Henry Morton Stanley
Sir Henry Morton Stanley GCB (sündinud John Rowlands; 28. jaanuar 1841 - 10. mai 1904) oli Walesi ajakirjanik ja maadeuurija. Ta oli kuulus oma Kesk-Aafrika uurimisretkedest ning misjonär ja maadeuurija David Livingstone'i otsingutest.
Kui ta leidis Livingstone'i, küsis Stanley väidetavalt: "Dr. Livingstone, ma oletan?". Stanley on tuntud ka Niiluse allika otsimise, Kongo basseinis tehtud töö ja Emin Pasha abiekspeditsiooni juhtimise poolest.
Stanley ekspeditsioonid on tuntud aafriklaste julmuse ja mõrvade poolest. Tema tapmiste arv on Aafrika uurijate seas kõige suurem. Sellele vaatamata imetlesid ja toetasid teda Briti ja Belgia monarhia väga ning 1899. aastal löödi ta rüütliks.
Stanley oli aastatel 1895-1900 Lambethi põhjaosa parlamendiliige.
Varajane elu
Stanley ei tundnud kunagi oma isa ja ema jättis ta pärast sündi maha. Tema sünnitunnistusel on ta kirjeldatud kui John Rowlands, kes on ebapoeg. Ebaseaduslikkuse häbimärgistus oli talle kogu elu raske.
New Orleansis nimetas ta end ümber Henry Morgan Stanleyks, astus Konföderatsiooniarmeesse ja võeti vangi. Ta liitus liidu armeega ja hiljem liidu mereväega.
Livingstone'i leidmine
1869. aastal sai Stanley New York Heraldi tellimuse leida šoti misjonär ja maadeuurija David Livingstone, kes oli teadaolevalt Aafrikas, kuid kellest polnud juba mõnda aega midagi kuulda. Stanley jutu järgi küsis ta, kui palju ta võiks kulutada. Vastus oli: "Tõmba nüüd 1000 naelsterlingit, ja kui oled selle ära kasutanud, tõmba veel 1000 naelsterlingit, ja kui see on kulutatud, tõmba veel 1000 naelsterlingit, ja kui oled selle ära kasutanud, tõmba veel 1000 naelsterlingit ja nii edasi - KUI LEIA LIVINGSTONE!". Stanley oli mitu aastat lobitsenud oma tööandjat, et see ekspeditsioon toimuks.
Stanley leidis Livingstone'i 10. novembril 1871. aastal Ujijist Tanganjika järve lähedal tänapäeva Tansaanias. Ta võis teda tervitada nüüdseks kuulsaks saanud repliigiga "Doktor Livingstone, ma oletan?". See võis olla ka väljamõeldis, sest Stanley rebis oma päevikust välja kohtumist puudutavad leheküljed.
Kongo jõe uurimine
1874. aastal rahastas New York Herald koostöös Briti Daily Telegraphiga Stanley järjekordset ekspeditsiooni Aafrika mandrile. Üks tema missioonidest oli lahendada viimane suur Aafrika mõistatus, jälgides Kongo jõe kulgemist merre. Selle ekspeditsiooni raskust on raske üle hinnata. Stanley kasutas lõikepaate, et läbida suured kataraktid, mis eraldasid Kongo jõe eri osadeks. Paadid tuli lahti võtta ja ümber koskede transportida, enne kui need järgmisel jõelõigul sõitmiseks ümber ehitati. Pärast 999 päeva möödumist, 9. augustil 1877, jõudis Stanley portugallaste Boma eelpostini, mis asus umbes 100 km kaugusel Kongo jõe suudmest. Alustades 356 inimesega, jõudis ta Boma'sse 114 ellujäänuga ja oli ainus allesjäänud eurooplane. Ta kirjutas oma katsumustest oma raamatus "Läbi pimeda kontinendi".
Henry Stanley koos eelkolonni ohvitseridega, Kairo, 1890. Vasakult: Dr. Thomas Heazle Parke, Robert H. Nelson, Henry Stanley, William G. Stairs ja Arthur Jephson.
Kongo nõudmine Belgia kuningale
Stanley poole pöördus Belgia kuningas Leopold II, ambitsioonikas Belgia monarh. Kuningas organiseeris 1876. aastal rahvusvahelise teadusliku ja filantroopilise (heategevusliku) ühinguna maskeeritud erahaldusettevõtte. Ta nimetas seda Rahvusvaheliseks Aafrika Assotsiatsiooniks.
Kuningas rääkis oma kavatsusest tutvustada lääne tsivilisatsiooni ja tuua religioon sellesse Aafrika ossa. Ta ei maininud, et ta tahtis maad endale nõuda. Oma elu lõpul oli kuningas kibestunud, et tema loodud Kongo Vaba Riik rikuti selle hoolimatu valitsuse poolt ära. Samuti võis magamishaiguse levik kogu Kesk-Aafrikas olla põhjustatud Stanley tohutu pagasirongi ja Emin pasa abiekspeditsiooni liikumisest.
Henry M. Stanley 1884. aastal
Emin Pasha abiekspeditsioon
1886. aastal juhtis Stanley Emin Pasha abiekspeditsiooni, et "päästa" Lõuna-Sudaanis asuva Ekvatoria kuberner Emin Pasha. Kuningas Leopold II nõudis, et Stanley läheks pikemat teed Kongo jõe kaudu. Ta lootis saada rohkem territooriumi. Pärast tohutuid raskusi ja suuri inimkaotusi kohtus Stanley 1888. aastal Eminiga, kaardistas Ruwenzori mäeaheliku ja Edwardi järve ning väljus koos Emini ja tema ellujäänud järgijatega 1890. aasta lõpus sisemaalt.
See ekspeditsioon määras Stanley nime teiste eurooplaste käitumise tõttu: Briti härrad ja sõjaväeohvitserid. Üks armee major lasti kandis maha pärast seda, kui ta käitus äärmiselt julmalt. James Sligo Jameson, iiri viskitootja Jameson's pärija, ostis 11-aastase tüdruku ja pakkus teda kannibaalidele, et dokumenteerida ja visandada, kuidas teda keedeti ja söödi. Stanley sai sellest teada alles siis, kui Jameson oli palavikku surnud.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Sir Henry Morton Stanley?
V: Sir Henry Morton Stanley oli Walesi ajakirjanik ja maadeuurija, kes oli tuntud oma Kesk-Aafrika uurimise, David Livingstone'i otsingute, Niiluse allika otsimise ja Kongo basseinis tehtud tööde poolest.
K: Kuidas sai Stanley kuulsaks?
V: Stanley sai kuulsaks oma Kesk-Aafrika uurimise ja David Livingstone'i otsingute tõttu. Kui ta leidis Livingstone'i, küsis Stanley väidetavalt: "Dr. Livingstone, ma oletan?".
K: Mille poolest on Stanley tuntud peale Livingstone'i otsimise?
V: Stanley on tuntud Niiluse allika otsimise, Kongo vesikonnas tehtud töö ja Emin Pasha abiekspeditsiooni juhtimise poolest.
K: Miks imetlesid ja toetasid Stanley'd väga Briti ja Belgia monarhia?
V: Hoolimata tema ekspeditsioonide ajal toime pandud aafriklaste julmusest ja mõrvadest imetlesid ja toetasid Briti ja Belgia monarhiaid Stanley'd tema uurimis- ja poliitilise töö eest Aafrikas.
K: Milline oli Stanley tapmise määr Aafrika uurijate seas?
V: Stanley on Aafrika maadeavastajate seas kõige suurema tapmismääraga, mis tuleneb tema ekspeditsioonide ajal aafriklaste julmusest ja mõrvadest.
K: Milline oli Stanley poliitiline karjäär?
V: Stanley oli aastatel 1895-1900 Lambeth Northi parlamendiliige.
K: Mis oli Stanley sünninimi?
V: Stanley sünninimi oli John Rowlands.
