, laastas riiki. Selles osales üheksa Aafrika riiki ja umbes kakskümmend relvastatud rühmitust. Vaatamata 2003. aastal sõlmitud rahulepingule jätkuvad võitlused riigi idaosas. Seal on vägistamiste ja muu seksuaalvägivalla levikut kirjeldatud kui maailma kõige hullemat. Sõda on maailma kõige surmavaim konflikt pärast Teist maailmasõda, kus alates 1998. aastast on hukkunud 5,4 miljonit inimest. Valdav enamus suri malaaria, kõhulahtisuse, kopsupõletiku ja alatoitluse tõttu.
Kongo Demokraatlik Vabariik oli varem kronoloogilises järjekorras Kongo Vaba Riik, Belgia Kongo, Kongo-Léopoldville, Kongo-Kinshasa ja Zaire (prantsuse keeles Zaïre). Kuigi riik kuulub ÜRO Kesk-Aafrika allpiirkonda, on ta Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) liikmena majanduslikult ja piirkondlikult seotud ka Lõuna-Aafrika Vabariigiga.
Geograafia
Riik piirneb Angola, Lõuna-Atlandi ookeani, Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Ruanda, Burundi, Tansaania üle Tanganjika järve ja Sambiaga.
Kesk-Aafrika Vabariigi pealinn on Kinshasa.
Kongo Demokraatlikus Vabariigis asuvad maailmapärandi objektid on Virunga rahvuspark (1979), Garamba rahvuspark (1980), Kahuzi-Biega rahvuspark (1980), Salonga rahvuspark (1984) ja Okapi looduskaitseala (1996).
Provints
Riik on jagatud kahekümne kuueks provintsiks. Seejärel jagunevad provintsid ringkondadeks. Piirkonnad jagunevad territooriumideks.
|
Seotud leheküljed
- Kongo Demokraatlik Vabariik olümpiamängudel
- Kongo Demokraatliku Vabariigi jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kongo Demokraatlik Vabariik?
V: Kongo Demokraatlik Vabariik on riik, mis asub Kesk-Aafrikas.
K: Mis oli riigi nimi aastatel 1971-1997?
V: Riik oli aastatel 1971-1997 tuntud kui Zaïre.
K: Milline on riigi rahvaarv maailmas?
V: Kongo Demokraatlik Vabariik on maailma üheksateistkümnes kõige suurema rahvaarvuga riik, kus elab üle 71 miljoni inimese.
K: Millised riigid piirnevad Kongo DV-ga põhjas?
V: Kongo Demokraatlik Vabariik piirneb põhja pool Kesk-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Sudaaniga.
K: Milline on Kongo Demokraatliku Vabariigi juurdepääs ookeanile?
V: Kongo Demokraatlikul Vabariigil on juurdepääs Atlandi ookeanile 40 km pikkuse rannajoonelõigu kaudu Muandas ja Kongo jõe suudme kaudu, mis on umbes 9 km lai ja suubub Guinea lahte.
Küsimus: Milline on Kongo Demokraatliku Vabariigi kristliku elanikkonna koguarv Aafrikas?
V: Kongo Demokraatlikus Vabariigis on kristlaste kogurahvastik Aafrika teisel kohal.
Küsimus: Millised riigid piirnevad Kongo DV-ga idas?
V: Kongo Demokraatlik Vabariik piirneb idas Uganda, Rwanda ja Burundiga.
Otsige