Kongo Demokraatliku Vabariigi jõed – täielik loend ja lühikirjeldus

See on KongoDemokraatliku Vabariigi ojade ja jõgede nimekiri.

Sisu:

  • Top
  • 0-9
  • A
  • B
  • C
  • D
  • E
  • F
  • G
  • H
  • I
  • J
  • K
  • L
  • M
  • N
  • O
  • P
  • Q
  • R
  • S
  • T
  • U
  • V
  • W
  • X
  • Y
  • Z

Ülevaade

Kongo Demokraatlik Vabariik (Kongo-Kinshasa) asub suuresti Kongo jõe valgalal, mis on Aafrika suurim voolustik pindalalt ja maailmas üks tähtsamaid. Kongo (Zaire) jõgi on teisejärguliselt Aafrika pikim (peale Niiluse mõistetes) ja kõige sügavam maailmas mitmetes lõikudes — sellega on seotud suur hulk tema lisajõgesid, mis ulatuvad kaugetest ekvatoriaalse metsastemaa piirkondadest kuni Ida-Aafrika järvedeni.

Peamised jõed ja lühikirjeldused

  • Kongo (Zaire) jõgi – riigi peamine veetee, kogu valglapiiride keskne arter. Kongo jõgi on ülisuure veehulgaga, väga sügav ja laialdane; selle alamjooksul asuvad Inga juga ja hüdroenergeetilised potentsiaalid.
  • Lualaba – peajõgi, mida sageli peetakse Kongo jõe alguseks. Saades vett Ida-Kongo kõrgustikelt, läbib Lualaba pikad jõekurvid ja koondub hiljem Kongo jõkke.
  • Kasaï (Kasai) – suur vasakkallastik Kongo jõele, olulise rolliga regiooni sadevee kogumisel. Kasaï ja selle lisajõed (nt. Sankuru) voolavad suures osas savannialadel.
  • Sankuru – Kasaï olulisim lisajõgi, kogub vett DRC keskosast ja suubub Kasaï'sse.
  • Ubangui (Ubanghi, Ubangi) – Kongo suuremate tribüütide hulgast üks mahukamaid; moodustub Uele ja Mbomou jõgede liitumisel ning moodustab osaliselt riigipiiri Kesk-Aafrika Vabariigiga.
  • Uele – põhiosa Ubangi voolustikust, algab põhjaterritooriumilt ja toidab suurt osa Ubangi hulkumisest.
  • Aruwimi (Ituri/Aruwimi) – algab Ituri metsast, on oluline vooluartii kirdepoolsetes vihmametsades ja suubub Kongo jõkke, kandes suurel määral orgaanilist aineid ja lisavett.
  • Lomami – märkimisväärne parempoolne lisajõgi Kongo jõele, voolab peamiselt troopilises metsas ja on tähtis kohalik transportimiseks.
  • Ruki – moodustub mõnede külgkondade ühinemisel ja suubub Kongo jõkke lähedal Mbandaka alal; Ruki alamjooksul on ulatuslikud soised alad ja delta-laadsed kooslused.
  • Lulonga – suuremad lisajõgede, nende vahel Maringa ja Lopori, võtmed kokku Lulonga voolu — tähtis bioloogilise mitmekesisuse piirkond.
  • Maringa ja Lopori – kaks metsadega kaetud jõge, mis ühinevad ja annavad suure osa Lulonga veevarustusest; piirkonnas on palju märgalasid ja igihaljas mets.
  • Tshuapa – metsadega kaetud valglaga jõgi, mis toidab Ruki/Lulonga-süsteemi ja mille ümbrus on tiheda põlismetsa ning rikkaliku loomastikuga.
  • Ituri – Ituri metsast algav jõgi, oluline nii kohaliku elatise kui metsastiku niiskuse ja ökosüsteemide säilitamise jaoks.
  • Ruzizi – voolab Lõuna-Ida Kongo ja naaberriikide vahel (Rwanda, Burundi), ühendades mõned Ida-Aafrika järved; kuigi väga suuresti piiriülene, mõjutab Ruzizi Kongo DT regiooni veesüsteeme.
  • Itimbiri – põhjas asuv jõgi, mis suubub Kongo jõkke, läbib savanne ja metsapiirkondi; oluline kohaliku transpordi ja kalanduse jaoks.
  • Lindi – mitme väiksema vooluga jõegrupp, mis on tähtis kohalikul tasandil ning moodustab osa laiemast veevõrgustikust.

Jõgede tähtsus ja omadused

  • Transpordi- ja majanduskanalid: paljud Kongo DRC jõed on peaaegu ainsad ligipääsetavad veeteed kaugemates, maanteevõrgustikuga vähe ühendatud piirkondades — laevandus, kaupade liikumine ja kohalik kaubandus toetuvad neile tugevalt.
  • Hüdroenergeetika: Kongo jõgi on tohutu hüdroressurss, Inga juga allpool Kinshasat on üks potentsiaalselt maailma suuremaid hüdroelektriprojekte (Inga I, II ja võimalik Inga III / Grand Inga arendus).
  • Ökoloogia: jõed toetavad ulatuslikke vihmametsasid, märgalasid ja kuivemaid savannipiirkondi: need alad on väga mitmekesise loomastiku ja taimestikuga ning olulised kliimareguleerijad.
  • Keskkonnaprobleemid: deforestsatsioon, kaevandustegevus, sademete muutused ja saastumine mõjutavad jõesüsteemide tervist ning kalavarude ja elupaikade püsimist.

Alfabeetiline valik (märksõnadena)

Alljärgnevalt on toodud levinumad ja geograafilist tähendust omavad Kongo Demokraatliku Vabariigi jõed ning mõned nende olulisemad lisajõed. See ei ole ammendav kõigi väikeste ojakeste kohta, kuid hõlmab suuremaid voolustikke ja tuntumaid lisajõgesid.

  • A: Aruwimi, Alima
  • B: Bomu / Mbomou (osa Ubangi moodustamisel)
  • C: (C-kirjaga kohanimed on harvemad kohalikes jõenimetustes)
  • D: Dungu (Uele lisajõgi)
  • I: Ituri, Itimbiri
  • K: Kongo, Kasaï (Kasai), Kole
  • L: Lualaba, Lomami, Lulonga, Lindi
  • M: Maringa, Mbomou, Momboyo
  • R: Ruki, Ruzizi
  • S: Sankuru, Sanga
  • T: Tshuapa, Tshopo
  • U: Ubangui (Ubanghi), Uele

Kokkuvõte

Kongo Demokraatliku Vabariigi jõevõrk on maailma üks mitmekesisemaid ja veerikkamaid. Jõed ühendavad riigi eri piirkondi, toetavad majandust ning säilitavad unikaalse ökosüsteemi. Neid vooluartte mõjutavad nii looduslikud protsessid kui ka inimtegevus — nende kestlik haldamine on võtmetähtsusega nii kohalike kogukondade kui ka laiemate globaalse keskkonnahuvide jaoks.

Kui soovite, võin koostada ka üksikasjalikuma, täpsema loendi iga jõe pikkuste, alamjõgede ja täpse asukoha andmetega või lisada kaardipilte ja navigatsiooniteavet.

Kongo Demokraatliku Vabariigi peamised jõed ja järvedZoom
Kongo Demokraatliku Vabariigi peamised jõed ja järved

A

Aruwimi

C

Chiloango - Kongo

E

Ebola

F

Fimi - Fwa

I

Inkisi

Kasai

Kasai - Kwango

L

Lomami - Lualaba - Luapula - Lubu - Lukaya - Lukenie - Lulonga - Luvua avonte

M

Mbomou

R

Ruzizi

S

Sankuru - Semliki

U

Ubangi - Uele


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3