Kongo jõgi (tuntud ka kui Zaire'i jõgi) on Aafrika suurim jõgi. Selle kogupikkus on 4700 km (2922 miili), mis teeb sellest Aafrika teise pikima jõe (Niiluse järel). Jõgi ja selle lisajõed voolavad läbi maailma suuruselt teise vihmametsade ala, mis on teine pärast Amazonase vihmametsa Lõuna-Ameerikas. Kongo bassein on üks planeedi suurimaid metsade, niitude ja märgalade komplekse ning mängib olulist rolli nii regioonilise kliima kui ka globaalsete süsinikuringete reguleerimisel.
Jõe vooluhulk on Amazonase järel maailma suuruselt teine ja valgala on Amazonase järel suuruselt teine. Tema valgala on veidi suurem kui Mississippi jõe oma. Kuna suur osa jõgikonnast asub ekvaatorist põhja ja lõuna pool, on selle vooluhulk püsiv, sest vähemalt ühel jõel on alati vihmaperiood. Kongo on saanud oma nime Kongo kuningriigi järgi, mis asus jõe suudmes. Kongo Demokraatlik Vabariik ja Kongo Vabariik, mõlemad riigid, mis asuvad jõe kaldal, on saanud oma nime Kongo järgi. Aastatel 1971-1997 kandis Kongo Demokraatlik Vabariik nime Zaire ja selle valitsus nimetas jõge Zaire'i jõeks.
Allikad ja voolutee
Kongo allikad asuvad Ida-Aafrika rift'i kõrgustikel ja mägedes, samuti Tanganyika järv ja Mweru järv, mis toidavad Lualaba jõge. See muutub seejärel Boyoma juga all Kongo jõeks. Kongo allikaks peetakse tavaliselt Sambias asuvat Chambeshi jõge, sest maailmas on levinud tava kasutada pikimat lisajõge, nagu Niiluse jõe puhul.
Kongo jõgi voolab Kisanganist vahetult allpool juga lääne suunas, seejärel paindub aeglaselt edelasse, möödub Mbandakast, ühineb Ubangi jõega ja suubub Malebo basseini (Stanley basseini). Kinshasa (endine Léopoldville) ja Brazzaville asuvad jõe vastaskaldal basseinis, kus jõgi aheneb ja langeb läbi mõne katarakti sügavatesse kanjonitesse (mida tuntakse ühiselt Livingstone'i juga), voolab mööda Matadi ja Boma ning suubub merre Muanda väikelinnas.
Vooluhulk, valgalas ja veevarud
Kongo keskmine vooluhulk jääb Amazonase järel teisele kohale ning on umbkaudu 40 000–45 000 m³/s (sõltuvalt mõõteperioodist). Valgala suurus ulatub hinnanguliselt ligikaudu mitme miljoni ruutkilomeetrini, muutes selle üheks maailma suurimaid vesivarude piirkondadeks. Tänu ekvaatoril asuvale asendile on vool püsiv ja hooajaliste kõikumiste mõju väiksem kui paljudel teistel suurematel jõgedel.
Ökoloogia ja elustik
Kongo oru vihmametsad ja märgalad on äärmiselt liigirikkad. Selles piirkonnas elavad näiteks madalate metsa gorillad, bonobod (ainult Kongo Demokraatlikus Vabariigis), okapi ning arvukalt linde, kahepaikseid ja putukaid. Jõe ise iseloomustab suur kalarikkus ning see on paljude kohalike kogukondade jaoks oluline toidu- ja elatusallikas. Samas ohustab seda elurikkust metsade raadamine, ulatuslik kaevandustegevus, saaste ning suured hüdroenergiaprojektid.
Inimene, majandus ja transport
Kongo jõe kallastel asuvad suured linnad — Kinshasa, Brazzaville, Kisangani, Mbandaka, Matadi jt — mille elu ja majandus sõltuvad suures osas jõe vesest ja transpordivõimalustest. Jõgi on paljudes lõikudes laevatatav ja seda on kasutatud kaupade ja inimeste vedamiseks juba sajandeid. Samas katkestavad kosed ja rapad (nt Boyoma juga, Livingstone'i juga / Livingstone Falls) laevatatavuse mõnes lõigus ning sunnivad kaupa ümber laadima.
Hüdroelektriline potentsiaal on Kongo jõe ääres väga suur. Eriti tuntud on Inga koses asuv Inga hüdroelektrijaam ning plaanid Grand Inga projektiks, mis võiks saada maailma üheks suurimaks hüdroelektriapargiks, kui seda täielikult realiseeritakse. Sellised projektid pakuvad suurt energiapotentsiaali, kuid nende elluviimine tõstatab ka keskkonna- ja sotsiaalseid küsimusi.
Ajalugu ja kultuur
Kongo jõgi on läbi ajaloo olnud oluliseks ärategijaks kohalike rahvaste elu- ja kaubateede kujunemisel. Euroopa avastajate seas on tuntud Henry Morton Stanley uurimised 19. sajandil, mille käigus jõgi sai laiemat rahvusvahelist tähelepanu. Jõe basin on koduks paljudele etnilistele gruppidele, kelle kultuurid ja keeltes peegelduvad rikas suhe jõe ja metsaga.
Tänased väljakutsed
Kongo jõe piirkond seisab silmitsi mitmete keskkonna- ja majanduslike probleemidega: metsade raie, ebaseaduslik kaevandamine, saastumine ning sotsiaalsed pinged mõjuvates riikides. Samuti on väljakutseks tasakaalu leidmine suurte energiainvesteeringute ja kohalike kogukondade eluvõimaluste ning looduskeskkonna kaitse vahel. Rahvusvaheline koostöö ja jätkusuutlik planeerimine on vajalikud, et säilitada selle tähtsa veesüsteemi ökoloogiline väärtus tulevastele põlvedele.
Kokkuvõttes on Kongo jõgi üks Aafrika tähtsamaid loodusvarasid: suur, mitmekesine ja geopoliitiliselt oluline, pakkudes nii võimalusi kui ka vastutust selle kaitsmisel ja mõistlikul kasutamisel.
