Kannibalism — inimeste liha söömine: definitsioon, ajalugu ja levik

Kannibalism on see, kui inimene sööb teise inimese liha. Seda nimetatakse ka antropofaagiaks. Antropoloogid ei ole kindlad, kui laialt see oli levinud, kuid mõnes ühiskonnas esines seda siiski. Kannibalism võib toimuda väga erinevatel põhjustel: rituaalselt, sõjapidamise ja võimunäiteks, ellujäämise tingimustes või kuritegelikul ja psühholoogilisel motiivil.

Termin ja päritolu

Sõna "kannibalism" pärineb Väikeste Antillide saarekaribide rahvalt. Nad said pikalt kannibaalide maine, kui nende legendid 17. sajandil üles kirjutati. Nende legendide õigsuse üle on mõningaid vaidlusi — colonialsete allikate kirjeldused võisid olla liialdatud või moonutatud, et õigustada vallutusi ja orjapidamist.

Liigid ja sotsiaalsed põhjused

• Rituaalne (endokannibalism): lähedaste surnud söödakse osana matuserituaalist või hingesäilitamise praktikast. See oli tuntud mõnes Okeaania ja Põhja-Himaalaja kultuuris.
• Ekstokannibalism: vaenlase või vaenlaste liha söömine kui võimu, hirmu või viha väljendus; seda kirjeldatakse sageli sõjapidamise ja rituaalse häbistamise kontekstis.
• Ellujäämiskannibalism: nälja, laevahuku või katastroofi tingimustes (näiteks Donneri partei Ameerikas 1846–1847) on dokumenteeritud söömist, et ellu jääda. Hilisemalt sai kuulus juhtum 1972. aasta Andesesse kukkunud Uruguay lennuki reisijate kannibalismiga ellujäämise olukorrast.
• Kriminaalne ja psühhopatoloogiline: üksikud juhtumid tänapäeva maailmas, kus kannibalism on osa sarimõrva või psühhootilise teo mustrist.

Ajalooline levik ja näited

Kannibalism oli minevikus laialt levinud inimeste seas paljudes maailma osades, jätkudes veel 19. sajandil mõnes Vaikse ookeani lõunaosa isoleeritud kultuuris ja tänapäevani troopilise Aafrika osades. Kindlasti praktiseeriti kannibalismi Uus-Guineas ja osades Saalomoni saartel ning mõnes Melaneesia osas eksisteerisid lihaturud. Fidži oli kunagi tuntud kui "kannibaalisaared". Kannibalism on hästi dokumenteeritud kogu maailmas, alates Fidžist kuni Amazonase basseinini, Kongo ja Māori Uus-Meremaadeni.

Arheoloogilised leiud — inimluid, millel on lõikamisjäljed või põletusmärgid — annavad tõendeid nii rituaalse kui ka söödava eriotstarbega tegevuse kohta. Kirjalikud euroopalased aruanded ja mateerialne tõestus pannakse sageli kokku, kuid tuleb arvestada kolonialismiaegsete kirjelduste kallutatust.

Kaasaegsed juhtumid ja seaduslikkus

Tänapäeva enamik riike keelab kannibalismi kas otseselt või läbi mõrvade ja moraaltatidega seotud seaduste. Siiski esineb üksikuid juhtumeid ka kaasaegses maailmas — mõned on seotud vaimse tervise häiretega, mõned ellujäämisolukordadega, ja mõned on osa kriminaalsetest väärtegudest. Avalikus diskussioonis eristatakse selgelt rituaalseid ja kultuuripõhiseid praktikaid ning kriminaalseid akte.

Terviseriskid ja teaduslikud leiud

Kannibalism võib levitada haigusi. Üks tuntud näide on kuru — prionihaigus, mis tabas mõningaid seltskondi Uus-Guineas ja mis oli seotud rituaalse surnute söömisega. Prionid on vastupidavad tavalistele desinfitseerimisviisidele ja põhjustavad surmava närvisüsteemi häire. Lisaks on oht bakteriaalsetele- ja viirusinfektsioonidele ning toidumürgitustele.

Müüdid, tõlgendused ja antropoloogia

Kannibalismi kirjeldused on olnud tihti sensatsioonilised ja poliitiliselt laetud. Kolonialsetes kirjades kasutati neid sageli "teise" kultuuri ohustavana kujutamiseks. Tänapäeva antropoloogid püüavad eristada usaldusväärset empiirilist tõendusmaterjali ning mõista, millised praktikad on rituaalsed ja millised pigem ellujäämise või vägivalla ilmingud. Oluline on käsitleda teemasid lugupidavalt ja vältida stereotüüpide kordamist.

Kokkuvõte

Kannibalism on keerukas ja mitmetahuline nähtus, mille põhjused, levik ja tähendused on erinevates kultuurikontekstides olnud väga erinevad. Mõnel juhul on tegemist sügava rituaalse või usulise praktikaga, teisel juhul vägivaldse või ellujäämisreaktsiooniga. Tänapäeval on see enamikus ühiskondades tabuteema ja seadustega keelatud, kuid ajalooline ja teaduslik uurimus aitab mõista selle nähtuse sotsiaalseid, meditsiinilisi ja kultuurilisi aspekte.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kannibalism?

K: Mis on teine sõna kannibalismi kohta, kui seda teevad inimesed?

K: Kas antropoloogid teavad, kui levinud oli kannibalism?

K: Kust pärineb sõna "kannibalism"?

K: Kas minevikus praktiseeriti kannibalismi inimeste seas mitmel pool maailmas?

K: Millistes kohtades kanibalismi kindlasti praktiseeriti?

K: Millises kohas tunti Fidžit kunagi "Kannibaalisaarena"?

Otsing