Sir Henry Morton Stanley GCB (sündinud John Rowlands; 28. jaanuar 1841 – 10. mai 1904) oli Walesi ajakirjanik ja maadeuurija. Ta sai kuulsaks oma Kesk-Aafrika uurimisretkedega ning eelkõige misjonär ja maadeuurija David Livingstone'i otsimisega ja leidmisega. Stanley on kirjeldatud nii avastusretkede julguse kui ka oma ekspeditsioonide julmade meetodite tõttu.
Varajane elu ja algus ajakirjanikuna
Stanley sündis Walesis vaestes oludes ja kasvas noorena keerulistes tingimustes. Noorena läks Ameerika Ühendriikidesse, töötas merenduses ja teenis ajakirjanikuna; ta töötas mitme ameerika ajalehe juures ning sai kogemuse maastikureportaažide ja uuriva ajakirjanduse alal. Tema kirjutised ja retked tõid talle tähelepanu ning andsid aluse hilisemale tööle Aafrika uurimisel.
Kohtumine Livingstone'iga ja esimesed ekspeditsioonid
1871. aastal, kui New York Herald talle makstud ekspeditsiooniga Kesk-Aafrikasse laiusid, leidis Stanley lagunenud ja haiglasliku Livingstone’i ning kuulus lausekujundus "Dr. Livingstone, I presume?" on seotud selle kohtumisega. Stanley avaldas sellest otsingust raamatud ja artiklid, mis suurendasid tema kuulsust Euroopas ja Ameerikas. Pärast Livingstone’i kohtumist juhtis ta ja osales mitmetel kauakestvatel uurimisretkedel, otsides Niiluse ülemjooksu allikaid ja kaardistades suuri alasid Kongo basseinis.
Kongo ja koostöö Belgia monarhiaga
Stanley töötas 1870. ja 1880. aastatel aktiivselt Kongo piirkonnas. Ta osales Kongo jõestiku kaardistamisel ja aitas luua logistikat ning infrastruktuuri, mida kasutasid hiljem Euroopa võimud, sealhulgas Belgia kuningas Leopold II. Stanley retked ja juhendid soodustasid Euroopast pärit kaubandustegevust ning koloniaalset kontrolli Kongo üle. Tema 1878. aastal ilmunud teos Through the Dark Continent andis laia publiku ette temast kujutise kui rasketest oludest jagu saavast uurijast.
Emin Pasha abiekspeditsioon ja vägivalla küsimus
1880. ja 1890. aastatel juhtis Stanley ka mitmeid teisi suurskaala ekspeditsioone, sealhulgas nii-öelda Emin Pasha abiekspeditsiooni. Paljud neist retkedest olid keerulised ja verised: ekspeditsioonide ajal kasutati vägivallaaktidena rongkäike, karistusi, relvastatud lahinguid ja sunnitööd. Stanley tegevus on seotud suure inimkaotuse ja kuritarvitustega nii kohalike elanike kui ka mõnede kaaslaste seas. Tema meetodite ja otsuste tõttu on ta pälvinud teravat kriitikat ning tema nimi on Aafrikas ja akadeemilistes keskustes jätkuvalt vastuoluline.
Kirjanduslik pärand ja poliitiline tegevus
Stanley kirjutas mitmeid reisikirju ja memuaariraamatuid, mis kandsid tema kuulsust edasi laiemale rahvahulgale. Tema teosed andsid Euroopale pildi Kesk-Aafrikast ja mõjutasid avalikku arvamust ning poliitilisi otsuseid. 1899. aastal tunnustati teda rüütlina ning aastatel 1895–1900 oli ta Lambethi põhjaosa parlamendiliige, osaledes sellega ka poliitikas Suurbritannias.
Hinnang ja pärand
Stanley on ajaloovaates vastuoluline kuju: ühel pool tema oskused ekspeditsioonide juhtimisel, kaardistamine ja kirjanduslik tegevus, mis avardasid teadmisi Kesk-Aafrika kohta; teisel pool süüdistused julmuses, vägivallas ja kolonialistlikus rollis, mis lõi aluse Belgia Kongo hilisemale ärakasutamisele. Tema pärandit vaadeldakse tänapäeval kriitiliselt, rõhutades nii tema saavutusi kui ka nende inimlikke ja moraalseid tagajärgi.
Stanley suri 10. mail 1904. Tema elu ja tegevus jäävad uurijate, ajaloolaste ja laiema avalikkuse uurimisobjektiks ning tema lugu illustreerib keerulist seost avastuste, ajakirjanduse, imperialismi ja inimõiguste küsimuste vahel.
