Henry Morton Stanley — Walesi ajakirjanik ja Kesk-Aafrika maadeuurija
Henry Morton Stanley — Walesi ajakirjanik ja vastuoluline Kesk-Aafrika maadeuurija. Biograafia: Livingstone’i otsingud, Kongo- ja Niiluse-retked ning ekspeditsioonide pärand.
Sir Henry Morton Stanley GCB (sündinud John Rowlands; 28. jaanuar 1841 – 10. mai 1904) oli Walesi ajakirjanik ja maadeuurija. Ta sai kuulsaks oma Kesk-Aafrika uurimisretkedega ning eelkõige misjonär ja maadeuurija David Livingstone'i otsimisega ja leidmisega. Stanley on kirjeldatud nii avastusretkede julguse kui ka oma ekspeditsioonide julmade meetodite tõttu.
Varajane elu ja algus ajakirjanikuna
Stanley sündis Walesis vaestes oludes ja kasvas noorena keerulistes tingimustes. Noorena läks Ameerika Ühendriikidesse, töötas merenduses ja teenis ajakirjanikuna; ta töötas mitme ameerika ajalehe juures ning sai kogemuse maastikureportaažide ja uuriva ajakirjanduse alal. Tema kirjutised ja retked tõid talle tähelepanu ning andsid aluse hilisemale tööle Aafrika uurimisel.
Kohtumine Livingstone'iga ja esimesed ekspeditsioonid
1871. aastal, kui New York Herald talle makstud ekspeditsiooniga Kesk-Aafrikasse laiusid, leidis Stanley lagunenud ja haiglasliku Livingstone’i ning kuulus lausekujundus "Dr. Livingstone, I presume?" on seotud selle kohtumisega. Stanley avaldas sellest otsingust raamatud ja artiklid, mis suurendasid tema kuulsust Euroopas ja Ameerikas. Pärast Livingstone’i kohtumist juhtis ta ja osales mitmetel kauakestvatel uurimisretkedel, otsides Niiluse ülemjooksu allikaid ja kaardistades suuri alasid Kongo basseinis.
Kongo ja koostöö Belgia monarhiaga
Stanley töötas 1870. ja 1880. aastatel aktiivselt Kongo piirkonnas. Ta osales Kongo jõestiku kaardistamisel ja aitas luua logistikat ning infrastruktuuri, mida kasutasid hiljem Euroopa võimud, sealhulgas Belgia kuningas Leopold II. Stanley retked ja juhendid soodustasid Euroopast pärit kaubandustegevust ning koloniaalset kontrolli Kongo üle. Tema 1878. aastal ilmunud teos Through the Dark Continent andis laia publiku ette temast kujutise kui rasketest oludest jagu saavast uurijast.
Emin Pasha abiekspeditsioon ja vägivalla küsimus
1880. ja 1890. aastatel juhtis Stanley ka mitmeid teisi suurskaala ekspeditsioone, sealhulgas nii-öelda Emin Pasha abiekspeditsiooni. Paljud neist retkedest olid keerulised ja verised: ekspeditsioonide ajal kasutati vägivallaaktidena rongkäike, karistusi, relvastatud lahinguid ja sunnitööd. Stanley tegevus on seotud suure inimkaotuse ja kuritarvitustega nii kohalike elanike kui ka mõnede kaaslaste seas. Tema meetodite ja otsuste tõttu on ta pälvinud teravat kriitikat ning tema nimi on Aafrikas ja akadeemilistes keskustes jätkuvalt vastuoluline.
Kirjanduslik pärand ja poliitiline tegevus
Stanley kirjutas mitmeid reisikirju ja memuaariraamatuid, mis kandsid tema kuulsust edasi laiemale rahvahulgale. Tema teosed andsid Euroopale pildi Kesk-Aafrikast ja mõjutasid avalikku arvamust ning poliitilisi otsuseid. 1899. aastal tunnustati teda rüütlina ning aastatel 1895–1900 oli ta Lambethi põhjaosa parlamendiliige, osaledes sellega ka poliitikas Suurbritannias.
Hinnang ja pärand
Stanley on ajaloovaates vastuoluline kuju: ühel pool tema oskused ekspeditsioonide juhtimisel, kaardistamine ja kirjanduslik tegevus, mis avardasid teadmisi Kesk-Aafrika kohta; teisel pool süüdistused julmuses, vägivallas ja kolonialistlikus rollis, mis lõi aluse Belgia Kongo hilisemale ärakasutamisele. Tema pärandit vaadeldakse tänapäeval kriitiliselt, rõhutades nii tema saavutusi kui ka nende inimlikke ja moraalseid tagajärgi.
Stanley suri 10. mail 1904. Tema elu ja tegevus jäävad uurijate, ajaloolaste ja laiema avalikkuse uurimisobjektiks ning tema lugu illustreerib keerulist seost avastuste, ajakirjanduse, imperialismi ja inimõiguste küsimuste vahel.
Varajane elu
Stanley ei tundnud kunagi oma isa ja ema jättis ta pärast sündi maha. Tema sünnitunnistusel on ta kirjeldatud kui John Rowlands, kes on ebapoeg. Ebaseaduslikkuse häbimärgistus oli talle kogu elu raske.
New Orleansis nimetas ta end ümber Henry Morgan Stanleyks, astus Konföderatsiooniarmeesse ja võeti vangi. Ta liitus liidu armeega ja hiljem liidu mereväega.
Livingstone'i leidmine
1869. aastal sai Stanley New York Heraldi tellimuse leida šoti misjonär ja maadeuurija David Livingstone, kes oli teadaolevalt Aafrikas, kuid kellest polnud juba mõnda aega midagi kuulda. Stanley jutu järgi küsis ta, kui palju ta võiks kulutada. Vastus oli: "Tõmba nüüd 1000 naelsterlingit, ja kui oled selle ära kasutanud, tõmba veel 1000 naelsterlingit, ja kui see on kulutatud, tõmba veel 1000 naelsterlingit, ja kui oled selle ära kasutanud, tõmba veel 1000 naelsterlingit ja nii edasi - KUI LEIA LIVINGSTONE!". Stanley oli mitu aastat lobitsenud oma tööandjat, et see ekspeditsioon toimuks.
Stanley leidis Livingstone'i 10. novembril 1871. aastal Ujijist Tanganjika järve lähedal tänapäeva Tansaanias. Ta võis teda tervitada nüüdseks kuulsaks saanud repliigiga "Doktor Livingstone, ma oletan?". See võis olla ka väljamõeldis, sest Stanley rebis oma päevikust välja kohtumist puudutavad leheküljed.
Kongo jõe uurimine
1874. aastal rahastas New York Herald koostöös Briti Daily Telegraphiga Stanley järjekordset ekspeditsiooni Aafrika mandrile. Üks tema missioonidest oli lahendada viimane suur Aafrika mõistatus, jälgides Kongo jõe kulgemist merre. Selle ekspeditsiooni raskust on raske üle hinnata. Stanley kasutas lõikepaate, et läbida suured kataraktid, mis eraldasid Kongo jõe eri osadeks. Paadid tuli lahti võtta ja ümber koskede transportida, enne kui need järgmisel jõelõigul sõitmiseks ümber ehitati. Pärast 999 päeva möödumist, 9. augustil 1877, jõudis Stanley portugallaste Boma eelpostini, mis asus umbes 100 km kaugusel Kongo jõe suudmest. Alustades 356 inimesega, jõudis ta Boma'sse 114 ellujäänuga ja oli ainus allesjäänud eurooplane. Ta kirjutas oma katsumustest oma raamatus "Läbi pimeda kontinendi".
Henry Stanley koos eelkolonni ohvitseridega, Kairo, 1890. Vasakult: Dr. Thomas Heazle Parke, Robert H. Nelson, Henry Stanley, William G. Stairs ja Arthur Jephson.
Kongo nõudmine Belgia kuningale
Stanley poole pöördus Belgia kuningas Leopold II, ambitsioonikas Belgia monarh. Kuningas organiseeris 1876. aastal rahvusvahelise teadusliku ja filantroopilise (heategevusliku) ühinguna maskeeritud erahaldusettevõtte. Ta nimetas seda Rahvusvaheliseks Aafrika Assotsiatsiooniks.
Kuningas rääkis oma kavatsusest tutvustada lääne tsivilisatsiooni ja tuua religioon sellesse Aafrika ossa. Ta ei maininud, et ta tahtis maad endale nõuda. Oma elu lõpul oli kuningas kibestunud, et tema loodud Kongo Vaba Riik rikuti selle hoolimatu valitsuse poolt ära. Samuti võis magamishaiguse levik kogu Kesk-Aafrikas olla põhjustatud Stanley tohutu pagasirongi ja Emin pasa abiekspeditsiooni liikumisest.
Henry M. Stanley 1884. aastal
Emin Pasha abiekspeditsioon
1886. aastal juhtis Stanley Emin Pasha abiekspeditsiooni, et "päästa" Lõuna-Sudaanis asuva Ekvatoria kuberner Emin Pasha. Kuningas Leopold II nõudis, et Stanley läheks pikemat teed Kongo jõe kaudu. Ta lootis saada rohkem territooriumi. Pärast tohutuid raskusi ja suuri inimkaotusi kohtus Stanley 1888. aastal Eminiga, kaardistas Ruwenzori mäeaheliku ja Edwardi järve ning väljus koos Emini ja tema ellujäänud järgijatega 1890. aasta lõpus sisemaalt.
See ekspeditsioon määras Stanley nime teiste eurooplaste käitumise tõttu: Briti härrad ja sõjaväeohvitserid. Üks armee major lasti kandis maha pärast seda, kui ta käitus äärmiselt julmalt. James Sligo Jameson, iiri viskitootja Jameson's pärija, ostis 11-aastase tüdruku ja pakkus teda kannibaalidele, et dokumenteerida ja visandada, kuidas teda keedeti ja söödi. Stanley sai sellest teada alles siis, kui Jameson oli palavikku surnud.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Sir Henry Morton Stanley?
V: Sir Henry Morton Stanley oli Walesi ajakirjanik ja maadeuurija, kes oli tuntud oma Kesk-Aafrika uurimise, David Livingstone'i otsingute, Niiluse allika otsimise ja Kongo basseinis tehtud tööde poolest.
K: Kuidas sai Stanley kuulsaks?
V: Stanley sai kuulsaks oma Kesk-Aafrika uurimise ja David Livingstone'i otsingute tõttu. Kui ta leidis Livingstone'i, küsis Stanley väidetavalt: "Dr. Livingstone, ma oletan?".
K: Mille poolest on Stanley tuntud peale Livingstone'i otsimise?
V: Stanley on tuntud Niiluse allika otsimise, Kongo vesikonnas tehtud töö ja Emin Pasha abiekspeditsiooni juhtimise poolest.
K: Miks imetlesid ja toetasid Stanley'd väga Briti ja Belgia monarhia?
V: Hoolimata tema ekspeditsioonide ajal toime pandud aafriklaste julmusest ja mõrvadest imetlesid ja toetasid Briti ja Belgia monarhiaid Stanley'd tema uurimis- ja poliitilise töö eest Aafrikas.
K: Milline oli Stanley tapmise määr Aafrika uurijate seas?
V: Stanley on Aafrika maadeavastajate seas kõige suurema tapmismääraga, mis tuleneb tema ekspeditsioonide ajal aafriklaste julmusest ja mõrvadest.
K: Milline oli Stanley poliitiline karjäär?
V: Stanley oli aastatel 1895-1900 Lambeth Northi parlamendiliige.
K: Mis oli Stanley sünninimi?
V: Stanley sünninimi oli John Rowlands.
Otsige